Esileht Ilu ja tervis Vererõhk ja piiripealne EKG

Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )

Teema: Vererõhk ja piiripealne EKG

Postitas:
Kägu

Eellugu siis selline, et olen suures ülekaalus, samas  füüsiline tervis on korras olnud, kõik veresuhkur, kolesterool jne (va arvatud kergel kujul pingutusastma) ning eelmine aasta põdesin ka depressiooni.

Sellel kevadel hakkasin uuesti igapäevaselt sõitma jalgrattaga, igapäevaselt miinimum 20kg (mõni päev ka rohkem), 1 päev nädalas oli rattasõidust puhkus. Terve kevad-suvi, 4kuud sõitsin rattaga ning tõesti nautisin seda.

Augusti lõpus kaasnesid aga füüsilise pingutusega vaevused. Raske oli sisse hingata. Ma algselt ise seostasin seda astmaga, äkki see mingi põhjusel ägenenud. Perearst saatis üle mitme aasta uuesti kopsuarsti juurde. Sellega oli kõik siiski korras, kerge astma diagnoos jäi, kuid arst välistas, et hingamisraskused on seotud astmaga.

Kuna olen põdenud depressiooni, siis perearst alguses tahtis selle panna paanika- ja ärevushäire alla. Ma vaidlesin vastu ning selgitasin, et hingamisraskus tekib ainult füüsilisel pingutusel ning ma teen suurepäraselt vahet, milline on mul ärevus- või paanikahoog. Perearst siis tegi EKG ning see näitas seal mingit muutust. lisaks on lasknud perearst mul korduvalt ja korduvalt mõõta endal vererõhku (arsti juures on see alati kõrgenenud, kuid kodus on selline kergelt kõrgenenud, piiri peale – hommikuti 125-130/80-90 ja õhtuti 130-135/85-90(vahel ka üle 90). varasemalt perearst ei näinud vajadust alustada vererõhu ravimitega. Nüüd konsulteeris kardioloogiga ning kuna EKG on mingid muutused, siis kardioloog soovitas ikka alustada ravimite võtmist.

esimene vererõhu ravim ei sobinud üldse, see ajas rõhu päris lakke, lisaks tekkisid suukuivus ning lõhenenud huuled (ise algselt panin selle külma ilma süüks. Kuid kui rohtu vahetasime, siis probleem suukuivuse ja lõhenemisega kadusid)

teise ravimi puhul alustasin 0,5 tabletiga, sellega paaril esimesel päeval olid külmavärinad, kuid kadusid, samuti läks ka rõhk väheke alla, hommikuti oli stabiilselt 119/79 ja õhtuti ikka veel kõrgenenud 132/90. Arst soovitas siis võtta 1tableti, sest õhtune rõhk tuleks ikka ka väiksemaks saada,  väidetavalt koormab vähem südant. Nii ma ka siis tegin. Kuid  nii kummaline kui see ka ei ole, 1 terve tableti peale üle minnes on vererõhk natuke hoopis tõusnud ning samas õhtune südametöö on aeglustunud. Hommikuti on vererõhk nüüd taas 125/83 ja õhtune 137/87, pulss 62 (hommikuti on pulss ligi 70 lööki, kuid õhtuti on paarik korral olnud isegi alla 50 löögi). Käisin paar päeva tagasi ka kardioloogi vastuvõtul (eelnevalt tehti kompuuter, et välistada kopsuarteris trombid jne- see oli korras) Kõige kummalisem kõige selle juures on see, et kardioloog keeldus uskumast, et ravimidoosi tõstmisel mul vererõhk on tõusnud. Ma ei osanud selle peale nagu midagi kosta.

EKG uuringusse on kirjutatud kommentaariks – ** piiripealne EKG **; Siinusrütm; RSR(QR) lülitustes V1/V2, parema vatsakese juhtehäirega

Kas kellelgi on veel olnud kogemust, et väiksem doos ravimit langetab rõhku ja suurema doosiga on hoopis rõhk kõrgenenud.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Järjekordne ärevik on pika teema teinud.

+4
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

1.Sinu probleemid saavad haiguse rasvumisest.Lõpeta koheselt õgimine ja võta kaalust alla 10 kg.Sul on infarkti eelne seisund. 2.Mitteüks vererõhu tablett ei tõsta vererõhku.Mis jäi veel arusaamatuks?

+6
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Su vererõhk ei olnud juba enne ravimite tarvitamist kõrge. Ei saa aru, miks sulle ravi määrati. Võibolla ise ikka rõhutasid või perearst väga soovis? Mingit infarktieelset seisundit sul ei ole. EKG on kirjelduse järgi normis – (osaline) His-i kimbu parema sääre blokaad on lihtsalt üks normi variante ja mingeid kaebusi ei põhjusta.

Perearst oleks võinud enne ravi määramist teha kas ööpäevase vererõhumonitooringu või koormustesti.

Ja muidugi ei tohi unustada, et kardioloogil ja kardioloogil on ka kahjuks vahe. Kui see kardioloog juhtus olema Tallinnas Lasnamäe Medicumis, siis…

Arst.

+5
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei ma ei pea ennast ärevikuks. Ärevus- ja paanikahood jäid sinna aega kui põdesin depressiooni. Ei ole enne seda ega pärast ärevust ega paanikahooge olnud.

Ma ei kahtlusta endal ka infarkti eelset seisundit. Perearst ise ei näinud vajadust, et ma võtaksin vererõhu ravimeid. Ma ise ammugi mitte. Ei nõudnud ka. Ma hoopis küsisin arstilt, kas on ikka vaja, sest rõhk ei ole ju kõrge. Perearst konsulteeris kardioloogiga ning kardioloog siis vastas, et ikka peab hakkama rohtu võtma.

Ma unustasin esimesse postitusse lisada, et mille tehti ka südame ultraheli ning see näitas kopsuarteris rõhk tõusnud. PAPs 45 mmHg. Tõenäoliselt seetõttu kardioloog peab vajalikuks vererõhu ravimite võtmist.

Kaalu langetusega ma juba tegelen. See võtab lihtsalt aega. Hetkel on kaal nädalas langenud 1 kuni 1,3kg

Perearsti poole pöördusin õhupuuduse probleemiga , sest septembri alguses ei jaksanud ma rattaga enam järjest 5km rahulikus tempos ka sõita. Vahepeal pidin pausi tegema, sest ei saanud sügavalt sisse hingata. Tahad õhku kopsudesse, kuid nagu mingi takistus on, mis ei lase lõpuni hingata. Enne seda 4 kuud ma täiega nautisin rattasõitu. Laps juba ütles mulle, et ma olen täielik rattasõltlane. Kui tundsin, et ei jaksa enam sellises mahus sõita või ma ei saa seda enam nautida, siis alguses hakkasin tihemini rattavabasid päevi tegema. Siis vähendasin marsruuti, sõitsin ainult hommikul tööle ja õhtul koju. Kuid ka siis pidin poole maa peal pausi tegema, sest ei saanud õhku kätte. Ma olen noorena ka korvpall trennis käinud, kuid kunagi varem ei ole sellist asja olnud, et ei saa sügavalt hingata.

Minu jaoks tundub arusaamatu, kuidas kardioloog ei usu, et mu vererõhk peale ravimidoosi tõstmist tõusnud on. Ma ei mõtle ju ise seda välja, vaid mõõdan vererõhku iga hommik ja õhtu nagu perearst juhendas. Mina ise jätaks need rohud üldse ära, kuid olen otsustanud arste usaldada.

1. rohtu võtsin nädala, kuna see tõstis ikka märgatavalt rõhku, siis perearstiga konsulteerides jätsin selle rohu ära

2.rohtu võtsin nädala, 3 päeva olid külmavärinad, kuid kadusid ning rõhk mõnevõrra ka vähenes. Perearst soovitas hakata võtma suuremat toosi. Olen seda võtnud, kuid loodetavalt toimet sellel minu hinnangul ei ole, mõõtmiste tulemusel rõhk on natuke tõusnud ning pulsisagedus õhtuti märgatavalt aeglasem. Kardioloog ei usu, et see on võimalik. Minu loogika ütleb, et on. Ma ei saa aru, kas ta arvab, et ma olen selle ise välja mõelnud? Miks ma peaksin?

Siit tuli ka minu küsimus, kas keegi on veel kogenud, et vererõhuravim tõstab rõhku, mitte ei langeta?

Ma tahaksin tagasi seda, et saaks nautida füüsilist tegevust. Hetkel ei saa. Jõulude ajal lükkasin maal lund. See oli peale oktoobrit esimene kord, kus tegin midagi füüsilisemat (igapäevased toimetusi olen ikka teinud, kuid linnakorteris miskit niikuinii väga teha pole) Kuskil 1,5h  rassisin õues. Võtsin suhteliselt rahulikult, ei lasknud pulsil kõrgeks minna, pidasin pause. Päris mõnus oli. 2.päeval aga uuesti tekkis lumelükkamisel probleem sisse hingamisel, ei olnud enam nii mõnus, kuigi koormus oli väiksem (lund oli ainult väheke öö jooksul juurde sadanud).

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kopsuringe rõhu tõus võib olla seotud ka pikaajalise kopsuhaigusega. EKG muutused ka pigem viitavad kujunevale parema poole puudulikkusele.

Vererõhuravimiga kohanemine võtab aega, alustatakse minimaalse doosiga ja siis tasapisi suurendatakse annust. Esimene rohi, teine rohi, kolmas rohi- siin ei ole mingit infot arsti jaoks, tahaks ikka toimeainet ja mg teada.

Eks ülekaal laseb pikalt kaebusteta elada, kuni ühel hetkel on kõik hädad korraga kohal- diabeet, südamepuudulikkus, rütmihäired ja muud.  On ka selliseid südamepuudulikkuse haigeid, kes wc-sse minnes peavad poole koridori peal taburetil puhkama, kuigi on nooruses korvpallitrennis käinud ja sportlased olnud.

Panen siia südamepuudulikkuse patsiendiinfo, kust nähtub, et külma ilmaga 1,5h jutti lund kühveldada ei ole hea mõte. Infarktiga haiglasse tulijad on tihti jutuga “niitsin terve päeva muru”, “ladusin koorma puid” ja NB “lükkasin lund” ehk ühekordne pingutus, mida kunagine sportlane arvab end suutvat, kuid vana süda ei tule järgi.

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/krooniline-sudamepuudulikkus/

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Liiga pikad kirjeldused + rohi peale, siis vahetus, siis peale/ära + suure koormusega ühelaadne trenn, siis ära
Su organism ei saa harjudagi muutustega, kui juba uus tuleb.
Üldse pole olnud juttu toidulauast peale “kaaluga tegelen”.
Füüsiline tegevus ei pea olema kõrge pulsiga rapsimine (rattasõit… kas ikka päris õige suure ülekaaluga alustamiseks).
Lihtsalt liigu värskes õhus, kõnni kasvõi aeglases tempos. Võimle rahulike harjutustega, venita.
Kogu kirjeldusest jääb mulje, et liiga suure hooga ja järsku on peale hüpatud oma organismile.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kopsuringe rõhu tõus võib olla seotud ka pikaajalise kopsuhaigusega. EKG muutused ka pigem viitavad kujunevale parema poole puudulikkusele.

Vererõhuravimiga kohanemine võtab aega, alustatakse minimaalse doosiga ja siis tasapisi suurendatakse annust. Esimene rohi, teine rohi, kolmas rohi- siin ei ole mingit infot arsti jaoks, tahaks ikka toimeainet ja mg teada.

Eks ülekaal laseb pikalt kaebusteta elada, kuni ühel hetkel on kõik hädad korraga kohal- diabeet, südamepuudulikkus, rütmihäired ja muud. On ka selliseid südamepuudulikkuse haigeid, kes wc-sse minnes peavad poole koridori peal taburetil puhkama, kuigi on nooruses korvpallitrennis käinud ja sportlased olnud.

Panen siia südamepuudulikkuse patsiendiinfo, kust nähtub, et külma ilmaga 1,5h jutti lund kühveldada ei ole hea mõte. Infarktiga haiglasse tulijad on tihti jutuga “niitsin terve päeva muru”, “ladusin koorma puid” ja NB “lükkasin lund” ehk ühekordne pingutus, mida kunagine sportlane arvab end suutvat, kuid vana süda ei tule järgi.

https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/krooniline-sudamepuudulikkus/

Aitäh sulle selle lingitud info eest. Sain nii mõnegi vastuse oma tekkinud küsimustele.

 

Liiga pikad kirjeldused + rohi peale, siis vahetus, siis peale/ära + suure koormusega ühelaadne trenn, siis ära

Su organism ei saa harjudagi muutustega, kui juba uus tuleb.

Üldse pole olnud juttu toidulauast peale “kaaluga tegelen”.

Füüsiline tegevus ei pea olema kõrge pulsiga rapsimine (rattasõit… kas ikka päris õige suure ülekaaluga alustamiseks).

Lihtsalt liigu värskes õhus, kõnni kasvõi aeglases tempos. Võimle rahulike harjutustega, venita.

Kogu kirjeldusest jääb mulje, et liiga suure hooga ja järsku on peale hüpatud oma organismile.

Rohtu olen vahetanud ainult 1 kord ja arstiga konsulteerides. Minu küsimus oli selles, et kummalisel kombel ravimidoosi tõstmisel tõusis väheke ka vererõhk. Ei ole selle peale uut ravimit ega doosi vahetanud (perearst suunas edasi kardioloogi juurde ning seniks kuni kardioloog uurib ja mingi otsuse teeb, võtan määratud ravimit edasi)). Kardioloog lihtsalt ei usu, et on võimalik, et doosi tõstmisel tõusis ka vererõhk. Kuid ju siis tõesti organism veel harjub ja kohaneb.

Kaaluga tegelen – liitusin Figuurisõprade tugigrupiga ning nagu kirjutasin, on hetkel kaal langenud 1-1,3kg nädalas. Suurimad muutused, mis ma tegin, on see, et söön 3x päevas +2 vahepala. Varasemalt ma hommikust ei söönud ning tööl võtsin 1 tassi kohvi ning esimene söök oli lõunasöök ning siis õhtul kodus õhtusöök. Tööl kippusin näksima magusat, meil on kontoris kogu aeg kommid laual. Nüüd olen jätnud ära igasuguse näksimise.

rattasõit – see ei olnud kõrge pulsiga rapsimine, sõitsin suht rahulikus tempos, ei võtnud hingeldamagi (va päris alguses kui alustasin kevadel)

See nö jama tekkiski kuidagi järsku minu jaoks (jah, tõenäoliselt on minu eelnev eluviis seda pikaajaliselt soodustanud), kuid ma ise võtan rahulikult ning jälgin, et ei ajaks endal pulssi ülesse. Seda hetkel ei saagi lubada, sest siis kohe ongi hingamisraskus kohal.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eeldatavasti ferritiini on kontrollitud?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Eeldatavasti ferritiini on kontrollitud?

Proovi võtmise aeg Analüüs     Tulemus Ühik Referentsväärtus

04.11.2021                    Ferritiin        25.3         µg/l             10.0-150.0

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegelikult võib ka see 25 juba osadel inimestel sümptomeid tekitada, optimaalseks loetakse 50. Ja ka B12 ning D vitamiini vaegus võivad ka mõjutada.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegelikult võib ka see 25 juba osadel inimestel sümptomeid tekitada, optimaalseks loetakse 50. Ja ka B12 ning D vitamiini vaegus võivad ka mõjutada.

B12 vitamiini puudus mul avastati 1.5a tagasi, kui depressiooni põdesin. Võtan sealt maalt igapäevaselt B12 vitamiini lisaks, sest mingil põhjusel toidust seda kätte ei saa (söön igapäevaselt liha või kala). Perearst esimese hooga arvas, et ma olen vegan. B12 oli siis  pmol/l. Ferritin oli 1,5a tagasi siis 40,7 µg/l. 

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegelikult võib ka see 25 juba osadel inimestel sümptomeid tekitada, optimaalseks loetakse 50. Ja ka B12 ning D vitamiini vaegus võivad ka mõjutada.

B12 vitamiini puudus mul avastati 1.5a tagasi, kui depressiooni põdesin. Võtan sealt maalt igapäevaselt B12 vitamiini lisaks, sest mingil põhjusel toidust seda kätte ei saa (söön igapäevaselt liha või kala). Perearst esimese hooga arvas, et ma olen vegan. B12 oli siis pmol/l. Ferritin oli 1,5a tagasi siis 40,7 µg/l.

B12 oli 102 pmol/l, nüüd viimase analüüsiga 183 pmol/l. Tundub, et pean vist veelgi suuremat B12 vitamiini kogust võtma. Enda jaoks on ka kummaline, miks B12 vitamiini kätte ei saa. Muud näitajad on korras olnud, ainult B12 vitamiini on puudu

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Tegelikult võib ka see 25 juba osadel inimestel sümptomeid tekitada, optimaalseks loetakse 50. Ja ka B12 ning D vitamiini vaegus võivad ka mõjutada.

B12 vitamiini puudus mul avastati 1.5a tagasi, kui depressiooni põdesin. Võtan sealt maalt igapäevaselt B12 vitamiini lisaks, sest mingil põhjusel toidust seda kätte ei saa (söön igapäevaselt liha või kala). Perearst esimese hooga arvas, et ma olen vegan. B12 oli siis pmol/l. Ferritin oli 1,5a tagasi siis 40,7 µg/l.

B12 oli 102 pmol/l, nüüd viimase analüüsiga 183 pmol/l. Tundub, et pean vist veelgi suuremat B12 vitamiini kogust võtma. Enda jaoks on ka kummaline, miks B12 vitamiini kätte ei saa. Muud näitajad on korras olnud, ainult B12 vitamiini on puudu

Ferritiin on sul ju ka 1.5 aastaga langenud ja see võib vägagi sümptomeid tekitada. No ja ülekaal ka muidugi. Ennem kui kaalu korda ei saa ongi raske vererõhu ravimite kohta midagi öelda.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 14 postitust - vahemik 1 kuni 14 (kokku 14 )


Esileht Ilu ja tervis Vererõhk ja piiripealne EKG