Teema: vene keel

Mis seal karta, koolis võib keele omandamise tase küll madalaks jääda, kui õppida ei viitsi, aga tavaliselt saab vähemalt kolme ju ikka kätte. Mingit hirmu ei pea tundma, ei ole vene keel sugugi eriliselt raske keel ju. Muidugi tänapäeval pole lastel vene tähed juba enne kooli selged, aga need ei ole hirmus keerulised. Keeleõpetuses on kõige tähtsam ju sõnade selgeksõppimine, nii et kui lapsel ühe võõrkeelega see hästi läheb, ei peaks ka teise võõrkeelega probleemi olema. Raskem on ainult selles mõttes, et venekeelseid filme, videoid ja muusikat nad tavaliselt ei taha vaadata ega kuulata, erinevalt ingliskeelsetest, seega jääb õhust keele külgejäämist vähemaks ja selle võrra on tõesti õppimine raskem.

Minu lapsed hakkasid vene keelt teise võõrkeelena õppima neljandast klassist, õpetaja on vägagi range, aga hakkama saavad, vanaema aitab ka muidugi päris palju. Palju nad vene keeles suheldud saavad, seda ma ei tea, aga üksikuid sõnu nad teavad ikka hulga, tõlkimisi eesti keelest vene keelde on palju, õpetaja koostab ise töölehti.

Minu omal algas 6. klassist mullu, pool aega oli ka ju distantsõpe ja õpetaja oli ülirange, andis tohutus koguses kodutöid ja hindas nii rangelt, et isegi mu venelannast sõbranna üks lohakusviga 20 vastuses andis hindeks 3. Tulemus oli katastroof, nende grupist vaid üks suutis aasta lõpuks hindele 4 tulemused ajada, enamus said lahja kolme ja üks jäi suvetööle. Väga raske oli, minu omal oli vene keel ainus 3 tunnistusel. Kas laps õppis midagi: sisuliselt mitte, ainult stressi sai. Tähed sai küll selgeks ja uduselt veerima, aga see ka kõik. Samas tema sõpradel teistes koolides mitte midagi sellist ei olnud, õpetajad oli olnud inimlikud ja arvestanud, et esimene aasta ja distantsõpe.

Eelmisel aastal hakkas vene keel. Õpetajaks venelanna, kes ise eesti keelt eriti vist ei oska. Eesti keelde tõlgib ta otsetõlkena ja kirjutab vigadega. Õpetajana on ta range. Enamus eelmisest aastast oli distantsõpe ja lapsel oleks päris üksi olnud raske hakkama saada. Aitasin häälduste, lausete koostamise ja tähtede kujuga päris palju. Kui arvuti vahendusel õppisid nad üksikuid sõnu ja kodutööks antakse laused tõlkida siis läks abi ikka vaja. Midagi sai ta ikka selgeks ka.

#3854214:

#3854040:

#3853783:

Minu omal algas 6. klassist mullu, pool aega oli ka ju distantsõpe ja õpetaja oli ülirange, andis tohutus koguses kodutöid ja hindas nii rangelt, et isegi mu venelannast sõbranna üks lohakusviga 20 vastuses andis hindeks 3. Tulemus oli katastroof, nende grupist vaid üks suutis aasta lõpuks hindele 4 tulemused ajada, enamus said lahja kolme ja üks jäi suvetööle. Väga raske oli, minu omal oli vene keel ainus 3 tunnistusel. Kas laps õppis midagi: sisuliselt mitte, ainult stressi sai. Tähed sai küll selgeks ja uduselt veerima, aga see ka kõik. Samas tema sõpradel teistes koolides mitte midagi sellist ei olnud, õpetajad oli olnud inimlikud ja arvestanud, et esimene aasta ja distantsõpe.

Su jutt ei klapi. Kuidas on võimalik, et laps õppis tohutult palju keelt aga sai kogu õppeaasta vältel selgeks vaid tähed?

Range õpetaja ei võrdu halb õpetaja. Kas see variant on siis parem, kui on “hea” õpetaja ja laps õppekava ei läbi? Kuidas õppida siis järgmistes klassides? Kuidas minna hiljem gümnaasiumisse?

Laps käibki koolis õppimas!

Ta ju ütleski, et venelannast sõbranna tegi kodutöid.

Esimene aasta õpivadki tähetikku, uusi sõnu ja lühikesi lauseid, küsimusi. Pikka teksti ei loe, tekst on u. selline – Mina olen Mari. Kes oled sina? jne. Uduselt veerimine on esimese aasta lõpuks hea tulemus.

Tekstid pole sugugi sellised, et mina olen Mari jne. Tekstid on päris pikad. Aasta algab sellega jah, et kes sa oled ja lõppeb sellega, mis ilm on väljas, mis esemed on sul toas, mis õppeained sulle meeldivad või ei meeldi. Meie õpetaja hakkas kohe õpiku tagant sõnade kontrolle kirjalikult tegema. Ise arvasin ka, et kõigepealt õpitakse tähti. Aga vot ei olnud nii. Selged olid tähed a, b, v kirjutada pidid oskama vene keeles ema. Täht m on aga vene keeles hoopis teistsuguse kirjapildiga. Õpetajad on erinevad ja õpetatakse erinevalt. Mul vanem poeg lohutab ikka nooremat, et vene keelt on juba sellepärast vaja, et kui juhtud varba ära lööma ja vene keelt ei oska siis polegi nagu midagi öelda.

<p style=”text-align: left;”>

#3853636:

Kas teie kuuendikel on juba vene keel olnud? Muretsen väga kuidas laps hakkama saab, raske ju eestlaste jaoks

</p>
Eks saab samamoodi hakkama nagu põlvkondadeviisi lapsi enne teda. Kuidagimoodi.

#3854357:

Õpetaja lihtsalt tahab, et lugemine ja kirjutamine saaksid selgeks ühel ajal.

Kas on ka mingeid muid võimalusi? Lugemine ja kirjutamine ongi ju samal ajal omandatavad.

Raamatu kujundus on nii sarnane 7.klassi õpikuga arvasin, et sama autor on ka 6.klassi õpikul. 7.klassi õpikus jätkub ka Dima Sidorovi tegevus ja ennatlikult pani vale nime. 6.klassis õppisid nad Larissa Panova õpiku järgi. Kirjastus Argo.

#3853687:

Kas prantsuse keel oleks siis eestlase jaoks lihtsam? Või saksa keel? Vanemana võiksid ikka õppimise osas positiivne olla, muidu võtab laps su meeleolud üle ja ongi raske.

Kusjuures on küll lihtsam. Ei pea alustama tähtede õppimisest ja veerimisest. Hääldusega muidugi tuleb vaeva näha, aga seda ka vene keele puhul nagunii.

#3854424:

Ma ei tea, kas ma olen ainus, kes leiab, et vene keel võiks olla valikaine ja sellisel kujul ei saa lapsed seda selgeks, ainult lisaports stressi ja muret. Mina ei mäleta, millal viimati pidin kasutama vene keelt ja ma elan Tallinnas, küll mitte Lasnamäel. Ma ei kujuta ette, mis kasu väiksemates kohtases sest jamast on, vb veidi silmaringi laiendab jahh.

ära hakka 🙂 varsti lendab peale rahvas, kes teeb sulle selgeks, et nimelt vene keele oskus on see, mis avab lapsele tulevikus meeletud karjäärivõimalused … kusjuures mina ka Tallinna inimene ning vene keelt olen sunnitud praktiseerima vaid Keskturul, sest seal on tõesti mõned mutikesed (peamiselt seenemüüjad), kes sõnagi eesti keelt ei mõika. minu laps hakkas vene keelt õppima alles 8. klassis ja nüüd 9ndas on oskused endiselt nullilähedased. õnneks on mõistlik õpetaja (venelanna muideks), kes suhtub igati mõistvalt ning puudulikke ei lao 🙂

Ju siis olen lühinägelik ja kitsa silmaringiga. Valdan-räägin 5 keelt. Keeled, mida harvem kasutan, on kehvemini suus.

Olukord on sarnane Soomega, kus kõik peavad õppima rootsi keelt, kuid reaalselt suhelda oskavad vähesed. Meil pole sedagi vabandust, et vene keel oleks riigikeel. Valikainena, palun väga. Aga palun selgita laia silmaringiga inimesena, MIKS kõik eestimaalased PEAVAD vene keelt õppima? Äkki okupeeritakse uuesti, siis oskaks okupandiga suhelda?

Eestlased on nii kinni oma traditsioonides, jumala eest, 70 aastat on koolis vene keelt õpitud ja nüüd selline jutt!!!!????
Ma olen muide ka see radikaalne vähemus, kes leiab, et suvine koolivaheaeg on liiga pikk :).

#3854736:

MIKS kõik eestimaalased PEAVAD vene keelt õppima?

Ei pea ju, paljudes (kui mitte isegi enamikus) koolides on võimalik b-võõrkeeleks valida vene või saksa, mõnel pool ka prantsuse keel. Mina siiski soovitaksin oma lastele vene keelt, kui nad just silmnähtavalt väga vähese keeleandega pole ja see liiga suurt stressi tekitaks – peamiselt sellepärast, et ise suuremana näit. saksa keelt õppida on oluliselt lihtsam, kui vene keelega alustada.

Aga jah, minu lapsed on ka vene keelega hädas olnud, põhjusel, mida üks eelvastanu juba välja tõi:

#3853643:

Raskem on ainult selles mõttes, et venekeelseid filme, videoid ja muusikat nad tavaliselt ei taha vaadata ega kuulata, erinevalt ingliskeelsetest, seega jääb õhust keele külgejäämist vähemaks ja selle võrra on tõesti õppimine raskem.

Mu vanim laps sai näiteks gümnaasiumi lõpus inglise keele testis C2, aga vene keelt pursib väga halvasti. Ma isegi ei oska seda peaaegu üldse, kuigi õppisin koolis kokku vist 10 aastat.

Isiklikult ei tea ühtegi eestlast kes viimase 20 aasta jooksul oleks koolis vene keele selgeks saanud. Pigem õpitakse suhtlustasandil hiljem tööle minnes.

Õpikute vene keelel pole reaalsusega palju pistmist, esiteks teemad ei ole aktuaalsed ja keel on liiga kunstlik, päris venelased ei kasuta selliseid väljendeid mida eestlasi õppima sunnitakse.

Ehk keskenduge hindele sest keeleoskust sealt niikuinii ei tule

Hästi ei usu, et paljudes koolides b-võõrkeelt valida antakse. Oma lastest käib üks Tallinnas kodulähedases koolis ja teine nn eliitkoolis ning kummaski ei ole mingit valikut – teine võõrkeel on vene keel ja kogu lugu. Kahtlustan, et endistest aegadest on palju vene keele õpetajaid jäänud – kui muude võõrkeelte õpetajad on leidnud endale tasuvama töö mujal kui koolis, siis vene keele õpetaja leiab kool selle palga eest ikka, mida tal on võimalik pakkuda.

Nooremal tuleb vene keel järgmisest õppeaastast, teine laps õpib vene keelt Inga Manguse õpikutest (kirjastus Tea), see on küll nagu mingist täiskasvanute õpikust kohandatud. Ma ei näe võimalust, kuidas teismeline sellega üldse suhestuda saaks. Koolil on olemas ka uuem ja noortepärasem õpik (kogemata jagati sel õppeaastal kätte ja esimeses tunnis vahetati ruttu ümber), miks seda ei kasutata, ma ei tea. Harjumusest vist.

Meie oleme võtnud sellise “kannatame ära”-kursi, põhiline on püüda end lihtsalt kuidagi ree peal hoida. Et keel selgeks saaks, seda ma ei loodagi.

Siis tuleb võtta lisatunde, kui selgeks ei saa. Vene keel on kahjuks väga oluline, eestis elades. Tööturul pooled võimalused langevad ju ära. Minu 8 klassi poiss õpib ise, google translaatorist kuulas hääldusi, kui distantsõpe oli. Minu abi ei vajanud, kuigi mul on vene keel pooleldi töökeel. Võtsime tööle ühe toreda 30 aastase inimese, kõik muud oskused peale vene keele olid tal olemas, vene keelt nüüd õpib, eraõpetaja abilga ja oma raha eest ja peaaegu igal tööpäeval juhtub temaga midagi halenaljakat, sest lihtsalt keelt ei oska.  Eks kolleegid tõlgivad ja aitavad ka aga see ei saa kesta aastaid. Tema vanemad valikkeelena üldse vene keelest loobusid ja lasid tal õppida võõrkeelt mida Eestis praktiliselt vaja ole. Minu meelest nüüd juba lapsed tahavad vene keelt õppida, need 25 kuni 35 vanusesa noored on kõige  viletsamas seisus. Siis oli aeg selline, et venelasi vihati ja arvati et vene keel on selles süüdi. Praegu on nii, et palju töökohad lähevad vene rahvusest inimestele, nad oskavad vene, inglise ja vajalikul määral ka eesti keelt, eesti noored peamiselt inglise keelt