Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )

Teema: veri paks

Postitas:

Tere! Selline mure, et veri natuke paks. Võtan aspiriini. Kas kellelgi on olnud sama probleemi? Kui jah, kas olete ise sünnitanud või on tehtud keiser? Kuidas üldse raseduse lõpp on kulgenud? Tänud vastajatele.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Täpike21 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Tere! Selline mure, et veri natuke paks. Võtan aspiriini. Kas kellelgi on olnud sama probleemi? Kui jah, kas olete ise sünnitanud või on tehtud keiser? Kuidas üldse raseduse lõpp on kulgenud? Tänud vastajatele.[/tsitaat]

Muidu iboprofeen teeb vere vedelamaks:)aga ei mäleta enam kas raseduse ajal tohib võtta seda:)Muidu söö peetisee pidi hea olema:)

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kuidas see selgeks tehti, et sul veri paks on?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mis täpsem diagnoos on ja kus pandi?
Minu kogemus – Tallinna arstid (Pelgulinnas) diagnoosisid APCR+, kuid täpsem geeniuuring Tartus teatas hoopis, et on Faktor V Leideni mutatsioon.
Diagnoosi sain esimest last oodates raseduse lõpus. Raseduse lõpp läks toksikoosiks, hakati sünnitust esile kutsuma, kuid keha oli toores veel ja lõppes erakorralise keisriga. Laps hinnati enneaegseks (37+1 arsti arvestuse järgi), kuid rohkem oli ta kannatada saanud kõigi nende rohtude pärast, mis mulle sisse söödeti. Jama kui palju.
Teist last oodates said Pelgu arstid jälle selle APCR+ ja andsid kohe süstid vere vedeldamiseks. Fraxiparine 0,3 süst iga päev. Keegi ei vaevunud kontrollima, kas rohu kogusest jätkub, kas vere vool on piisav, kas laps kasvab kenasti jms. Arst ei kutsunud mind lõpus isegi sagedamini enda juurde. Ometi olid riskid ja kõik teada. Ma ise ei osanud nõuda ka siis. Kui siis ühel hetkel avastati, et jama majas ja kõik näidud jälle käest ära (ma ise ei tundnud midagi), läks kiireks. Õhtul haiglasse, hommikul keisrilauale. Laps ajaline, aga päris tugeva kasvupeetusega (2300), millega kaasnes ka hüpoglükeemia. Tagantjärgi tänan kõrgemat jõudu, et hoidis mu pisikest. Platsentas oli suur tromb ja toitainete transport oli mingi hetk pea olematu. Hea, et laps piisavalt hapnikku sai. See oleks võinud väga kurvalt lõppeda.
Nüüd kolmandat oodates on kõik hoopis teisiti. Olen arvel Tartus. Paksu verd jälgib günekoloogi asemel sisearst. Diagnoos on täpsem. Kuni 12.ndl võtsin Hjaertemagnyli, mis vedeldab verd ja lisaks süstisin Clexane 0,4. 20.ndl tegi arst uued analüüsid ja tõstis kogust – süstin kaks korda päevas. Järgmisel nädalal (32.ndl) lähen taas vereproove andma ja vaadatakse kõik üle. Kui vaja, olen valmis kasvõi 5x päevas süstima – kõik lapse nimel ju (Ok, nii suureks ei tohiks need kogused kuidagi minna).
Tehtud on täiendav UH kogu verevarustuse hindamiseks. Mõne nädala pärast jälle vaatama, kas tegelane kasvab kenasti.
Mis seekord teisiti veel. Olen 31.nädalas. Mu vererõhk on ok, turseid pole, analüüsid korras. Kannan siiani sõrmuseid (eelmisel korral loobusin veidi pärast 20.ndl). Kaalutõus on tunduvalt väiksem. Ma ei tea, kas saan päris lõpuni nii, kuid püüame. Arsti juures käin üle kahe nädala. Peagi hakkan igal nädalal käima.
Kui kõik hästi, võib ka juhtuda, et lubatakse seekord ise sünnitada. Tunnen end kindlamalt, sest kõik on põhjalikult kontrolli all. Lõpptulemust ei saa keegi garanteerida, aga koos arstidega püüame parima tulemuseni jõuda. Olen ka arstile kindlalt teada andnud, et kui proovid näitavad halvenemise märke, siis laps ei tohi minu tervise pärast kannatada ja paluksin ta väljapoole kasvama tuua. Arst on minuga selles osas nõus. Liiati – kui platsenta välja saab, siis vererõhk läheb alla minutitega ja muud proovid korda paari päevaga. Vähemalt nii on mul olnud.
Ibuprofeen ei ole raseduse ajal soovitatav. Ka tavalise aspiriini asemel võetakse pigem Hjaertemagnyli ehk nö südameaspiriini, kuid selle mõju on parim enne platsenta moodustumist. Paksu vere korral ei ole ka suukaudsetel vedeldajatel nii head mõju kui süstidel. Muidugi on igasugu hädadel eri raskusastmeid ja ravi vastavalt sellele. Oma kogemustest soovitan aga paluda günekoloogilt suunamist ka sisearstile (TÜ kliinikumis dr Anne Kirss näiteks). Kui raseduse ajal hakkab hammas valutama, läheme ikka hambaarstile. Samamoodi arvan, et las günekoloogidele jääda naisteasjadega seotu. Muudeks probleemideks on muud spetsid.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänud eelkõnelejale põhjaliku vastuse eest. Olen samuti A. Kirsi jälgimisel. Hetkel on määras ainult Hjaertemagnyli, süstima veel midagi ei pea. Kuna olen sündinud ka lisaks südamerikkega (opereeritud) siis pabistan natuke. Kopsuarteris teatud ahenemine, mis koos paksu verega võib viia kopsutrombembooliani. Kuid loodan, et siiski nii hulluks asi ei lähe. Muidu sünnitust ei kartnud, kuid nüüd olen hakanud pabistama, et järsku ikka läheb midagi viltu. Pabistan mõistagi pisikese pärast.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

No kui Anne Kirss sul kõrval, siis on kahurvägi olemas 🙂 Ta on aidanud paljudel päris lootusetutel lapsi saada. Trombofiilia osas on ta üks parimaid Eestis. Ta küll armsalt hajameelse olekuga vahel, aga mulle ta vägaväga meeldib.
Vahepeal võiks end talle lihtsalt meelde tuletada, kui mure suureks läheb. Ta annab maili teel ka kenasti nõu ja telefonis viitsib kuulata ja vastata.
Kui pisikese pärast mures oled, küsi oma naistearstilt, äkki saad ultrahelisse, kus vaadatakse üle emakaarterid, platsenta ja nabanöör. See näitab kenasti ära, kuidas beebi oma vajalikud asjad kätte saab. Kui riiklikus seda ei võimaldata, siis Tallinnas ¦ois oskab kindlasti öelda, kuidas seis on. Seal peab küll ise maksma, aga see on seda väärt. Mind oleks ehk riiklikus ka saadetud seda UH saama, aga ¦oisi juures käinud ma kõikide lastega korra asju üle vaatamas (tal terav pilk) ja mul arst oli nõus. Nüüd 34/35.ndl paiku peaks uue UH saama lapse kasvu hindamiseks, aga võimalik, et lähen jälle ¦oisi juurde. Tal teaduslik huvi, kas mul seekord õnnestub toksikoosi vältida või mitte. Viskaks veel pilgu verevoolule ka peale. Nii hea ja rahulik.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Tänud soovituste eest Shira! Vaatan kuidas järgmine nädal Naistekliiniku UH-s läheb. Kui midagi kahtlast siis plaanin ka veelkord ¦oisi juurde minna.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Minul põhimõtteliselt sama teema: paks veri. Esimese lapse kandmise lõpus tekkis toksikoos, mille tulemusena kutsuti sünnitus esile (36+ ndl, ITK). Teise raseduse ajal olin järgimisel erakliinikus, kus tehti vastavad uuringud, mille tulemusena hakkasin Clexane’i süstima alates 7. nädalast.
Nüüd, kolmanda raseduse ajal olen nö.luubi all. Mu günekoloog teab, millele tähelepanu pöörata. Samuti olen KV ja LA UH teinud dr ¦oisi juures, kes on samuti kursis. Dr. ¦oisi sõnul pole mul praegu vaja verevedeldajat süstida, kuna UH pilt selleks näidustust ei anna. Küll aga soovitas ta 36. nädalani tarvitada Hjertemagnyli. Ta olla hiljuti osalenud ühel konverentsil, kus jäi kõlama seisukoht, et taolises olukoras tarvitada pigem suukaudseid kui süstitavaid preparaate.
Eks kahtlen minagi aeg-ajalt, kas targem oleks siiski süstida, kuid usaldan dr ¦oisi arvamust. Loodan südamest, et sel korral läheb kõik hästi.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.03 23:01; 09.03 08:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Huvitav on see, kuidas arstid ka aeg-ajalt täiesti eri meelt. ¦oisi usaldan mina ka (ta oli mu kõige esimene günekoloog kunagi), kuid trombofiilia osas on siiani Anne Kirss ikkagi kõige loogilisemat juttu rääkinud.
Muidugi minu UH pilt oli norm 2-süstilise päevadoosi juures. Korra on juba jamasti läinud väikse doosi ja vähese jälgimise pärast ning ehk seepärast ei tekigi minu puhul küsimust kas süstida või suukaudselt. Nagu ennegi ütlesin, et eks sama häda või ilmneda eri raskusastmetega. Hetkel näib, et minu puhul töötavad need süstid kenasti. Kusjuures üks rasedus mul vahepeal peetus/katkes 7/8ndl paiku ja siis mul veel süste peal ei olnud. Kindlat seost ei tea muidugi tõmmata, aga mine sa tea.
On nagu on, aga hea, kui osatakse jälgida ja vajadusel sekkuda. Ega see kõige meeldivam teadmine ole, et trombioht kõrge, kuid samas ei saa seepärast põdeda ka väga. Elu tahab elamist 🙂

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Shiral täiesti õigus – sama häda võib esineda väga erineva raskusastmega. Mul endal paar aastat tagasi diagnoositi täpselt sama mutatsioon, mis Shiral, kuid toksikoosi ei ole õnneks esinenud. Esimese lapse aegu ei teadnud sellest V faktori Leideni mutatsioonist ega APCR pos midagi, siiski õnnestus endal sünnitada terve ja ajaline laps, pärast seda hakkasid aga jamad: 2 peetumist ja 1 katkemine, keegi põhjust ei osanud öelda. Alles 12 a hiljem kohe raseduse alguses teadsin ühe arsti soovitusel nõuda kiirelt verehüübivuse teste, mis näitasidki nn paksu verd. Sain kohe Clexane 0,2 süstid peale. Teine laps sündis ajalisena ja kenasti. Nüüd kolmandaga on ka kohe algusest, 5-nädalast Clexane 0,4 süstid peal ning praegu sujub kõik kenasti. Arvan, et raseduse, sünnituse ja vanusega organismis midagi vist ikka muutub ka, et kuidas organism toime tuleb, sest miks mul muidu esimene laps sai ilma ravita kantud ja sünnitatud, aga järgmised enam mitte. Lisaks tuvastatud geenimutatsioonile võib veel olla tegelikult alati muid muutusi ning kõrvalekaldeid, mida pole uuritud ja tuvastatud ning koosmõjus tekitavad need uusi probleeme. Shoisi juures käisin just eile ja tema sõnul on süstimine paksu vere tõttu lisaks lapse aitamisele ka boonuseks ema organismile – vähendab toksikoosi ohtu

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

[small]Vesirott kirjutas:[/small]
[tsitaat]Shiral täiesti õigus – sama häda võib esineda väga erineva raskusastmega. Mul endal paar aastat tagasi diagnoositi täpselt sama mutatsioon, mis Shiral, kuid toksikoosi ei ole õnneks esinenud. Esimese lapse aegu ei teadnud sellest V faktori Leideni mutatsioonist ega APCR pos midagi, siiski õnnestus endal sünnitada terve ja ajaline laps, pärast seda hakkasid aga jamad: 2 peetumist ja 1 katkemine, keegi põhjust ei osanud öelda. Alles 12 a hiljem kohe raseduse alguses teadsin ühe arsti soovitusel nõuda kiirelt verehüübivuse teste, mis näitasidki nn paksu verd. Sain kohe Clexane 0,2 süstid peale. Teine laps sündis ajalisena ja kenasti. Nüüd kolmandaga on ka kohe algusest, 5-nädalast Clexane 0,4 süstid peal ning praegu sujub kõik kenasti. Arvan, et raseduse, sünnituse ja vanusega organismis midagi vist ikka muutub ka, et kuidas organism toime tuleb, sest miks mul muidu esimene laps sai ilma ravita kantud ja sünnitatud, aga järgmised enam mitte. Lisaks tuvastatud geenimutatsioonile võib veel olla tegelikult alati muid muutusi ning kõrvalekaldeid, mida pole uuritud ja tuvastatud ning koosmõjus tekitavad need uusi probleeme. Shoisi juures käisin just eile ja tema sõnul on süstimine paksu vere tõttu lisaks lapse aitamisele ka boonuseks ema organismile – vähendab toksikoosi ohtu[/tsitaat]

Olen Kägu, kes hetkel aspiriini kasutab… Veider, dr. ¦ois soovitas minu puhul vaid tablette kasutada, kuigi palusin tema arvamust Clexane’i süstimise vajalikkusest. Ta ei pidanud seda vajalikuks. Siin kommentaare lugedes, tekib aeg-ajalt kahtlus, kas tableti söömisest ikka piisab.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 05.03 23:01; 09.03 08:48;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Ma igaks juhuks siis kirjutan siia, no juhuks kui mõni loeb ja hästi suurde paanikasse läheb. Minu probleem on küll vastupidine teie omale, veri ei hüübi ja on liiga vedel. Aga peamine, rasedatel veri läheb paksemaks! Mingil ajal faktorid tõusevad, siis natuke langevad ja lõpus jälle tõusevad, kui ma õigesti mäletan nüüd. Et siis iga rase ei hakkaks kahtlustama endal faktori mutatsiooni 🙂
Ja dr Kirss ja Shois on parimad, kelle kätte ennast usaldada. Shois ilmselt (pakun lihtsalt) ei paku ka süstimst seetõttu, et hoiab pigem ultraheliga vooludel silma peal.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.03 10:23; 09.03 10:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Viimasele käole.
Täiendan veel natuke. Eks see faktori mutatsioon on selline diagnoos, mis on ja jääb. Täiesti tõsi, et rasedate veri muutub ja eks seetõttu on ka mutantidel (mutatsiooniga rasedatel :)) vaid raseduse ajal vaja rohtusid võtta või süstida. Minu puhul on süstimine näidustatud veel 4-6nädalat pärast sünnitust ehk ajani, mil kõiksugu rasedushormoonid kehast läinud.
Selle hüübivuse muutumise pärast ongi väga hea, kui arst raseduse kasvades täiendavalt kontrollib, mis seis nüüd on.
Ega lambist olegi kahtlustada, kas on mutatsioon või ei ole. Kui aga on tekkinud rasedustoksikoose või on katkemisi/peetumisi rohkem kui üks olnud, tasuks ühe asjana lasta vere hüübivust kontrollida ja seda mitterasedana (just mitterasedana tehtud analüüs andis minul kõige täpsema diagnoosi). Ning minu kogemuse järgi tuleks siin tõesti konsulteerida ka teiste spetsialistidega peale naistearstide. dr Anne Kirss (TÜ Kliinikumis on kaks dr Kirssi) on trombofiilia osas tegija ja oskab kindlasti nõu anda.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:

Mutatsiooni muutumisele ma üldse vastu ei vaidle, endal ju sama mure, et on rike sees, üle see ei lähe ja mina sain sünnitusel vere hüübimist suurendavat rohtu, see siis minu juhul.
Ehk ma ei plaaninud su juttu kuidagi ümber lükata, lihtsalt perekoolis on tohutult inimesi, kes võivad endale igasuguseid asju külge mõelda :).
Ja dr. Anne Kirssi pidasin minagi silmas. Olin oma rasedusega ka temaga kontaktis ja tema andis soovitused ka sünnituse läbiviimiseks (mis, millal ja kuidas).

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt 09.03 10:23; 09.03 10:58;
To report this post you need to login first.
Postitas:

Kägu. Ei püüa minagi sinu juttu ümber lükata. Lihtsalt täiendasin veel sinu väga õiget juttu. Täiesti nõus sinuga.
Minu jaoks on natuke nukrakstegev, et internetis leiab tegelikult väga vähe infot selle häire ja eri vormide-ravide osas. Ütleksin, et siinne teema on üks paremaid ja informatiivsemaid, mida kohanud olen. Eri kogemused, ravivõtted ja tulemused koos. Lisaks Eesti parimate arstide arvamusi.
Loodan, et see teema niipea kuskile aegade hämarusse ei kao.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 15 postitust - vahemik 1 kuni 15 (kokku 15 )


See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.