Millises asendis olete sünnitanud Maarjamõisa sünnitusmaja vannis? See vann tundub jube ebamugav, liialt suur ja pole mugavat kohta kuhu toetada ega sanga vms tuge. Kuidas ämmakas ligi pääseb, kui sünnitaja on ühes otsas ja see ämmaka \”tööava\” teisel pool ja mu arust ikka päris kaugel (kui just väga pikk ämmakas ei ole)
Palun muljetage!
Enamuse ajast olin käpuli vannis ja õõtsutasin end edasi-tagasi. Vesi lõõgastas suurepäraselt, aitas tuhusid leevendada. Kui vahepeal veest välja aeti, muutusid valud üsna suureks ja ütlesin varsti, et lähen vette tagasi nüüd. 🙂 Ämmaemand pani vanni kohal rippuva käepideme külge voodilina, siis sai selle külge ennast riputada, muidu ei ulatunud (olen 165 cm pikk). Ämmakas istus vanniveerel, kilepõll ees, ja peegliga vaatas vannipõhjast, kuidas asi edasi liigub. Jänesekujuline peegel oli veel. 🙂 Kui tahtis käega kontrollida, olin endiselt käpuli vanni põhjas ja keerasin pepu tema poole. Laps sündis ka, kui olin käpuli. Ämmaemand võttis tite vastu, mina istusin vanni põhja, toetasin selja vastu vanniserva, võtsin ilmaime rinnale ja hakkasin lapsukesega tutvust tegema.
mina olin poolistukil poolseliti. Just see hõljuv tunne oli see, mis tekitas tunde, et kuhugi vastu küll oma kehaga puutuda ei tahaks. Seekord tahaksin ka vanni, aga olen puruhaige, sünnitus aga võib hetk tulla.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
