Teema: Veidrad üürikuulutused

#4136969:

kuidas kolme kodu omamine teeks teid rohkem sunnismaiseks kui nende kolme kodu pikaajaline üürimine,

Mina küll saan. Müümine on pikem protsess. Kui mul on maja ütleme Hiiul ja töötan Nõmme koolis, on tore. Kui aga äkki pakutakse mulle oluliselt paremaid tingimusi Viimsi Gümnaasiumis, siis pole tore. Kui üürin, siis on valik, kas otsin täna Viimsisse-Piritale uut korterit, ülehomme või jäängi läbi linna kündma. Kui oman, siis suure tõenäosusega olen sunnismaine, ei müü maja maha ning kas sõidangi päevas kokku 70 min edasi-tagasi kodus ja töö vahet. Autoga. Ühistransaga läheks 2,5 tundi. Või loobun neist parematest tingimustest. Ma pensionieelikuna ei viitsiks sundelukohas olla, tahaks nautida elu täpselt vastavalt vajadusele ja tujudele 🙂

#4137043:

#4136951:

Kui nüüd keegi tahab kiunatada, et mida me siis teeme, kui kõik üürikodud korraga üles ütlevad, siis vastan – eks siis üürime uued.

Mu arust oleks see lihtsalt meeletult tüütu, kui pead koguaeg olema valmis kolima. Kolimine on ju stress. Ja see veel omakorda stress, kui sul see kirves n-ö koguaeg pea kohal ripub. Fakt on see, et Eestis ei üüri sulle keegi oma kodu välja paljudeks aastateks või aastakümneteks.

Ja, mida vanemaks inimene jääb, seda rohkem vähem tahab ta oma elus teatuid asju muuta. Jube oleks pidevalt elukohta vahetada. Ka siis, kui rahaprobleemi pole. Lihtsalt see uue koha otsimine ja sekeldamine oleks paras närvikulu. Lisaks veel see, et on ebameeldiv uue kohaga harjuda – uus pind, uus keskkond, uued naabrid jne.

Olen oma nooruses olnud sunnitud üürima. Kokku vist üürisimegi 3 aastat. Selle aja jooksul pidime 2 korda kolima ja see oli lihtsalt hirmus. Ehkki, me olime alles noor pere ja meil ei olnud peaaegu üldse asju, mida oleks olnud vaja suure kolimisautoga kolida.

Hmm. Mis kirves mu pea kohal ripub? Lepinguga on 75 päeva etteteatamist omaniku poolt ja 30 meie poolt. Kõneluste tulemus. Miks peaks külaliskorteri omanik soovida loobuda üürnikest, keda umbes pool aega pole ja kes seega ka ei kasuta vett, elektrit? Meil on praegu ühes kohas 5-aastane ja teisest 6-aastane leping. Mina küll ei tea, kas ma 5 aasta pärast vajan üldse korterit Tallinnas. Arvan, et me ei vaja, aga näis. Ega ma mingi ori pole, kes ühe seina küljes ketis. Lapsed suured, elame endale ja ka teineteisele, otsest rahaprobleemi pole…miks me peaks hammastega ühe koha aknalauast kinni hoidma. Mälestused? Need on minuga niikuinii. Ei vaja ema tuhaurni kaminasimsile vms. Esimese 61 eluaasta jooksul elasin vanematega kahes kohas. Edasi üksi ühikas, siis lastega majas ja siis viimases majas. Kolitud on vähe. Üks kinnisvara meil siiski veel on. Üks pisike 9000 ruutu maalapp Lõuna Eestis, kuhu kunagi ammuammu sai maetud meie 3 koera. See on põlistatud ja see ei ole kunagi müügil.

#4137066:

#4137064:

Esimese 61 eluaasta jooksul elasin vanematega kahes kohas. Edasi üksi ühikas, siis lastega majas ja siis viimases majas.

Oot-oot, kui vana sa oled siis? 100?

60 ja mõned aastad peale.

#4136951:

Müüsime maha. Üürisime saadud raha eest väiksema korteri Tallinna kesklinnas, korteri Tartus – seal meil palju käimist, palju sugulasi, lapsed – ja majakese Hispaania Portugali piiri ääres. Ei vajanud enam sunnismaisust. Ometi kord saame elada elu, mida tahaks. Täna tahaks Otepääle – võtame hotelli. Homme tahaks Pärnusse – palun, hakkame sõitma. Tahaks aias vedeleda ja musti sõstraid süüa – Tartus 1200 ruuduse aiaga korter ootab. Kui nüüd keegi vangutab pead, et raharaiskamine, siis ei. Kui me ikka enne 120. eluaastat maha sureme, jagub hoiustest el lõpuni ja jääb ülegi. Miks peaks eakam inimene soovima ühe koha peal istuda? See, et paljud tahavad, on selge. Aga arvata, et see ongi see õige viis vanemat iga veeta, see on küll loll idee.

Maja müügist saadud raha maksate  üürimistega 10 aastaga nulli. Kus see point on? Liiatigi, miks just pärast maja müüki saite hakata elama unistuste elu, kui pappi säästudes vähemalt 60 aastaks? Väga vastuoluline jutt.

#4137129:

Ei, umbes 35 aastat peaks minema pluss muud säästud enne seda ja muud finantsvahendid. Oli ikka väga hea maja ????

Maja maksis 840 tuhat? Vaevalt.

Korter Tallinnas+Tartus+maja Hispaania piiril kokku 2000 eurot kuus.

#4136131:

Elan majas, kus on ainult 1-toalised ja alasti muigan, et kui mõni korteri müügis, siis alati mainitakse boonusena, kuidas lasteaiad-koolid on lähedal. Kas nad mõtlevad, et ostetakse 5-aastasele eraldi korteri ja tal siis hea lasteaias käia? Miks üks pere peaks tahtma 1-toalist, sest lasteaed on lähedal?

Kuskilt lugesin abipalvet, et oleme 3-liikmeline pere ja meie printsess saab nüüd venna, enam ei mahu 1-toalisesse ära.

Teiseks – lugu elust enesest, et üüriti 1-toaline korter, et lastel oleks linnas koht, kus olla, aga siis limselt on jälle koolid olemas.

Mulle tundub küll, et mida rohkem kodusid, seda sunnismaisem tegelikult ollakse, ja üürimise puhul isegi rohkem kui omandi puhul. Noh, et kui sul on olemas seal Lõuna-Eestis väike metsakasvanud maalapike, olgu seal siis lemmklooma haud või käpaliste vääriselukoht, siis on see veel arusaadav, kui sinna mitu aastat oma jalga ei tõsta – aga kui see oleks sul kümneks aastaks üüritud maalapike ja sa käiksid seal kaks korda nende kümne aasta jooksul, siis tunduks see pisut veider. Ja kui üürid viieks aastaks Hispaaniasse maja – no kuidas sa ei käi seal igal aastal? Muudkui aga maksad üüri, selleks et seal mitu aastat oma suvekleite, õlgkübarat ja snorkeldamisvarustust ladustada? Päris imelik oleks ju. Kui sul ikka on selline üürimaja olemas juba, siis tekib sellega nagu mingi sund seal siiski ka käia. Tahaks võib-olla sel aastal minna hoopis Kariibi merre snorkeldama, aga kuidas sa jätad olemasoleva maja, mille eest mitme aasta üür makstud, niisama seisma, ja pealegi on kõik kraam ju Hispaanias.

Samas, kui kellelgi on näiteks ainult korter Mustamäel (olgu see siis ostetud või üüritud), siis tundub ju täiesti normaalne, et ühel aastal puhkab ta Hispaanias, teisel Kariibi mere ääres, kolmandal Uus-Meremaal, neljandal sööb Tartu aias mustsõstraid, nädalavahetuse sõidud Pärnusse ja Otepääle pealekauba. Kohe palju vähem sunnismaisust!

#4137110:

Maja müügist saadud raha maksate  üürimistega 10 aastaga nulli. Kus see point on? Liiatigi, miks just pärast maja müüki saite hakata elama unistuste elu, kui pappi säästudes vähemalt 60 aastaks? Väga vastuoluline jutt.

Eks see kellegi väike fantaasiajutuke ole! Nii imelikku, segast ja vastuolulist kirjeldust ei ole ammu enam siit lugenud. Keegi lihtsalt niisama unistab ennast “finantsvabaks”  või lihtsalt hanitab niisama meelelahutuseks perekooli kägusid. Ise itsitab samal ajal pihku ja mõnuleb, kui näeb, et provokatsioon töötab.

Mitte keegi ei tee sellist liigutust, et müüb oma väga kalli, ilusa, armsa maja maha, et hakata edaspidi korterit üürima. Ja kõik sellepärast, et on hirm olla sunnismaine.

#4137300:

#4137283:

Samas, kui kellelgi on näiteks ainult korter Mustamäel (olgu see siis ostetud või üüritud), siis tundub ju täiesti normaalne, et ühel aastal puhkab ta Hispaanias, teisel Kariibi mere ääres, kolmandal Uus-Meremaal, neljandal sööb Tartu aias mustsõstraid, nädalavahetuse sõidud Pärnusse ja Otepääle pealekauba. Kohe palju vähem sunnismaisust!

Just. Odavam on vastavalt soovile üürida igale poole, kui vajadus tekib, selle asemel, et teha pikaajalisi lepinguid. Minu jaoks samuti täiesti kohutav finantskäitumine hoida 3 üürikodu.

Noh, rahas ei pidanud asi olema ju – peaasi, et poleks seda õudset sunnismaisust. Ma kirjutasin ennekõike sellest, et kui sul on pinnad Tallinnas, Tartus (kuigi samasse oled sa korterid ostnud kõigile oma lastele, kellelle sa sinna külla üldse lähedki) ja Hispaanias, siis sellest tekib mingil määral sundus, et sa veedadki oma aja ennekõike Tallinnas, Tartus ja Hispaanias. Tahad augustikuu Võrus mustsõstraid süües veeta? Lolliks läinud või, sul on selleks ju hoopis Tartus korter üüritud!

#4137657:

Tahad augustikuu Võrus mustsõstraid süües veeta?

November pühajärvel oli äge! Täpsemalt 3 nädalat sellest.

#4137335:

Just ütlesid, et 35 aastat(maja eest)+ muu vara. Nüüd 10+muu vara.

Väljendusin ebaõnnestunult. Kirjutasin:

#4137244:

Ei, umbes 35 aastat peaks minema pluss muud säästud enne seda ja muud finantsvahendid.

Palun lugeda “umbes 35 aastat peaks minema, kuni ei saa enam vabalt elada, sest pluss olid muud säästud kogutud enne seda ja muud finantsvahendid”. Loomulikult investeerime ka praegu.

Lisaks siis veel pensionisambad, riiklik pension ja vähemalt mõned aastad veel mõlemal osakohaga töö. Kokku, ma usun, kuluks umbes 60 aastat, kui peaks hakkama väga koonerdama. Inflatsiooni ei oska karta, sest kulda ega nt Konrad Mäge see väga pole puudutanud, milles ja sarnastes asjades säästud suuresti on. Kui aga peaks…no eks siis tuleb enne 120. eluaastat hakata koomale tõmbama.

#4137718:

Seni pole mingit sunnismaisust. 30 päeva ette ja katkestan üürilepingu, kui enam ei vaja. Praegu pole hispaania maja 11 kuu jooksul olnud tühi kauem kui kaks korda ühe nädala. Kui meie või ks meist pole seal, siis on mõne lapse pere. Tartus tahaks seal elavate lapselastega aega veeta. Hotelli neid vedada on narr, aga noortel tahaks lasta omaette olla. Ka elavad seal mehe isa ja minu tädid. Seni on vaja. Jaanuaris käisime kolm korda. Sõidame kas koos mehega või kumbki eraldi sinna, et veeta mitmeid päevi lapselastega nendele tuttavas olus ja tuttavate asjadega. 11 kuu jooksul Kariibidel pole käinud, aga 1 korra Austrias suusatamas, korra Kreetal, korra LAVis ja korra Horvaatias. Tallinna korter on praegu vajalik tööalastel põhjustel ja muidugi reisimise jaoks. Kui enam pole vaja, 30 päeva ja adjöö. Ei pea mõtlema, et kuidas see meie vaene suuur maja seal maal ikka on ja ega miski ei külmu vms.

60+-vanuses, end väidetavalt nii ülestöötanud, et saab rantjee-elu elada, inimese kohta on su jutukesed küll kuidagi kummalised. Sellised inimesed on tavaliselt siiski haritud ja intelligentsed ja hoopis teise mõttelaadiga. Sellised inimesed kohe ei praali sellises toonis naistefoorumis.

Vaese loll fantaasialend.

#4137794:

#4137718:

Seni pole mingit sunnismaisust. 30 päeva ette ja katkestan üürilepingu, kui enam ei vaja. Praegu pole hispaania maja 11 kuu jooksul olnud tühi kauem kui kaks korda ühe nädala. Kui meie või ks meist pole seal, siis on mõne lapse pere.

Jep, ei mingit sunnismaisust. Kui teil ei oleks juhtumisi seda maja Hispaanias, siis oleks ju ometi kogu aeg kas teie või mõne teie lapse pere ühe ja sama riigi ühe ja sama linna ühes ja samas hotellis niikuinii, eks.

Mis jutt see on? Miks ühes hotellis ja ühes linnas? Oleks paari aastaga tüütu. Just et seda poleks, ongi selline elukorraldus, kust saab mõne nädalaga välja astuda. Eks siis vaatab, kuhu edasi. Võib-olla hoopis Maardusse või Poola. Kes seda teab, kuhu siis kõige rohkem kisub.

Ja mis praalimine? See, et on vanuses 60+ olnud ÜKS maja, mida sai müüa ning mõned kunstiteosed ja aktsiad ja osaliselt päritud kulda, on üle mõistuse rikkus? Pensionisambad tähendavad praalimist? Ära tee nalja 🙂

Minul ei ole soovunelmat ja roosasid prille, et arvata, et elan üle 95. eluaasta. Seni jätkub. II sammas on päris kobe mõlemal, muidugi kui mingit järjekordset jama ei juhtu. Projektipõhist tööd pakutakse ka rohkem, kui tahame teha. Tõsi ka see, et ilmselt 5 aasta pärast pakutakse vähem, kui üldse.

Mis puudutab seda, et lapselastega peaks ikka kohtuma laste enda kodus, see mõte on mulle uus. Teie ei lase neid kunagi vanavanemaate koju? Nad lihtsalt tulevad meile ehk Tartu üürikorterisse, kus nad on 50 korda käinud nt pärast lasteaeda tunnikeseks või pannkooklemas või ööbimas, kui vanematel mingi oma asi ajada. Miks peaksime meie, kaks vanemaealist inimest, minema ja suruma end oma laste elutoa põrandale madratsitele, et lapselastega olla, kui lapsed saavad tulla meile, kus neil on omad voodid ja 15-20 min jalutada oma kodudeni. Kui vaja sealt midagi võtta näiteks. Meie eelmise koduni, müüdud majani, oli lastel ca 190 km.
Minule lapsena väga meeldis vanaema ja taadu juures olla.

See jutt, et kuidagi see takistab meil oma lastega suhtlemist, on absurdide tipp. Sõidame sinna täna. Kl 17 paiku oleme kohal, 18 tulevad kahe lapse pered, teeme laua, ajame juttu. Noored lähevad millalgi öö hakul minema, ühed romantikaspaasse, teised teise ämma-äia juurde ja meiega jäävad kolm lapselast. Milline rõõm. Lastel ka hea aegajalt omaette olla.
Kui teie ei soovi, et ema-isa iial teie lapsi hoiaks ja nad ei hoiagi, teie asi. Meil soovivad kõik. Nii meie kui ka lapsed kui ka japselapsed.

#4138740:

#4138734:

Noored lähevad millalgi öö hakul minema, ühed romantikaspaasse, teised teise ämma-äia juurde

Teil peaksid lapsed juba 40-le liginema või olema. Mis noored need enam on?

Heh 🙂

Me kutsume neid nii. Koondnimetusega kõigi laste perede kohta. Pahasti? Meie jaoks on meie laste pered ikka noorpered. Aga teie oma suguvõsas tehke, kuidas mugavam. Kui keegi teil peaks abielluma 39-aastaselt, siis pole tegemist noorpaariga vaid keskealispaariga. Äge 🙂