Kas keegi ootenimekirjas olijatest on juba koolikutse saanud?
Teema: Vestlused Tartu gümnaasiumitesse sissesaamiseks
Meil üks klassikaaslane sai testide tulemused keskmised ja veidi alla keskmist. Koolide valikut ei muutnud, valikus olid HTG, Poska, Tamme. Ükski kool ei kutsunud vestlusele.
Kas keegi ootenimekirjas olijatest on juba koolikutse saanud?
Juba 31.mail tuli kutse. Mõni tund peale seda, kui laps oli eelistatuma valiku kutse kinnitanud.
Kas keegi ootenimekirjas olijatest on juba koolikutse saanud?
Juba 31.mail tuli kutse. Mõni tund peale seda, kui laps oli eelistatuma valiku kutse kinnitanud.
Eelmine küsija mõtles ehk ikka seda ootenimekirjade vooru, mis algas eile, kui kõik koolikutse saanud pidid oma kutsed ära kinnitama ja need ära tühistama, kuhu ei lähe. Meil ei ole peale seda “ootenimekirjas” koolist vastust tulnud. Aga tõesti ei tea seda süsteemi, et kui laps on ühes koolis kutse kinntanud, kas teised näevad seda. Meil on üks kutse kinnitatud ja laps läheb hea meelega sinna kooli õppima. Aga, kui tuleks kutse sellest “ootenimekirjas” koolist, siis kaaluks ka veel seda.
Laps otsustas end 1. eelistusena olnud Poska ootenimekirjast kustutada, sest sai sisse ka ühte n-ö viie kooli välisesse kooli ja soovib sinna minna. Mul aga jääb ikkagi kripeldama nüüd. Kas kellelgi õnnestus ootenimekirjast Poskasse sisse saada keskpäraste tulemustega (kõik ained 60% ringis)?
Meil üks klassikaaslane sai testide tulemused keskmised ja veidi alla keskmist. Koolide valikut ei muutnud, valikus olid HTG, Poska, Tamme. Ükski kool ei kutsunud vestlusele.
Ma ei imesta, tublisti üle kaskmise protsentidega lapsed jäid ka kutseta.
Samas imestan, kui kuulan mida lapsed ise räägivad. Mõni kehvemate protsentidega õpilane on sisse saanud kooli, kus parem õpilane ukse taha jäetud. Mis loogika sel süsteemil on?
Loogika ongi eelistus. Ja natuke ka laste vanemate taust.
Meil üks klassikaaslane sai testide tulemused keskmised ja veidi alla keskmist. Koolide valikut ei muutnud, valikus olid HTG, Poska, Tamme. Ükski kool ei kutsunud vestlusele.
Ma ei imesta, tublisti üle kaskmise protsentidega lapsed jäid ka kutseta.
Samas imestan, kui kuulan mida lapsed ise räägivad. Mõni kehvemate protsentidega õpilane on sisse saanud kooli, kus parem õpilane ukse taha jäetud. Mis loogika sel süsteemil on?
Vestlused on osutunud väga oluliseks ja samuti koolide eelistamise järjekord. Kahtlustan, et koolid ütlevad praegu kergekäeliselt ära päris heade tulemustega, aga vestlusel omapäraselt käitunud või tunnistuse järgi võimalikule probleemsele õpilasele. Arvatakse, et selliste tulemustega saab kuhugi ikka sisse. Meie igaks juhuks ei võta, äkki tekib temaga mingeid probleeme (puudumised, suhted kaasõpilastega, õpetajatega), las need nõrgema tasemega koolid võtavad tema ja õpetavad. Aga nõrgema tasemega koolides mõeldakse, et võtame siia need, kes päriselt meie kooli tahavad. Need paremate tulemustega õpilased, kellele olime eelistustelt viimaste hulgas, saavad ju kuhugi ikka sisse.
Spekuleerin, et nii võiksid koolid õpilasi valides arutleda. Õpilasi, kelle hulgast valida, on palju, kohti vähe.
Tean kahte keskmiselt neljalist viisakat ja korralikku õpilast, kellel eile hommikul veel koolikohta polnud. Nende puhul ei saa rääkida, et pole võimeid gümnaasiumis õppimiseks. Ka esimesed 2 eksamit on neil hästi läinud. Loodan, et nad siiski saavad koha.
Meil üks klassikaaslane sai testide tulemused keskmised ja veidi alla keskmist. Koolide valikut ei muutnud, valikus olid HTG, Poska, Tamme. Ükski kool ei kutsunud vestlusele.
Ma ei imesta, tublisti üle kaskmise protsentidega lapsed jäid ka kutseta.
Samas imestan, kui kuulan mida lapsed ise räägivad. Mõni kehvemate protsentidega õpilane on sisse saanud kooli, kus parem õpilane ukse taha jäetud. Mis loogika sel süsteemil on?
Vestlustel on väga suur roll. Tean, et Poska kutsus vestusele ka 110 eesti keel+ matem punktidega. Nt 115 testipunktiga saadi sisse, aga mõni 140 + on siiani ootenimekirjas. Pidi nii olema, et kes vestlusel särab, selle vestlstluse kokkuvõttele läheb märge “kiiresti vastu võtta,” vm. Need saavad kutse ca järgmine päev, ülejäänud jäävad ootele, kuni kõik vestlused on läbi. Need, kes siis kõigi eelistuste vestluste lõppedes veel kutset saanud pole, pannakse mingisse pingeritta arvesades teste, hindeid ja vestluse kokkuvõtet. Ja nende vahel siis jagatakse headest vestlejatest ülejäänud kohad. Nii ongi võimalik, et 110 testipunktiga laps saab sisse, aga nt 140 punktiga jääbki ootenimekirja.
Loogika ongi eelistus. Ja natuke ka laste vanemate taust.
Kui laste testide protsente, hindeid ja koolide eelistusi kõrvutada siis loogika ei ole eelistus.
Vanemate taust? Et kui lapsevanem on ärimees ja laps keskmiste hinnetega käitumisprobleemidega ülbik, kes päevast-päeva teiste tundidest tubli tüki on võtnud – see peab meie võrdluste kohaselt paika 🙁
Päris kurb kui see nüüd tõsi on.
Kust kool lapsevanemate tausta info võtab?
Meil üks klassikaaslane sai testide tulemused keskmised ja veidi alla keskmist. Koolide valikut ei muutnud, valikus olid HTG, Poska, Tamme. Ükski kool ei kutsunud vestlusele.
Ma ei imesta, tublisti üle kaskmise protsentidega lapsed jäid ka kutseta.
Samas imestan, kui kuulan mida lapsed ise räägivad. Mõni kehvemate protsentidega õpilane on sisse saanud kooli, kus parem õpilane ukse taha jäetud. Mis loogika sel süsteemil on?
Vestlustel on väga suur roll. Tean, et Poska kutsus vestusele ka 110 eesti keel+ matem punktidega. Nt 115 testipunktiga saadi sisse, aga mõni 140 + on siiani ootenimekirjas. Pidi nii olema, et kes vestlusel särab, selle vestlstluse kokkuvõttele läheb märge “kiiresti vastu võtta,” vm. Need saavad kutse ca järgmine päev, ülejäänud jäävad ootele, kuni kõik vestlused on läbi. Need, kes siis kõigi eelistuste vestluste lõppedes veel kutset saanud pole, pannakse mingisse pingeritta arvesades teste, hindeid ja vestluse kokkuvõtet. Ja nende vahel siis jagatakse headest vestlejatest ülejäänud kohad. Nii ongi võimalik, et 110 testipunktiga laps saab sisse, aga nt 140 punktiga jääbki ootenimekirja.
Jah, meil siin lapsel külas üks Poskasse saanu kiitles kuidas ta vestlusel neid (ma nüüd sama sõnakasutust kirja ei paneks, kirjutan trükimusta kannatava samatähendusliku viisaka väljendi) “haneks tõmbas”. Jutt sel poisil jookseb. Kahju, et ainevälistel teemadel ja tundide ajal.