Esileht Ajaviite- ja muud jutud vette pissimine

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 64 )

Teema: vette pissimine

Postitas:
Kägu

Postimees on viimastel päevadel (seoses soojade ilmadega?) üles tõstnud “probleemi” seoses veekogusse pissimisega. Väidetakse, et kui rannalised pissivad vette, siis see reostab veekogu. (Mis on vale.) Kui teil on valida, kas need haisvad sinised plastmassist peldikud või kergema häda tegemine vette, siis kumba võimalust eelistate?

+8
-15
Please wait...

Postitas:
Kägu

Postimees on viimastel päevadel (seoses soojade ilmadega?) üles tõstnud “probleemi” seoses veekogusse pissimisega. Väidetakse, et kui rannalised pissivad vette, siis see reostab veekogu. (Mis on vale.) Kui teil on valida, kas need haisvad sinised plastmassist peldikud või kergema häda tegemine vette, siis kumba võimalust eelistate?

Peldikut muidugi. Rõve pissida ju kuskil inimesi täis rannas vette. Isegi kui ujud kuhugi kaugele, ikka on ju inimesi näha, mõni äkki isegi ujub sul läheduses. Aga kui on selline rand, mille läheduses peldikut polegi, siis võib arvata küll, et eks sinna ole nii mõnigi pissinud.

+17
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

🌊 Hoidkem loodust

Postimees on viimastel päevadel (seoses soojade ilmadega?) üles tõstnud “probleemi” seoses veekogusse pissimisega. Väidetakse, et kui rannalised pissivad vette, siis see reostab veekogu. (Mis on vale.) Kui teil on valida, kas need haisvad sinised plastmassist peldikud või kergema häda tegemine vette, siis kumba võimalust eelistate?

Lugesin ka seda artiklit eile ja võdistasin õlgu. Loomulikult kasutaksin tualetti, mitte ei teeks oma häda vette. Olen seda mõned korrad meres teinud ja halb tunne oli. Nagu püksi pissiks, mida see ju tegelikult oligi.

Kutsuks samuti inimesi üles- palun ärge pissige vette. Õpetage seda ka oma lastele, et vette ei pissita. Ja metsas pissil käies kasutage palun pleegitamata paberit, mille pärast sambla alla ära peidate. Ma ise teen ka nii.

+23
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Palun argumente, et miks on vale, et vette pissimine reostab loodust?

Minu arusaam on küll, et muidugi reostab see vett. Eriti, kui tegu on terve rannatäie rahvaga. Kui kasvõi lähed kaldale ja pissid liivale või põõsasse, siis on ju eelnevalt looduslik filter, mis liigsed toitained pissist välja filtreerib, enne kui see vedelik vette jõuab.

Ja pühkimiseks soovitan mina suvisel ajal võtta metsas hoopis puulehe. Kui kasutad paberit (ükskõik millist), siis see tuleks ikka loodusest endaga kaasa võtta. Mul on näiteks alati mõni koera kakakott taskus ja oma kasutatud prügi läheb alati sinna sisse. Milleks jätta metsa midagi, mis sinna ei kuulu? Metsas tehtud “number 2” on küll soovitav maa-alla matta…

+18
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Postimees on viimastel päevadel (seoses soojade ilmadega?) üles tõstnud “probleemi” seoses veekogusse pissimisega. Väidetakse, et kui rannalised pissivad vette, siis see reostab veekogu. (Mis on vale.) Kui teil on valida, kas need haisvad sinised plastmassist peldikud või kergema häda tegemine vette, siis kumba võimalust eelistate?

Lugesin ka seda artiklit eile ja võdistasin õlgu. Loomulikult kasutaksin tualetti, mitte ei teeks oma häda vette. Olen seda mõned korrad meres teinud ja halb tunne oli. Nagu püksi pissiks, mida see ju tegelikult oligi.

Kutsuks samuti inimesi üles- palun ärge pissige vette. Õpetage seda ka oma lastele, et vette ei pissita. Ja metsas pissil käies kasutage palun pleegitamata paberit, mille pärast sambla alla ära peidate. Ma ise teen ka nii.

Miks peaks peale urineerimistpaberit kasutama? Vōi oma roojapühkimispaberid SAMBLA ALLA PEITMA?!
SA sellisest asjast ei ole kuulnud, et metsas tulebki samblaga vōi mōne suurema taimelehega tagumikku pühkida kui selleks vajadust üldse oleks. Toitumine peab nii korras olema, et kui käid roojal siis see tuleb nii kiirelt välja, et pühkida pole vajagi ja kükitadds see toimib alati, et kannid ei lähe väljaheitega kokku.

+6
-29
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja metsas pissil käies kasutage palun pleegitamata paberit, mille pärast sambla alla ära peidate. Ma ise teen ka nii.

Päris rõve, ta läheb paberiga metsa, topib seda sambla alla ja reklaamib, et see on üks õige tegu.
Halleluuja.
(P.S. kui sa minu metsas oma jäätmete matmisega mulle vahele jääd, saad lihtsalt kaigast)

………

Aga sellest vette pissimisest.
Näiteks Viljandi järve vee maht on 8 680 000 m³.
Kes aru ei saanud, siis summa sõnadega: (umbes) üheksa miljonit tonni vett.

Kui rannas on 100 suvitajat, kellest igaüks pissib vette 200g, siis see teeb 20L seda va kollast.
Väike arvutus näitab, et kuse % järve vees on siis: 0,00000022

Ma olen täiesti veendunud, et Tallinna Vee joogivee hulgas on saastatuse protsent suurem.
Aga kuna see number on siiski nii väike, siis kas mõni labor seda kindlaks suudab teha, on küsitav.

Nüüd happevihmad. Nendes ei ole mingi trilla-lulla kusihape, vaid tegu on vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappega HNO3. Mis on kõvad tegijad võrreldes selle kollases vedelikus sisalduvaga.
Ja mida sajab iga vihmasaju puhul sinna järve vast kohkem, kui 30L.
(jätame sisalduse % välja)

Ehk siis järvekusemisest probleemi välja imenud tegelased hauguvad täiesti väljamõeldud puu all.
Ilmselt igavusest või hapukurgist, raske öelda.

+36
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Milvi Kiisu

Kui kasvõi lähed kaldale ja pissid liivale või põõsasse, siis on ju eelnevalt looduslik filter, mis liigsed toitained pissist välja filtreerib, enne kui see vedelik vette jõuab.

Mina ei mõista massihüsteeriat, mis on vette pissimise vastu. Kui sa pissid kuivale maale, siis koht haiseb kuni järgmise vihmani. 95% pissist on täiesti kahjutu, peamiselt vesi.

Nr 2 häda loomulikult vette ei tehta, sest tulemus on ebaesteetiline. Metsas kõrvalises kohas pole vaja kaevamist. Metsaloomad ei kaeva oma ihujääke maa sisse.

+20
-3
Please wait...

Postitas:
Kägu

Saladuskatte all võin öelda, et kõik veeasukad teevad oma hädad vette. Maa peale ei tule seks puhuks neist keegi. Isegi nr2 tehakse vette.
Kes natukenegi inimese füsioloogia ja Maa veevahetusega kursis, saab aru, et veekogusse pissimine ei reosta seda mitte mingil viisil.

+20
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui kasvõi lähed kaldale ja pissid liivale või põõsasse, siis on ju eelnevalt looduslik filter, mis liigsed toitained pissist välja filtreerib, enne kui see vedelik vette jõuab.

Mina ei mõista massihüsteeriat, mis on vette pissimise vastu. Kui sa pissid kuivale maale, siis koht haiseb kuni järgmise vihmani. 95% pissist on täiesti kahjutu, peamiselt vesi.

Nr 2 häda loomulikult vette ei tehta, sest tulemus on ebaesteetiline. Metsas kõrvalises kohas pole vaja kaevamist. Metsaloomad ei kaeva oma ihujääke maa sisse.

Ja koeraomanikud ei korja oma loomade rooja isegi linnaparkidest üles… Kui metsloom oled, siis võid muidugi vabalt kakada, kuhu tahad.

Aga pissi kahjulikkusest… kas pole mitte juttu olnud, et näiteks maailmas leidub veekogusid, kus elusloodus on täis österogeeni, sest naised pissivad enamuse oma beebipillide sisust välja, samuti ka muude meditsiiniliste produktidega (valuvaigistid jne)… ja reostus on tekkinud mitte vette pissimisest. Ka kõik need suurepärased reoveel filtersüsteemid ei suuda pissit piisavalt puhastada, et seda oleks normaalne loodusesse tagasi saata.

Aga noh, õnneks on Eestis pindala kohta ikka suhteliselt vähe inimesi. Loodame, et isegi kõiki suviseid välisturiste hulka arvates… Loodame, et loodus peab vastu.

+13
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja metsas pissil käies kasutage palun pleegitamata paberit, mille pärast sambla alla ära peidate. Ma ise teen ka nii.

Päris rõve, ta läheb paberiga metsa, topib seda sambla alla ja reklaamib, et see on üks õige tegu.

Halleluuja.

(P.S. kui sa minu metsas oma jäätmete matmisega mulle vahele jääd, saad lihtsalt kaigast)

Halleluuja!

Pleegitamata paber laguneb looduses 2-4 nädalaga, võrdluseks, et õunasüda kaks kuud, suitsukoni 1-5 aastat ja näts 20-25 aastat.

Viibin palju looduses ja näen neid metsa alla vedelema jäetud valgeid tualettpaberi nutsakaid küllaltki tihti. Mis on siis parem, kas sambla alla peidetud või vedelema jäetud paber, kui läheduses ühtegi tualetti pole?

Sulle aga soovin jõudu inimeste kaikaga taga ajamisel.

+15
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja metsas pissil käies kasutage palun pleegitamata paberit, mille pärast sambla alla ära peidate. Ma ise teen ka nii.

Päris rõve, ta läheb paberiga metsa, topib seda sambla alla ja reklaamib, et see on üks õige tegu.

Halleluuja.

(P.S. kui sa minu metsas oma jäätmete matmisega mulle vahele jääd, saad lihtsalt kaigast)

Halleluuja!

Pleegitamata paber laguneb looduses 2-4 nädalaga, võrdluseks, et õunasüda kaks kuud, suitsukoni 1-5 aastat ja näts 20-25 aastat.

Viibin palju looduses ja näen neid metsa alla vedelema jäetud valgeid tualettpaberi nutsakaid küllaltki tihti. Mis on siis parem, kas sambla alla peidetud või vedelema jäetud paber, kui läheduses ühtegi tualetti pole?

Sulle aga soovin jõudu inimeste kaikaga taga ajamisel.

Parem on ikka vedelema jäetud. Siis saab mōni loodust armastav inimene teise jäägid ära korjata. Sambla alt, ei hakka keegi neid erilise vajaduseta otsimagi.
Ka sina vōiksid teinelord need jäägid ülesse vōtta, kui näed neid. Mis siis, et teiste omad.

+3
-15
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mis on siis parem, kas sambla alla peidetud või vedelema jäetud paber, kui läheduses ühtegi tualetti pole?

Paned oma paberi tasku, sa ajudeta reostamise kuninganna, kui puulehega, paiselehega, rohunutsakuga jne jne nagu 1000 aastat su esiemad enne sind tegid, hakkama ei saa.

+5
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
kitah

Saladuskatte all võin öelda, et kõik veeasukad teevad oma hädad vette. Maa peale ei tule seks puhuks neist keegi. Isegi nr2 tehakse vette.

Kes natukenegi inimese füsioloogia ja Maa veevahetusega kursis, saab aru, et veekogusse pissimine ei reosta seda mitte mingil viisil.

Eriti tore juhtum 🙂

Isane ka veel, laseb kohe kahest rauast 😀 (isasel hail ongi kaks toru)

+4
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meenutab kunagist
https://g1.nh.ee/images/pix/900x605/_A4YIb6TKyY/2f61156e5601f97c90-73935353.jpg

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

iga suvi on meedias sinivetikahüsteeria. kuna see kedagi ei huvita enam, siis on uus teema leiutatud?

+8
-1
Please wait...

Postitas:
kitah

Peenikesed basseinikäod, kas teil kunagi keegi koduaias basseini ka pissinud on ja mis te siis tegite? Ma ei mõtle siin umbes kuni paariaastasi lapsi, kellel ikka võib õnnetus juhtuda.

+3
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui viimati Pärnus rannas oli ilusate ilmadega, siis meie sõbrannaga olime vist ainsad, kes tualetti kasutasid. Tualett oli tasuline, 50 senti, aga puhas ja korras, kedagi ei olnud järjekorras, aga ilm.ee andmetel oli Pärnu rannas see päev 4000 inimest. Kahjuks ümber meie kulistati õlut ja ei näinud me päeva jooksul ühtegi õlle tarbijat, kes oma päevitustekilt oleks lahkunud tualeti poole, ikka merre. Rõve tunne tekkis …

+13
-2
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui viimati Pärnus rannas oli ilusate ilmadega, siis meie sõbrannaga olime vist ainsad, kes tualetti kasutasid. Tualett oli tasuline, 50 senti, aga puhas ja korras, kedagi ei olnud järjekorras, aga ilm.ee andmetel oli Pärnu rannas see päev 4000 inimest. Kahjuks ümber meie kulistati õlut ja ei näinud me päeva jooksul ühtegi õlle tarbijat, kes oma päevitustekilt oleks lahkunud tualeti poole, ikka merre. Rõve tunne tekkis …

Ja sa kohe nägid, kudas nad vette lasid?! See, et sa ARVAD ei ole veel fakt, et nii tehti. Inimestel on erinev vedeliku eraldushulk. Mōni on nagu sōel millele valad peale ja alt kohe välja. Teine joob liitreid ja higistab kōik naha kaudu välja ilma WC käimata.
Pealegi avalikku randa panna ülesse TASULISED WC kemmergud on KOVi poolt eriti madal ja kitsarinnaline tegu. MAKSUMAKSJA ON JUBA maksnud nende paigaldamise ja tühjendamise eest miks peaks siis ainilt VALITUD MAKSUJÕULINE SELTSKOMD saama neid kasutada?! Need peavad olema avatud KÕIGILE!

+11
-12
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

kes oma päevitustekilt oleks lahkunud tualeti poole, ikka merre. Rõve tunne tekkis …

Ma tegin enne kiire arvutuse Viljandi järve kohta, Liivi lahe täiskusemise kohta tee ise.
Algandmeteks võid võtta ka Läänemere, selle maht on umbes 21721000000000 m3

Kaardi pealt võid ka suuruse vähet näha, kui Eesti kaardi leiad.

+5
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kui viimati Pärnus rannas oli ilusate ilmadega, siis meie sõbrannaga olime vist ainsad, kes tualetti kasutasid. Tualett oli tasuline, 50 senti, aga puhas ja korras, kedagi ei olnud järjekorras, aga ilm.ee andmetel oli Pärnu rannas see päev 4000 inimest. Kahjuks ümber meie kulistati õlut ja ei näinud me päeva jooksul ühtegi õlle tarbijat, kes oma päevitustekilt oleks lahkunud tualeti poole, ikka merre. Rõve tunne tekkis …

Tasuline? Mina nägin tasuta tualetti rannahoone juures ja kasutasin ka seda. Pikk järjekord oli muidugi. Kus see tasuline oli? /segaduses

+5
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kui teil on valida, kas need haisvad sinised plastmassist peldikud või kergema häda tegemine vette

loomulikult vette

+3
-5
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tartus Anne kanal on hea näide, mis on oma ajaloo jooksul palju kordi väga halva vee kvaliteediga olnud ja suplejatele ujumine ära keelatud. Ja see reostus on tingitud inimeste soolestikust pärit bakteritest. Elvas Verevi järvega on probleeme. Ja teisi väikseid järvesid, kus on halb veevahetus ja inimene oma bakteritega reostab väga ruttu vee täiesti solgiks.

Verevist ei tea, aga Anne kanalisse jookseb koerte kusi ja sitavesi. Tartlased koerajunne ei korista, kevadeti kui lumi sulab on kõik kõnniteede ääred ühtlaselt koerasitta täis.
Inimeste mõnenädalane piss on sellega võrreldes köömes.

+6
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ma ei saa aru täiskasvanutest, kes enne randa minekut oma hädasid kodus ära ei tee või larbivad seal liiva peal nii palju vedelikku, et ei vea koduni välja. Muidugi eelistan platsikpeldikut. Sama oleks ju pssida oma vannivette, siis end kuivatada ja riidesse panna.

Mhh? Mitu minutit sa seal rannas oled siis? Pidevalt vett tarbides kord tunnis käin ikka. Merre loomulikult pissin. Mine arene, kui arvad, et see sama, mis vanni lasta on.

+4
-7
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei käi looduslikes veekogudes. Just sellesama rõveduse pärast. Ja ollakse ka veel uhked.

+3
-8
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei käi looduslikes veekogudes. Just sellesama rõveduse pärast. Ja ollakse ka veel uhked.

Just lugesin, et mida ka kas kalad üldse kusevad, selgus, et jah, ning et ahmitakse endasse see kusi just veetaimede poolt.
Kuna nad istuvad paigal, kala püüda ei saa ja siis kuidagi tõmmataksegi see tuhandete kalakeste uriin endasse.
Midagi nad sealt saavad.

Ehk siis: hoopis kasulik on vette kusta. Kõik läheb müügiks!

+5
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei käi looduslikes veekogudes. Just sellesama rõveduse pärast. Ja ollakse ka veel uhked.

Arvad, et ujulad/spad on puhtamad?

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei käi looduslikes veekogudes. Just sellesama rõveduse pärast. Ja ollakse ka veel uhked.

Just lugesin, et mida ka kas kalad üldse kusevad, selgus, et jah, ning et ahmitakse endasse see kusi just veetaimede poolt.

Kuna nad istuvad paigal, kala püüda ei saa ja siis kuidagi tõmmataksegi see tuhandete kalakeste uriin endasse.

Midagi nad sealt saavad.

Ehk siis: hoopis kasulik on vette kusta. Kõik läheb müügiks!

Millised veetaimed, kas sinivetikad?

+1
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei käi looduslikes veekogudes. Just sellesama rõveduse pärast. Ja ollakse ka veel uhked.

Arvad, et ujulad/spad on puhtamad?

Ei arva. Ei käi ka nendes.

0
-4
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Millised veetaimed, kas sinivetikad?

Sinivetikas toitus vanasti põllumajanduses kasutataud väetistest ja praegu pesupulbrist, mida reoveega merre lastakse. Seega temal teemaga seos puudub.

+3
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mind see loodusreostuse ja pissimise seos ei veena. Kindlasti on vette pissimine olnud sajandi jooksul suht stabiilne, kuid sinivetikate vohamine kord nii, kord naa. Pärnu rannas räägib vette pissimise kahjuks fakt, et selleks, et valida pigem vette pissimine, mitte aga vets, on mere sügavus. Pissitavasse sügavusse jõudmine on pikem teekond, kui silgata kähku vetsu. Seega ma lihtsalt ei usu, et avaveekogus see pissimine nii massilist mõju omab, et merevesi lausa kollane. See teema peab olema pastakast välja imetud ja mingeid tõestavaid uurimusi polnud teemaga seoses lisatud. Mere või järve reostus tuleb ikka puhastamata heitvee kogustest, mitte puhkajate suvepissist. Lihtsalt kogused on võrreldamatud.

Siin pigem teema, et kas ja kui palju on ok, et puhkajad pissivad vette. https://www.telegraph.co.uk/travel/family-holidays/is-it-ok-to-wee-in-the-sea-science/
Statistika selles artiklis väidab veel, et pooled küsitletutest vaid leiavad vette pissimise ok olevat ja vaevalt, et kõik rannas olevatest pooled inimesed just samal päeval ja samal tunnil vette pissivad, et uriini kogus katastroofiliselt kõrgeks tõuseb. No ei ole loogiline.

Küll aga olen kunagi kusagilt lugenud, et vette pissimine ei ole pissijale endale hea, eriti naistele, kuna võib tekitada bakteriaalseid põletike. Pissimise hetkel ei tule vesi ainult mitte välja, vaid nii mõndagi pääseb sisse. Tundlikumad võiks vette pissimise asemel vetsu eelistada mitte mere tervise pärast muretsedes, vaid enda.

+8
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 64 )


Esileht Ajaviite- ja muud jutud vette pissimine