Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 67 )

Teema: venelased

Postitas:
Kägu

Mina olen ka teemaalgatajaga nõus. Kui tänaval keegi jalutab koeraga ilma rihmata siis on see enamasti alati venelane. Kui keegi seisab keset teed, lapsevanker ka veel risti ja teda ei huvita üldse, kas sa kuskilt poolt mööda saad siis on see venelane. Täpselt sama ka poes käruga. Kui kohvikus on teise kohviku otsa kuulda mingit seltskonda siis on need venelased. Ilmselt on see mingi suurrahva värk, et viisakus ja teistega arvestamine on neist kauge kaarega mööda läinud. Ahja ja reeglite mitte jälgimisega on neil ka mingi teema – meil on maja ees parkimiskohad asfalteeritud ja joonitud ja üks venelasest naaber pargib iga kord! esimeste ratastega muru peale ja nii et jutt jääb auto kõhu alla.
Ja noh keeleoskusest ei hakka üldse rääkimagi, ma olen korduvalt ja korduvalt kuulnud NÕUDMIST ja ähvardamist, et nendega peab vene keeles rääkima, riigikeel neid ei huvita ja seda nad ei peagi oskama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Olen palju venelastega kokku puutunud ja mulle nad väga meeldivad. Kohati võivad veidi räpakad olla, kuid nii südamlikke ja abivalmis inimesi ma eestlaste seas küll kohanud ei ole.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minus on veidi alla poole vene verd. Samas rohkem kui eesti verd. Ise pean ennast eestlaseks, sest rahvuse teeb keel ja meel, mitte veri.

Venelase tunnen ma iga hetk linnapildis ära, välja arvatud noorukid 15-20 umbes. Ka autoga kuskil poe parklas olles saan aru, kas kõrval on venelane või ei (90% täppi, kui nad ära oodata). Piisab juba pilgust tahavaatepeeglile. Kas seal ripub miski ja kui, siis mis seal ripub. On’s see pehme täring 🙂 ? On’s see puust palvekee ristiga? 🙂 On’s see tore lõhnakuusk? Ehk palveasendis ingli kujuke? 🙂

Riietuse järgi ka.

Samas see pole üldse halvustav. Mis on halba selles, kui inimese oleku järgi aru saab, mis rahvusest ta on? Mul pole midagi selle vastu, et keegi (ka Moskvas) aru saab, et ma olen eestlane.

See, et nad on rõhuvas enamikus Eesti linnapildis äratuntavad, ei ole mingi alandamine, see on fakt.
PS venemaa venelase tunnen ma, ja kes meist ei tunneks, ka Tallinna linnapildis ära. See on hoopis omaette rõivastumisstiil ja olek. Hoopis teine, kui siinsetel vemelastel. Jah, Peterburi vana intelligendipere liiget ei pruugi tunda, aga peaaegu kõik ikka.

Olete te mõnd eesti meest või kohalikku vene rahvusest meest viimase 10 a jooksul nänud naise käekotti kandmas? Või randmekotiga? Või raske kolmerealise kuldketiga ning samal ajal maikaga meest, kaasas naisterahvas võrksukkades, rippuvate klaaskõrvarõngaste ja kiiverkõva lakksoenguga päeval kell 14? Kõiki neid sorte mitte-eesti venelased istusid meie kõrvallaudades eelmisel nädalal ühe Tallinna mitte-turismipiirkonna restorani väliterrassil. Ja rahvuse määramine toimus ammu enne keele kuulmist. Et nad pole kohalikud, selgus ka istumise jooksul.

Rõhutan, et selles pole midagi halba ega naeruväärset. Lihtsalt see on äratuntav.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

väljas käies ei hakka venelased kunagi õiendama kui koeraga lahtiselt jalutad, pigem naeratavad. üritavad igal võimalusel eesti keelt purssida, isegi kui nad ei oska.

Kus sa selliseid venelasi näinud oled? Mu kandis jätavad venelased oma jalutatava koera sita koristamata. Veel hullem – lasevad lapsel ka elumajade vahel puude all nii esimest kui teist häda teha ja silm ka ei pilgu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Ka reisidel tunned kaugelt ära – venelane.

Paraku nii on jah, aga sama käib ju ka eestlase kohta– kui Hispaania kuurortlinna ostutänaval plätudes ja Hilfigeri v Bossi üle-rinna-logoga t-särgis ringi tatsav tegelane pole venelane, siis on ta suure tõenäosusega eestlane.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Mina elasin lapsena ühes Tallinna piirkonnas, kuhu me saime korteri vahetuse teel – vanemad vahetasid suurema ja uue 1-toalise korteri enam-vähem sama suure, aga 2-toalise (1 tuba läbikäidav) ja vanema korteri vastu. Et et 4-liikmelisel perel oleks vähemalt 2 tuba. Sattusime elama vene keelt rääkivate sissesõitnute kvartalisse – eestikeelseid või 1 vanem eestlane, 2 vanem venelane peresid elas seal vähem kui 1 käe sõrmi.

Vene intelligentide järeltulijaid seal ilmselt ei elanud – ikka Eestisse tulnud töölised. Korra ja puhtuse pidamine seal oli – hmm, problemaatiline: trepikodasid kipputi kasutama kemmergutena – trepikojad haisesid sageli, pluss veel hulkuvate kasside hais. Väikelapsi emad ikka karjatasid, aga koolilapsed ja teismelised, kes lasti majade vahele omapead, lõhkusid kõike meeletult: ära olid lõhutud trepikodade uksed – klaasid (klaasi asemel pandi vineer), käepidemed, hinged, keldriaknad sisse pekstud (jällegi, vineer või puulauad ette). Majadevahelised puitlippidest tarad lõhkusid lapsed ära peaaegu kohe, kui majavalitus need ehitas. Paar korda minu lapsepõlve jooksul majavalitus ehitas neid aedu, aga neist jäi vrakk järgi peaaegu kohe. Laste mänguväljakuid ka meeletult lõhuti – kiiged rebiti ära, ronimisredelid painutati kõveraks ja mõned üldse maa seest koos betoonikamaketega välja -ja kui see redel oli kätte saadud ja maas vedeles, siis lõhuti seda muidugi veel jõudu mööda edasi.
Vanainimestel olid pandud istumiseks pargipingi-taolised pingid – kogu aeg lõhuti neid, nii et vahepeal pidid istujad ise midagi improviseerima – kivitükkide peale laud. Vahepeal majavalitsus jälle pani uusi redeleid ja pinke. Ja sellises äralõhutud keskkonnas inimesed elasidki ise igapäevaselt – ma ei tea, kas nad ei saanud oma lõhkujatest lastest jagu või ei püüdnudki nad neid lapsi koduümbust mitte lõhkuvateks kasvatada – et suva? Samas – vanemad inimesed püüdsid ikka lillepenraid teha (millest lapsed tallasid sageli üle, siis vanakesed aknast sõimasid lapsi, need korraks jooksid minema). Kojanaised luude ja kärudega olid samuti olemas – pühkisid kokku vedelevad paberid, langenud lehed, pesid harja otsas oleva lapiga ära täislastud trepikojad jne. (uhh, ebameeldiv oli see nende töö trepikodades, aga nad tõesti tegid seda vapralt).

Nn. üleminekuajal toimus muutus. Osa peresid müüs oma korteri, palju eestikeelseid kolis juurde. Eesti- ja venekeelseid on nüüd enamvähem pooleks. Hakkasid tegutsema korteriühistud, majadele ilmusid uued (isegi klaasiga!) uksed, plastraamidega keldriaknad, fonolukud. Trepikojad on vaiksed ja puhtad, lapsi majade ümber enam eriti näha pole, autosid see-eest palju. Ühistud ehitavad ülessongitud muruplatse ümber parklateks, mõni istutab ilutaimi ka.
Pilt on korralikum – samas, rohelust on parkivate autode tõttu vähemaks jäänud. Nii et lapsi viia saab praktiliselt ainult ametlikele mänguväljakutele – majade vahel pole enam kohta, lasteaia territooriumile (kus meie mängisime, aga kus meeeeeletult ka lõhuti) suvalised minna ei tohi.

Nii et kui mõned siin preagu kurdavad, et “jätavad randa oma prügi vedelema, viskavad jäätisepaberi maha, koer on lahti ja oma koera junne ei korista” – siis mina kujutan ette, millisest lõhutud ja läbusest keskkonnast paljud pärineda võivad. Noh, vähemalt sellist massilist uste, akende ja piirdeaedade lõhkumist enam pole. Näiteks tänapäeva Lasnamäe õuede pilt on minu lapsepõlve kvartaliga võrreldes korralikkus ise! Enam ei ole nii,et kortermaja ja selle õu pole mitte kellelgi oma – korteriühistud annavad oma parima. Võibolla järgmine põlvkond (pärinedes nüüd juba vähem lagastatud lapsepõlvest) hakkab ka selle rannast oma prügi kaasavõtmisega paremini hakkama saama.

Mis puutub aga lihtsalt kodustiili, kas on valge ja kandiline või siis kuldseid vidinaid täis – siis arvan mina ka, et ega kõik ei peagi nii meeletult ära ühtlustuma. Igal rahvusel on õigus säilitada oma maitse kodusisusteuses ja riietuses. Olen nõus kägu 20.47-ga , et erinevuses ei pea nägema tingimata midagi halba ega naeruväärset.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

väljas käies ei hakka venelased kunagi õiendama kui koeraga lahtiselt jalutad, pigem naeratavad. üritavad igal võimalusel eesti keelt purssida, isegi kui nad ei oska.

Kus sa selliseid venelasi näinud oled? Mu kandis jätavad venelased oma jalutatava koera sita koristamata. Veel hullem – lasevad lapsel ka elumajade vahel puude all nii esimest kui teist häda teha ja silm ka ei pilgu.

Noh, viimati kui ma nägin kahte teismelist tüdrukut, kes enda koera sitta ära ei korjanud, siis need olid täiesti eestlased. Hõikasin järele, et koristage palun oma koera sooritus ära, mulle vastati selges eesti keeles, et see pole minu asi ja kas ma olen mingi imelik või.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Aga Põhjamaad, Saksamaa, Lõuna-Euroopa riigid, Ameerika – kuskil pole just väga laialt levinud selline kilakolakaosekodu stiil.

Seda olen mina ka vaadanud, et germaaniverd rahvad, kuhu kuuluvad põhjamaalased (rootsi-norra-taani), aga samuti britid, hollandlased, šveitslased, sakslased, austerlased – nende kultuuris on korralikkuse ihalus ja oma kodu ja koduümbruse klanimine tugevalt sees! Ei ole vist klanitumaid kohti kui Saksa väikelinnad. Saksa DV oli isegi nn. kommunismiehitamsie ajal padukorralik. Baltisakslastelt on korraliku kodu ideaali üle võtnud eestlased (soomlased, väga võimalik, rootslastelt).

Nii et oma kodusse suhtumiselt on eestlased (ja soomlased) “hingesugulased” pigem germaani rahvastega – kalduvus oma kodu ümbrust hoida, vuntsida, klanida… (kuigi, on muidugi ka käegalöövaid eksemplare, eriti, kui alkoholism mängu tuleb).

Venelased – nende ideaalid ja taust on ilmselt natuke midagi muud. Nooremaid eestivenelasi mõjutab ilmselt eestlaste maitse/arusaamad kah juba kuidagi. Teisalt – piirkondades, kus venelased elavad rohkem omakeskis, on eesti mõju jällegi vähem.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

nädalavahetusel oli ühel meie maja lapsel ilmselt sünnipäev – kirjeldamatut (venekeelset) kisa oli hoov täis tundide viisi… Nagu lasteaia hoovis:( Ei viitsinud minna ütlema, vaevalt see massile mõjukski.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

nädalavahetusel oli ühel meie maja lapsel ilmselt sünnipäev – kirjeldamatut (venekeelset) kisa oli hoov täis tundide viisi… Nagu lasteaia hoovis:( Ei viitsinud minna ütlema, vaevalt see massile mõjukski.

Selles osas ma ütleks küll, et ka eesti väikelapsed on muutunud kõvahäälsemateks, lärmakamateks: oli meil just külas üks sugulane väikelapsega ning 1 külaline ja 2 meie väikelast suutsid toota möllamismänge mängides sellise kisaorkaani, et ohohooooo! (elame majas keset suurt viljapõldu, nii et pole lugu).

Põhjus on selles, et eesti lapsi ei suruta enam nii alla. Konservatiivse kasvatuse ajastul võisid väiksed põhjamaalased kõva hääle eest vitsa saada – kui vanem ütles paar korda ja lärm ei vaikinud, võeti rangemates peredes juba vits, et siis olgu – saab rahu ja vaikust või ei saa?! Nüüd on “las laps olla laps ja las rabelevad vähemalt väikelastena (teismelisena tulevad niikunii need va ekraani-huvid…)” suhtumine.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pidin imestusest minestama, kui müügis olevat korterit vaatama tulnud venelased pidasid oluliseks väärtuseks seda, et trepikojas elavad peamiselt eestlased 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Seniks kui pole kadunud vene koolid, ei hakka midagi ka muutuma.

Sõitsin ükspäev trammiga. Paberi trammipeatuse kõrval asub venelaste erakool Edu Valem, mis end reklaamib Cambridge sildiga. Kooli uksest tuli välja poisike, astus vaevalt sammukese ja sülitas suure läraka täpselt trepi ette. Isegi uddubeen erakool ei suuda välja juurida midagi nii matslikku, mis omane nõukaaja vene meestele. Kandub ühelt generatsioonilt teisele nagu vigane geen ja mitte üks Cambridges siin ei aita.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

No need sädelevad ja blinkivad asjad las olla. Nagu eespoole öeldi, erinevatele rahvustel omased maitsenüansid ja seda ei saa ette heita. Nende kirik on ju ka väga värviline ja kullane, eestlastel väga minimalistlik. Sellised asjad mind ei häiri. Küll aga häirib matslik käitumine, prahistamine ja egoism.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ühes Tallinna väiksemas Rimis hakkas kõrva, kuidas eestlasest töötaja purssis teise venelasest kaastöötajaga vene keelt. Aastal 2019 on see nii uskumatu, kuidas kohalik elanik ei räägi kohalikku keelt ja eestlane läheb üle võõrkeelele. Ma saan aru, kui välismaalane tööle võetakse, aga no mida pekki kaua kestab olukord, et eestlane oma riigis räägib teise eestimaalasega vene keeles ja see teine ei tunne häbiraasugi ega üritagi eesti keelt kasutada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Olen palju venelastega kokku puutunud ja mulle nad väga meeldivad. Kohati võivad veidi räpakad olla, kuid nii südamlikke ja abivalmis inimesi ma eestlaste seas küll kohanud ei ole.

See kaob nagu võluvitsaga, kui mingis asjas temaga eriarvamusele jääd. Nad on äärmuslikud. Võib olla väga südamlik, samas ka väga julm, ülbe ja halastamatu. Seda sama võib öelda moslemite kohta. Äärmuslik julmus kõrvuti suure sõbralikkuse ja lahkusega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pidin imestusest minestama, kui müügis olevat korterit vaatama tulnud venelased pidasid oluliseks väärtuseks seda, et trepikojas elavad peamiselt eestlased 🙂

Mulle ütlesid üürimisel sama ühed Venemaalt meile tööle tulnud üürijad, kes enne 6 kuud olid Lasnamäe kõige venekeelsemates piirkondades elanud ja pärst 1,5 aastat Nõmmel.

Samas mu Narvast pärit kaugemad sugulased valisid Tallinnas Lasnamäe või Pelgulinna vahel ja mingist uusarendusest ega Mustamäest ei tahtnud midagi kuulda. “Naaber naabrit ei tunne” ja “kellegagi pole majast tassi teedki juua” oli suurim kriitika ja täiesti mõeldamatu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma vahel mõtlen, kui poleks tulnud sõda ja okupatsiooni ja meie suurim rahvusvähemus oleks hoopis sakslased. See oleks päris huvitav kooslus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma vahel mõtlen, kui poleks tulnud sõda ja okupatsiooni ja meie suurim rahvusvähemus oleks hoopis sakslased. See oleks päris huvitav kooslus.

See kooslus oli ju enne vene okupatsiooni siin 700 aastat olemas.’
Huvitav oli küll – Tallinna vanalinn, kirikud, mõisad, jne.
Isegi Raekoja platsi munakivid on sakslaste teema.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

venelaste eripära on ka see kambaga olemine/liikumine. Eestlased käivad tänaval üksi või kahekesi, venelased kolme-kuuekesi.
Siis muidugi muusika tänaval valjusti kuulamine – alati venelased.
Kalduvus draamale – lähisugulane on venelannaga abielus, ja neil on seal alati kas mega-armastus, või nõude loopimine, lahutus ja pisarad. Kohutavalt tüütu.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ühes Tallinna väiksemas Rimis hakkas kõrva, kuidas eestlasest töötaja purssis teise venelasest kaastöötajaga vene keelt. Aastal 2019 on see nii uskumatu, kuidas kohalik elanik ei räägi kohalikku keelt ja eestlane läheb üle võõrkeelele. Ma saan aru, kui välismaalane tööle võetakse, aga no mida pekki kaua kestab olukord, et eestlane oma riigis räägib teise eestimaalasega vene keeles ja see teine ei tunne häbiraasugi ega üritagi eesti keelt kasutada.

Tippude tipp on veel kui eestlane hakkab eestlasega vene keeles rääkima!?
Sa mainisid Rimit. Täpselt nii juhtus minu kui eesti kliendiga Hobujaama Rimis. Vanemas keskeas kassiir Mare, miks sa nii teed?
Räägi ikka riigikeeles, e r i t i kui klient on oh üllatust – eestlane.
Kohutav.

Please wait...
Postitas:
Kägu

tulime pühapäeval maalt. seenelistest jäetud prügi jaoks läks vaja kahte suurt prügikotti ja nelja metsapeatust. suures osas on need seenelised eestlased.
mina, muide, olen isapoolt venelane, emapoolne suguvõsa on tumedate silmade ja mustade juustega – vaevalt, et sealgi eesti verega liialdatud on.
mul on magistrikraad ja ma ei saa endale karjumist ega räuskamist lubada. riided on naturaalsest materjalist ja peamiselt looduslikes toonides.
nii et vast ei üldistaks.
üks asi, mida ma küll öelda võin – eestlased on väga kitsid kedagi kiitma. meile tuli tööle uus peruulasest kokk ja valmistas imelise lõunasöögi. läksin ja kiitsin teda kohe põhjalikult. ta oli väga rõõmus.

Please wait...
Postitas:
Kägu

mul on magistrikraad ja ma ei saa endale karjumist ega räuskamist lubada.

Kas vene keeles ei ole tavaks lause alguses suurt algustähte kasutada?
Või miks sa karjumist endale lubada ei saa, aga valesti kirjutamist saad?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ka reisidel tunned kaugelt ära – venelane.

Paraku nii on jah, aga sama käib ju ka eestlase kohta– kui Hispaania kuurortlinna ostutänaval plätudes ja Hilfigeri v Bossi üle-rinna-logoga t-särgis ringi tatsav tegelane pole venelane, siis on ta suure tõenäosusega eestlane.

Või britt. No nemad tunneb juba kaugelt ära, sest üldjuhul on nad maani täis ja räuskavad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Millest see tuleb, et välismaal olles on peetud mind venelaseks? Mina ise põhjust ei oska öelda. Ma ei näe välja oma arust küll nagu venelane.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kuni 2010 peeti ka mind (ja mu meest) välismaal venelasteks, viimasel ajal pigem rootslasteks – vot kus arenguhüpe 😉

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Millest see tuleb, et välismaal olles on peetud mind venelaseks? Mina ise põhjust ei oska öelda. Ma ei näe välja oma arust küll nagu venelane.

Püüdliku ja veidi asjaolude kohta liiga piduliku ja/või ilusa/ilutseva riietuse pärast. Ehk ka makeupi ja/või geelküünte jms pärast. See polnud solvanguna öeldud, lihtsalt vastus küsimusele.

Elasin mitmeid aastaid Hispaanias ja paar aastat Portugalis, ka aasta Saksamaal. Esialgu peeti mind ka välimuse järgi venelaseks, kuigi ma ei meigi ennast üldse. Küsimuste peale, et miks, sain ma vastuseks, et põmst olen ma ülerõivastatud ehk siis kõik riided mu seljas on natuke liiga korras ja natuke liiga uus ja natuke liiga pidulik – no nagu venelastel, kes väljamaale turistitama pääsevad. Selline ida-Euroopa šikk.

Välismaale minekuks pannakse selga oma parimad ja uusimad riided – isegi ujumisriided ostetakse väljamaa jaoks uued, kui vanad on pleekinud. Kohalik noor tatsaks Hispaanias oma ammuluitunud bikiinides rahuga kohale, mitte nagu ida-eurooplased, kel on lisaks tuliuuele trikoole ka kelmikas pareo või siidlehviga tuunika rannas kaasas.

Mingi sallike siin ja ehtekene seal – kohalikel ega Lääne-Euroopa (ega ka Aasia) päritolu turistidel pole elusees niisama linna vahel lonkides kaelas siidisalli või seljas lumivalget roosidega seelikut või valgeid lühikesi pükse lumivalgete tennistega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

venelaseks on peetud Türgis (või pöörduvad nad seal kõigi välismaalste poole vene keeles?). Ütlesin ühele pealetükkivale pähemäärijale, et kui nad tahavad, et keegi mittevenelane neilt ka ostaks, siis valigu mingi muu pöördumiskeel.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ühe tundemärgi lisaks juurde: suur, jäme kuldkett. Lastel väheke peenemad kuldketid ristiga kaelas.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui keegi seisab keset teed, lapsevanker ka veel risti ja teda ei huvita üldse, kas sa kuskilt poolt mööda saad siis on see venelane. Täpselt sama ka poes käruga. Kui kohvikus on teise kohviku otsa kuulda mingit seltskonda siis on need venelased. Ilmselt on see mingi suurrahva värk, et viisakus ja teistega arvestamine on neist kauge kaarega mööda läinud.

Nii naljakas! Elan New Yorgis ja minu töökoht asub majas, kus töötab palju erinevatest rahvustest inimesi. Kui keegi seisab tühja lifti uksel risti ees ja teda ei huvita üldse, kas keegi teine ka lifti pääseb, siis on alati tegemist prantslasega. Samamoodi arvavad nad, et kõik teised peaksid prantsuse keelt oskama.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kui inimestega natuke lähemalt tuttavaks saad, siis avastad, et igast rahvusest inimesed on ühesugused: esimesel võimalusel valmis ligimesele käkki keerama ja jalga taha panema, iseendast maailma parimal arvamusel. Erinevus on vaid selles, et ühtedele on tähtis vaid väline, teised hindavad sisemisi väärtusi.

Venelastel on küll mingid rahvuslikud eripärad nagu meil kõigil, kuid puhtust ja räpakust rahvuste järgi küll liigitada ei saa. Pigem on see seotud inimese sisemiste väärtustega: kas talle on olulisem ise olla või näida teistele? kas ta on rahul oma eluga või on jõuetus depressioonis?

Vastik olla oskab inimene 1000 eri variatsioonis. Ei ole eestlasedki neist osskustest ilma jäänud.

Please wait...
Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 67 )