Teema: Venemaalt toodavad koerad

#3997538:

Praegu on noortel paaridel tekkinud mood võtta endale koer. Ise vaevalt koos elama hakanud, aga võtavad koera. Olen ise põlvkond vanem, aga minu laste sõprade seas ja minu tuttavate laste seas mitu inimest võtnud varjupaigast koera. Üldiselt neil ei ole terve psüühika. Ja need noored koeravõtjad ei oma ka mingit sellist koerakogemust, et sellist rikutud psüühikaga koera võtta. Sellise koera võiks võtta kogenud koerainimene, aga mitte sellised noored ullikesed. Üht hammustas koer kolmandal päeval näost. Teine koer tõmbas jalutuskäigul rihma lipsti peost välja ja jooksis ära. Pool Tallinna otsis teda mitu päeva taga. Eks need Venemaalt toodud võivad osaliselt olla ka sealsed hulkuvad koerad, sisuliselt metsloomad. Elavad seal prügimägedel ja kui Eesti koeraärikas tellimuse sisse annab, siis püütakse jälle mõned kinni. Kas teate, et maailm koertest elab päris suur osa metsikute karjadena, peamiselt Lõuna-Ameerika riikides prügimägedel? Ei mäleta täpselt, aga võis olla kolmandik kogu maailma koertest. Vaat need metsloomad tuuakse siis Eestisse, vuntsitakse siin veidi üles ja müüakse meie ullikestele maha. Koer igatseb oma koduse Jekaterinburgi prügimäe järele, aga siin näe “päästeti ära”.

Väga täppis kommentaar! Venemaa tänavakoerad jooksevad karjadena tänaval ja ründavad inimesi, kuniks nad varjupaika väikesesse puuri pannakse. Mõned on juba sündinud neis puurides ja muud elu näinud polegi. Varjupaigad on suured, mitusada koera. Ühele koerale elamiseks siis reaalselt see üks näitusepuur. Sellised ärikad valivad kõlbulikumad sealt välja ja nii nad siia tulevad, aga nende koerte psüühikal pole midagi pistmist meie harjumuspäraste koerte omaga. Sama on USA’s levinud liikumisega, kus päästetakse Hiinast toiduks kasvatatud koeri. Nad ei ole enam koduloomad, inimene on nende jaoks oht ja nad tunnevad ta ees hirmu ja paanikat.

#3998038:

#3997776:

Venemaa tänavakoerad jooksevad karjadena tänaval ja ründavad inimesi, kuniks nad varjupaika väikesesse puuri pannakse. Mõned on juba sündinud neis puurides ja muud elu näinud polegi. Varjupaigad on suured, mitusada koera. Ühele koerale elamiseks siis reaalselt see üks näitusepuur. Sellised ärikad valivad kõlbulikumad sealt välja ja nii nad siia tulevad, aga nende koerte psüühikal pole midagi pistmist meie harjumuspäraste koerte omaga.

Need paar Venemaalt toodud koera, keda näinud olen, küll ei toeta seda väidet. Kirjeldatud oludes kasvanud koerad ei saa ju olla sõbralikud ja sotsiaalsed – psüühikahäire pole ometi mingi asi, mida saab varjata.

Kas kõigi psüühikahäiretega inimeste puhul näeb selle kohe ära?

#3998279:

#3998040:

Kas kõigi psüühikahäiretega inimeste puhul näeb selle kohe ära?

Nendega pikemalt aega koos veetes kindlasti. Lisaks tuleb erinevus sisse selles, et inimene oskab tahtlikult varjata, koer mitte.

Psüühikahäireid on erinevaid, mõnd ei näe isegi inimese puhul ka mitme aastaga ära kui just konkreetsele hoole peale ei satu. Samamoodi loomadega. Võibki olla esmapilgul ja eriti kogenematule silmale vaadates igati normaalne koer, aga järsku mingi asi vallandab tal hoo ja kargab näkku kinni täiesti tühja koha pealt. Olgu selleks vallandajaks siis mingi heli, uus taburet, kindel liigutus, valu vms. Koerad oskavad vägagi tahtlikult varjata nii valu kui emotsioone. Nende puhul ei ole see ilmselt lihtsalt nii teadlik kui inimeste puhul, pigem instinktidel põhinev.

Eesti varjupaiku ja Venemaa omasid on kohatu võrrelda. Eestis(vähemalt Tartus) on varjupaigakoerad korralikult toidetud, jalutatud, sotsialiseeritud, inimesega harjunud. Pigem pädeks võrdlus mõne koeravabrikuga, kus keegi nendega ei tegele. Korduvalt on neid Venemaalt pärit koeri taga otsitud- tõmbavad end lahti, panevad jooksu, kätte ei anna. Hiljuti oli FB teemaks, et Venemaalt koeri toovate inimeste (ka sealtsamast toodud) koer ründas trepikojas väikest koera, kes paraku suri. Ja oi kui palju õigustamist seal teemas oli. Fakt on see, et prügimägedel elavad või võitluskoertena kasutatud koerad ei ole normaalse psüühikaga ning sa ei tea iial, mida sa saad. Puhas äri on see, et tõukoera laadseid või muidu vahva välimusega koeri siia tuuakse ja maha müüakse “päästmise” sildi all.

#3998558:

… on kindlalt mingi psüühikahäirega, isegi sellest ühtegi märki ei ole.

“… KUI isegi sellest ühtegi märki ei ole” peab lõpp muidugi olema, sõna jäi vahelt ära.

Minul on Venemaalt toodud saksa lambakoer, 6-aastane, targem kui mõni inimene. See, kes siin teemas Venemaa koertega hirmutab, on ise siinne koerakasvataja, kes kardab ostjatest ilma jääda, muud põhjust ma tema rumalal jutul ei näe.

#4000104:

Minul on Venemaalt toodud saksa lambakoer, 6-aastane, targem kui mõni inimene. See, kes siin teemas Venemaa koertega hirmutab, on ise siinne koerakasvataja, kes kardab ostjatest ilma jääda, muud põhjust ma tema rumalal jutul ei näe.

Siin enamus inimesi siiski saavad aru, et tegu on musta äriga, mitte loomade päästmisega!

Tuttav võttis varjupaigast venemaalt toodud aastase koera. Käis mitu korda alguses jalutamas ja koer oli selline alandlik ja tagasihoidlik, aga muidu viisakas. Kui koju viis, siis kolmandaks päevaks koera käitumine muutus. Kohe selgus, et ei oska toas puhtust hoida (selle eest ei hoiatatud), hakkas lõhkuma asju, ründas ootamatult omanikku ja külalisi. Puhtuse hoidmise sai paari nädalaga selgeks. Nüüd on kaks aastat maksnud erinevatele treeneritele, arstidele ja näinud vaeva. Koer täiesti ettearvamatu, kohutava üksinduseahastusega. Omanikku enam ei ründa ja pika harjutamise käigus ja ravimitega on nüüd nii kaugel, et saab paariks tunniks üksi jääda. Külalisi tal praktilislt ei käi, ei taha koerale stressi tekitada. Kui on külaline ja koer on lahti, siis võib ootamatult rünnata ja kui on kinni, siis lihtsalt karjub, kuni külaline lahkub. Jalutamas käivad hommikul vara ja õhtul hilja, kui oht teisi koeri ja inimesi kohata on väike.  Omanik töötab kodukontoris, kogu elu keerleb ainult ümber selle, kuidas koera rahulikuna hoida. Ja summad, mis on kulunud, pole sugugi väiksed. Muidu ilusa välimusega põlvekõrgune koer.

Samas teine tuttav sai omale super hea iseloomuga venemaalt toodud koera, väga tasakaalukas ja sõbralik. Nii et see on selline loterii. Mina pigem soovitaks tõukoera võtta, kui ei ole valmis riskima sellega, et kogu aeg ja raha koerale kulub. Koguda veidi raha ja võtta sobivat tõugu kutsikas, ta korralikult välja õpetada ja on pikkadeks aastateks hea kaaslane. Eriti ei riskiks kui peres on lapsed. Muidugi on ka tõukoertega riskid, aga ikka oluliselt väiksem, kui kuskilt tänavalt või vabrikust püütud koeraga. Ja kui ostusumma kogumine on ületamatu takistus, siis võib-olla pole hea mõte lemmiklooma võtta. Praeguse hinnatõusu juures lähevad ilmselt ka lemmikloomade toit ning arstiabi veelgi kallimaks, nii et peab sellega arvestama.