Esileht Koolilaps VHK – 10.kl astumine

Näitan 22 postitust - vahemik 61 kuni 82 (kokku 82 )

Teema: VHK – 10.kl astumine

Postitas:
Kägu

Ja teate – need eliitkoolid, mida kahtlemata ka VHK on, ongi sellised, kes käituvad nii nagu nad ise tahavad. Lastelt nõuavad üht (korrektsust, täpsust, ausust), aga ise organisatsioonina käituvad hoopis risti vastu sellele.

Tõe huvides tahtsin lihtsalt öelda, et jah, mul on ka olnud kogemus, kus eliitkool räägib sisseastumisvestlusel üht, kuid käitub pärast sootuks teistmoodi, kuid samamoodi on mul kogemus ka ühe teise eliitkooliga, kus on erakordselt kõrgel tasemel kommunikatsioon ja mingit silmakirjalikkust ei ole kahe aasta jooksul veel avaldunud. Nii et ma neid küll ühe vitsaga ei lööks.

+2
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

samamoodi on mul kogemus ka ühe teise eliitkooliga, kus on erakordselt kõrgel tasemel kommunikatsioon ja mingit silmakirjalikkust ei ole kahe aasta jooksul veel avaldunud.

Kommunikatsioon on kahepoolne protsess. Kui midagi arusaamatuks jääb, tuleb küsida selgitust. Äkki see läbiviieline laps, kellest teemaalgataja räägib, jäi mingi apsaka tõttu välja ja tegelikult oleks pidanud saama kutse vestlusele. Küsige üle.

+1
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei ole VHK-d eliitkoolide hulka arvanuki.

Laps käib hetkel põhikoolis, kus gümnaasiumi osa kahjuks puudub. Kuna tegu on muusikaalse ja pigem loovar tüüpi noorega, siis VHK sai seepärast üheks vôimalikuks variandiks. Olen lugenud kooli kodulehte palju ja asjaga kursis.

Kui eelistatakse oma kooli ôpilasi ning juba aastakäigu järgi on näha, et tôenäoliselt on kohad omade poolt juba nagunii täidetud, siis milleks korraldada näiline vastuvôtt?

Sellisel juhul vôiks sisseastumiskatsed korraldada vaid juhul, kui on selgunud, et ruumi jääb ka väljaspoolt tulijatele.

Ja mis puudutab üdini viielisi, siis olen veendumusel, et tulevad need noored siis nö seest vôi väljaspoolt oma kooli, peaks andma võimaluse vähemasti vestlusel käia.

Millise signaali me noortele anname, kui ainiti viielisel puudub ka igasugune vôimalus kandideerida kooli, mis talle väga meeldib?

Kumbki neist kahest noorest, kes selle kogemuse said, ei lahkuks oma kodukoolist, kuid kuna siin vaid pôhkooli osa, tuleb teha valikuid…

Kuidas edasipdi noort inimest hästi ôppimisele motiveerida ning talle eneseusku sisendada nii, et see usutav tunduks, ma hetkel môtlen, et ei teagi🙂

Ja kuidas see üdini viielise vestlusele kutsumine ja lõpuks ikka mitte sisse saamine (sest kõik on hõivatud juba eelnevalt) peaks teda lohutama? See ju kütaks veel lootusi üles ja pettumus veel suurem. Tallinnas on ju veel koole, kus on loovatel lastel ja kunstihuviliselt lasel võimalus käia. Lisaks on väga-väga palju huviringe, kus peale kooli käia. Valida gümnaasiumiks mõni keskmine gümnaasium ja minna huviringi. See oleks variant. Ükski üdini viieline nüüd gümnaasiumi hariduseta küll ei jää 🙂 On palju koole, kus seda last oodatakse avasüli.

 

Aga see on kindlasti probleem perele ja lapsele, kui valitakse kooliks 9-klassiline kool. Siis ongi ette teada, et see 9-klass tuleb ilmselgelt kogu perele närviline ja stressirohke ja 10. klass siis veel lisaks uue kooliga harjumine. Mina paningi seepärast lapse juba esimeses klassis gümnaasiumi osaga kooli (see asus kodust veidi kaugemal, kui 500 m kaugusel olev põhikool), et oma kool oleks kindel variant. Kodu lähedal meil muidu 9-klassiline tore kool, kuhu pool linna sissekirjutuatsega endal lapsi surub. No meie koha sai keegi vähemalt endale. Nüüd on tõesti rahu hinges, et lapsel oma tore gümnaasium (tase on selline keskmine või veidi üle selle) ja ei pea mööda linna oma lapsega ringi jooksma, et kust ma nüüd selle gümna hariduse küll kätte saan.

 

 

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See, et laps käib 9-klassilises koolis, ei ole väga lapsevanema otsustada. Näiteks Nõmmel on 1 gümnaasiumiosaga kool ja kõik ülejäänud on põhikoolid. Selge ju, et nt Kivimäel ja teisel pool raudteed elav laps ei saa määramist Nõmme gümnaasiumisse. Seega ei maksa parastada, et “ise olete süüdi, et oma last kuidagi “õigesse” kooli ei sokutanud.

Aga selles osas on eelkirjutajal muidugi õigus, et häid ja sobivaid koole on teemaalgataja viielisele lapsele kindlasti mujalgi. Ebaõigluse ja silmakirjalikkuse tunne jääb sellest VHK asjast loomulikult, aga eks ole seegi lapsele omamoodi õppetund, et mitte kõik inimesed ja asutused, kellega elus kokku puutuda tuleb, ei ole üdini ausad või läbipaistvad.

 

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

See, et laps käib 9-klassilises koolis, ei ole väga lapsevanema otsustada. Näiteks Nõmmel on 1 gümnaasiumiosaga kool ja kõik ülejäänud on põhikoolid. Selge ju, et nt Kivimäel ja teisel pool raudteed elav laps ei saa määramist Nõmme gümnaasiumisse. Seega ei maksa parastada, et “ise olete süüdi, et oma last kuidagi “õigesse” kooli ei sokutanud.

Tahtsin just sedasama kirjutada, et praegused üheksandikud said koolikoha puhtalt elukoha järgi ja mingit “panen oma lapse gümnaasiumiosaga kooli” ei olnud.

Tegelikult, kui meie pere esimene laps 2007 kooli läks, siis juba rääkisid tln lv ja ha suuril sõnul, kuidas kohe-kohe tuleb koolivõrgu korrastamine ja pea kõik koolid muutuvad põhikoolideks. No mul võttis see ikka konkreetselt maha need pinged, et kuidas laps edasi õppima saab. Üheksa aastat oli ju tollal aega gümnaasiumisse minekuni… nüüdseks on möödunud mitte üheksa, vaid pea 15 aastat ja mitte midagi ei ole muutunud.

+6
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Läbinisti viielisel peaks olema ikkagi võimalus sisse saada, vähemalt kui teste pole. Kui testid oleks, siis saaks veel öelda, et viieline, aga testi tegi halvasti, sisse ei saa. Kui läbinisti viielisel isegi vestlusvooru ei ole, on midagi ikka valesti selle kooli vastuvõtuga ja kui vabu kohti ei ole, siis ei olekski pidanud konkurssi tehtama.

Vabu kohti on kõigi 10. klasside peale kokku arvestataval hulgal, aga ei pruugi olla selles konkreetses harus, kuhu konkreetne laps avalduse esitas.

See, kui palju konkreetsesse harusse kohti on, ei ole kunagi selleks hetkeks veel teada, kui avaldusi esitada saab, kuna see sõltub oma kooli lastest. Nt kui mõni oma kooli laps kandideerib teatriharusse, aga ei saa loomingulistel katsetel edasi, saab ta ikkagi valida mõne sellise haru, kus loomingulisi katseid ei ole, nt keeled, kuna ta on juba selles koolis 1. klassist peale keeli õppinud. Selle võrra väheneb aga kohe keelteklassi kohtade arv väljastpoolt tulijale. Ja neid erisusi on veelgi. VHK-sse ongi mõtet eelkõige katsetada siis, kui on kindel soov konkreetse kooli konkreetses loomingulises harus õppida, st teater, muusika, kunst. Nn tavaklassi nende mõistes (keeled-majandus-reaal) on väga raske saada, need on enamasti oma kooli lapsi juba täis.

Ehk siis: vhk põhikool on nii tugev, et mitukümmend kohta täidetakse puhtviielistega, kellel ei ole ka 9. kl jooksvate hinnete hulgas eriti neljasid olnud? Tõesti, äkki neil lõpetabki enamus kiitusega, ega ma ju ei tea…

Aktused on ju kõik youtubes olemas, sealt saab aimu, kui palju puhtviielisi on igas lennus. Paar aastat tagasi vaatasime sõbranna lapse aktust, siis oli küll vaid paar üleni viielist ehk kiitusega lõpetajat, mõned nelja-viielised ehk hea õppeedukusega. Ma ei ole kursis, kas hea õppeedukusega tähendab vaid paari nelja või laieneb see kõigile, kel tunnistusel neljad-viied, kas või üks 5 ja ülejäänud neljad.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Jah, linnale võib sobida, aga kehtivate õigusaktidega see siiski tõenäoliselt kooskõlas ei ole. Kui leidub mõni ettevõtlik lapsevanem, siis ilmselt halduskohus aitaks siin tublisti klaarida. Veel, selgitusi peab ikka andma kool, kui otsuse tegija, kui kool ei anna, siis võib omaniku poole pöörduda või ka kohtu poole. Ma koolina arvestaks, et nii võib palju ebameeldivusi tulla.

Jälle üks lõhkujast võrdõiguslane.
Tallinn on koole täis, isegi mujal Eestis on koole. Miks sa pead tingimata kippuma sinna, kus sulle ei meeldi? Või on asi selles, et hirmus tung on jälle kedagi oma tahtele allutada, jõuga, võimuga, vägisi?

+3
-5
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tallinn on koole täis, isegi mujal Eestis on koole. Miks sa pead tingimata kippuma sinna, kus sulle ei meeldi?

Aga kui lapsele meeldib? Kui ta on aastaid vaeva näinud, et hinded oleks head, sest ta teab, et seda on vestlusele saamiseks vaja? Kui sellised tingimused on mustvalgel vastuvõtueeskirjades kirjas, aga kool lihtsalt otsustab, et see polegi tähtis, võtame hoopis mingid teised lapsed mingite teiste kriteeriumite alusel, mida pole kusagil kirjaski?
Jah, võimalik, et elus mõnel pool asjad nii käivadki, aga ma ei arva, et see on õige. Ma muus osas ei ole eriline võitleja tüüp, ma lihtsalt ei viitsi tavaliselt, aga kui asjad on mu lastega seotud, siis olen küll õigluse nimel vaeva näinud – just sellepärast, et nad saaksid kogemuse, et ülekohtuga ei pea leppima, selle vastu saab ja tuleb võidelda. Isegi kui tulemus on negatiivne (ja antud juhul tõenäoliselt on), on see parem, kui mitte midagi teha.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See, et laps käib 9-klassilises koolis, ei ole väga lapsevanema otsustada. Näiteks Nõmmel on 1 gümnaasiumiosaga kool ja kõik ülejäänud on põhikoolid. Selge ju, et nt Kivimäel ja teisel pool raudteed elav laps ei saa määramist Nõmme gümnaasiumisse. Seega ei maksa parastada, et “ise olete süüdi, et oma last kuidagi “õigesse” kooli ei sokutanud.

Aga selles osas on eelkirjutajal muidugi õigus, et häid ja sobivaid koole on teemaalgataja viielisele lapsele kindlasti mujalgi. Ebaõigluse ja silmakirjalikkuse tunne jääb sellest VHK asjast loomulikult, aga eks ole seegi lapsele omamoodi õppetund, et mitte kõik inimesed ja asutused, kellega elus kokku puutuda tuleb, ei ole üdini ausad või läbipaistvad.

Lisainfoks: me elamegi Nõmmel

Ma ei tahtnud küll kedagi parastada, aga see oli elukogemus. Käisin ise gümnaasiumis ja tahtsin sama võimalust ka oma lapsele, nii tore kui sõbrad 1-12 kl. Ja kui ei istu, saab ju peale 9.kl vahetada, aga oma kool peab olema variandiks. Kodu lähedal 9-klassiline kool.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See, et laps käib 9-klassilises koolis, ei ole väga lapsevanema otsustada. Näiteks Nõmmel on 1 gümnaasiumiosaga kool ja kõik ülejäänud on põhikoolid. Selge ju, et nt Kivimäel ja teisel pool raudteed elav laps ei saa määramist Nõmme gümnaasiumisse. Seega ei maksa parastada, et “ise olete süüdi, et oma last kuidagi “õigesse” kooli ei sokutanud.

Tahtsin just sedasama kirjutada, et praegused üheksandikud said koolikoha puhtalt elukoha järgi ja mingit “panen oma lapse gümnaasiumiosaga kooli” ei olnud.

Tegelikult, kui meie pere esimene laps 2007 kooli läks, siis juba rääkisid tln lv ja ha suuril sõnul, kuidas kohe-kohe tuleb koolivõrgu korrastamine ja pea kõik koolid muutuvad põhikoolideks. No mul võttis see ikka konkreetselt maha need pinged, et kuidas laps edasi õppima saab. Üheksa aastat oli ju tollal aega gümnaasiumisse minekuni… nüüdseks on möödunud mitte üheksa, vaid pea 15 aastat ja mitte midagi ei ole muutunud.

Ja just täpselt nii määratigi meile elukoha järgne gümnaasium. Elame Nõmmel. Gümaasium ei ole Nõmmel. Ei teinud meie mingit sohki sissekirjutustega.

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See, et laps käib 9-klassilises koolis, ei ole väga lapsevanema otsustada. Näiteks Nõmmel on 1 gümnaasiumiosaga kool ja kõik ülejäänud on põhikoolid. Selge ju, et nt Kivimäel ja teisel pool raudteed elav laps ei saa määramist Nõmme gümnaasiumisse. Seega ei maksa parastada, et “ise olete süüdi, et oma last kuidagi “õigesse” kooli ei sokutanud.

Aga selles osas on eelkirjutajal muidugi õigus, et häid ja sobivaid koole on teemaalgataja viielisele lapsele kindlasti mujalgi. Ebaõigluse ja silmakirjalikkuse tunne jääb sellest VHK asjast loomulikult, aga eks ole seegi lapsele omamoodi õppetund, et mitte kõik inimesed ja asutused, kellega elus kokku puutuda tuleb, ei ole üdini ausad või läbipaistvad.

 

no vot täpselt. Ja ausalt öeldes ei tahakski sinna kooli rohkem minna. Kui see kõik on ebaasualt saadud, siis las jagavad seal oma prominentide lastega. Viielist last ootavad paljud koolid ja viieline laps saab elus niikuinii kõigega hakkama. Tuleks valida enam-vähem tasemega kool, mis lapsele meeldib ja lapsega suund sinna võtta. Kõik läheb hästi.

Lisaks, lapsel ei pruugi VHK-s ka väga lihtne olla, kui kõikide vanemad hullud tegijad. Mul käis üks tuttav seal ja tundis sela ennast äärmiselt halvasti, kuna tema vanemad oli tavalised inimesed (küll jõukad ja neil oma firma), aga laps ei saanud seal eriti kellegagi klappi, kuna iga teise ema või isa oli tipp näitleja, poliitik, kunstnik või laulja. Temal polnud midagi ette näidata.

+2
-6
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga kui lapsele meeldib? Kui ta on aastaid vaeva näinud, et hinded oleks head, sest ta teab, et seda on vestlusele saamiseks vaja? Kui sellised tingimused on mustvalgel vastuvõtueeskirjades kirjas, aga kool lihtsalt otsustab, et see polegi tähtis, võtame hoopis mingid teised lapsed mingite teiste kriteeriumite alusel, mida pole kusagil kirjaski?

Kle, see oli tänavu esimene kord, kui ei tehtud kohapeal sisseastumiskatseid ja tuli hindeid ette näidata. Sellega ei saanud keegi aastaid ette arvestada. Ja see, et tegemist on eelkõige kogukonnakooliga, on seal igal nurgal suurelt kirjas. Kui on nii suur huvi kooli vastu, et aastaid valmistuti, siis mis takistas juba aastate eest selle kogukonnaga liitumast? Seal on palju võimalusi selleks, näiteks läbi huvitegevuse, keeleõppe jne. See ei ole eliitkool, kuhu võetakse pingerea alusel. Seal huvitutakse nendest, kellele lähevad selle kogukonna tegemised tervikuna korda.

+4
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See, et laps käib 9-klassilises koolis, ei ole väga lapsevanema otsustada. Näiteks Nõmmel on 1 gümnaasiumiosaga kool ja kõik ülejäänud on põhikoolid. Selge ju, et nt Kivimäel ja teisel pool raudteed elav laps ei saa määramist Nõmme gümnaasiumisse. Seega ei maksa parastada, et “ise olete süüdi, et oma last kuidagi “õigesse” kooli ei sokutanud.

Tahtsin just sedasama kirjutada, et praegused üheksandikud said koolikoha puhtalt elukoha järgi ja mingit “panen oma lapse gümnaasiumiosaga kooli” ei olnud.

Tegelikult, kui meie pere esimene laps 2007 kooli läks, siis juba rääkisid tln lv ja ha suuril sõnul, kuidas kohe-kohe tuleb koolivõrgu korrastamine ja pea kõik koolid muutuvad põhikoolideks. No mul võttis see ikka konkreetselt maha need pinged, et kuidas laps edasi õppima saab. Üheksa aastat oli ju tollal aega gümnaasiumisse minekuni… nüüdseks on möödunud mitte üheksa, vaid pea 15 aastat ja mitte midagi ei ole muutunud.

Ja just täpselt nii määratigi meile elukoha järgne gümnaasium. Elame Nõmmel. Gümaasium ei ole Nõmmel. Ei teinud meie mingit sohki sissekirjutustega.

Ühisgümnaasium? Me elame Järvel ja põhjenduseks, miks me last kunagi sinna kooli ei võetud oli, et see on Männiku elanikele ainus logistiliselt sobiv kool.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ja just täpselt nii määratigi meile elukoha järgne gümnaasium. Elame Nõmmel. Gümaasium ei ole Nõmmel. Ei teinud meie mingit sohki sissekirjutustega.

Ühisgümnaasium? Me elame Järvel ja põhjenduseks, miks me last kunagi sinna kooli ei võetud oli, et see on Männiku elanikele ainus logistiliselt sobiv kool.

Mul tekkis ka sama mõte, et ühisgümnaasium… no sel juhul juba oma põhikool kodu lähedal. Ma ei tea ühtegi asja, mille pärast ühisgümnaasiumi eelistada. Et kunagi üheksa aasta pärast saada sinna gümnaasiumisse jääda? Gümnaasiumis tahaksid tublid lapsed ikka veidi kõrgemalt lennata. Vaadates oma laste klassikaaslasi, siis TÜG on enamiku jaoks viimane variant ja kes on sinna läinud, ongi olnud sellised, kes mujale ei saa. Ses suhtes ei näe küll mingit põhjust TÜGi koolikoha nimel võimelda.

+1
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Tallinn on koole täis, isegi mujal Eestis on koole. Miks sa pead tingimata kippuma sinna, kus sulle ei meeldi?

Aga kui lapsele meeldib? Kui ta on aastaid vaeva näinud, et hinded oleks head, sest ta teab, et seda on vestlusele saamiseks vaja? Kui sellised tingimused on mustvalgel vastuvõtueeskirjades kirjas, aga kool lihtsalt otsustab, et see polegi tähtis, võtame hoopis mingid teised lapsed mingite teiste kriteeriumite alusel, mida pole kusagil kirjaski?

Jah, võimalik, et elus mõnel pool asjad nii käivadki, aga ma ei arva, et see on õige. Ma muus osas ei ole eriline võitleja tüüp, ma lihtsalt ei viitsi tavaliselt, aga kui asjad on mu lastega seotud, siis olen küll õigluse nimel vaeva näinud – just sellepärast, et nad saaksid kogemuse, et ülekohtuga ei pea leppima, selle vastu saab ja tuleb võidelda. Isegi kui tulemus on negatiivne (ja antud juhul tõenäoliselt on), on see parem, kui mitte midagi teha.

No nüüd sai laps õppetunni, et emmel ei olegi alati õigus (heade hinnetega on kõik teed lahti – ega ikka ei ole küll ega olegi kunagi olnud) ja et elus on alati mitu valikut ja et kui üks uks sulgub, läheb teine lahti ja et see teine võib ehk lõppkokkuvõttes paremgi olla.

Aga jah, kui soovite kogu maailma endaga ühte jalga käima panna, siis edu sellel üritusel.

+5
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kle, see oli tänavu esimene kord, kui ei tehtud kohapeal sisseastumiskatseid ja tuli hindeid ette näidata. Sellega ei saanud keegi aastaid ette arvestada. Ja see, et tegemist on eelkõige kogukonnakooliga, on seal igal nurgal suurelt kirjas. Kui on nii suur huvi kooli vastu, et aastaid valmistuti, siis mis takistas juba aastate eest selle kogukonnaga liitumast? Seal on palju võimalusi selleks, näiteks läbi huvitegevuse, keeleõppe jne. See ei ole eliitkool, kuhu võetakse pingerea alusel. Seal huvitutakse nendest, kellele lähevad selle kogukonna tegemised tervikuna korda.

Aga vot, tahetakse tingimata jalgpallimeeskonda, olles ise iluuisutaja, ja aastaid vaeva nähtud, et ilusasti uisutada. Nüüd pettumus, et iluuisutajat ei võetagi jalgpalliväljakule. Siit moraal: loe alati kõik läbi. Või kui õnnestub, eks siis üritatagu vutimeeskond ümber kasvatada.

+3
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olgu, ma mingil määral saan sellest kogukonnatamisest aru, eriti mis puudutab 1. klassi vastuvõtmist – tõesti on koolis lihtsam asju ajada, kui sinna valida ainult “harmooniliste tervikperede” korralikud lapsed. Lugesin natuke seda 26-leheküljelist kontseptsiooni ka, minu jaoks oli see kohati päris hirmutav, aga see selleks, mina ja mu lapsed polegi selle kooli sihtgrupp.
Aga küsimusi tekitab siiski gümnaasiumisse vastuvõtmise korraldus- see, et oma põhikooli lõpetanud saavad automaatselt jätkata, on arusaadav, aga kuidas siiski just neid ülejäänud kohti jagatakse? Ma usun, et gümnaasiumiõpilased peaksid juba sellises vanuses olema, et olulisemad on nende endi väärtused kui nende vanemate omad, vanematega ju keegi enam ei vestlegi. Siin oli soovitus, et oleks pidanud varem selle peale mõtlema –

Sellega ei saanud keegi aastaid ette arvestada. Ja see, et tegemist on eelkõige kogukonnakooliga, on seal igal nurgal suurelt kirjas. Kui on nii suur huvi kooli vastu, et aastaid valmistuti, siis mis takistas juba aastate eest selle kogukonnaga liitumast? Seal on palju võimalusi selleks, näiteks läbi huvitegevuse, keeleõppe jne.

– kahtustan, et see pole ka niisama lihtne väljastpoolt tulevale lapsele, või on?

Ja nende kommentaaride põhjal…

Laps sai ka eitava, sooviti edu. Kõik viied ja seda viimased kolm aastat tunnistusel. Lisaks kiitused jms.  Samas, tema klassikaaslane sai kutse vestlusele, kuigi tunnistusel enamuses neljad, paar viit. Lapsevanem aga on avaliku elu tegelane. Ikka kisub mõte sinna poole, et ju siis nimi ja tuntus ka ikka loeb… Vot siis.

Lisaks, lapsel ei pruugi VHK-s ka väga lihtne olla, kui kõikide vanemad hullud tegijad. Mul käis üks tuttav seal ja tundis sela ennast äärmiselt halvasti, kuna tema vanemad oli tavalised inimesed (küll jõukad ja neil oma firma), aga laps ei saanud seal eriti kellegagi klappi, kuna iga teise ema või isa oli tipp näitleja, poliitik, kunstnik või laulja. Temal polnud midagi ette näidata.

… tundub, et tegemist on küll eliitkooliga, selle sõna kõige halvemas tähenduses. Need teised, nn “eliitkoolid”, on vähemalt läbipaistvate vastuvõtutingimustega, kus vanemate amet pole 1. klassi astumisel nii oluline ja gümnaasiumisse astumisel üldse mitte.
Üldiselt hakkab mulle siiski tunduma, et valik tehakse peamiselt vanemate tuntuse põhjal. Ja kuna nad seda otseselt vastuvõtutingimustesse kirja panna ei saa, siis ongi kokku keeratud see muu vaht seal ümber, kõik need kristlikud väärtused ja kogukond jne. Defineerime siis ära: kogukond = kultuuritegelased (sest nad on lahedad), poliitikud ja linnavalitsus (sest nemad teevad olulisi otsuseid ja liigutavad raha õigesse kohta), niisama rikkad inimesed (sest nad teevad kopsakaid annetusi). No ja igaks juhuks võiks mõne lihtrahva lapse ka võtta, et asi väga kahtlane ei paistaks, mõne HEV lapse, et veel boonuspunkte koguda jne.
Ma ei arva, et seda kooli ei peaks olemas olema, arvan vaid, et see peaks olema erakool. Lastel on seal kindlasti tore.
Ja ei, ma ei ole kibestunud, ma ei ela isegi Tallinnas. Tallinna inimestele ongi see võibolla kõik juba ammu selge, aga vähemalt teemaalgataja tundub selles osas pimedusega löödud olevat. Eks siis tulebki lapsele seda niimoodi selgitada ja millegi vastu võidelda siin tõesti mõtet pole, kuna otsustajad on ise ilmselgelt huvitatud sellest, et nende lastel oleks sõltumata nende võimetest garanteeritud koht toredas koolis, kuhu pööblil asja pole.

+9
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Aga vot, tahetakse tingimata jalgpallimeeskonda, olles ise iluuisutaja, ja aastaid vaeva nähtud, et ilusasti uisutada. Nüüd pettumus, et iluuisutajat ei võetagi jalgpalliväljakule. Siit moraal: loe alati kõik läbi. Või kui õnnestub, eks siis üritatagu vutimeeskond ümber kasvatada.

Ei, siin tundub olevat see, et tahetakse jalgpallitrenni, kui vanemad polegi jalgpallurid, vaid hoopis iluuisutajad. Siit moraal: lepi sellega, mis sul on, sinu tahtmisest, püüdlustest ja võimetest ei sõltu suurt midagi.

+2
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

No ja igaks juhuks võiks mõne lihtrahva lapse ka võtta, et asi väga kahtlane ei paistaks, mõne HEV lapse, et veel boonuspunkte koguda jne.

Selles koolis on väikeklasse rohkem kui tavaklasse + terve hulk individuaalõpilasi. Selles koolis õpib hulgaliselt üksikvanemate lapsi. See kool on vastu võtnud ka hulgaliselt teismelisi emasid, toetades neid, et nad saaksid endale sobival ajal ja viisil siiski haridusteed jätkata. See kool panustab ühiskonda rohkem kui ükski teine.

+1
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 20 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

See, et laps käib 9-klassilises koolis, ei ole väga lapsevanema otsustada. Näiteks Nõmmel on 1 gümnaasiumiosaga kool ja kõik ülejäänud on põhikoolid. Selge ju, et nt Kivimäel ja teisel pool raudteed elav laps ei saa määramist Nõmme gümnaasiumisse. Seega ei maksa parastada, et “ise olete süüdi, et oma last kuidagi “õigesse” kooli ei sokutanud.

Tahtsin just sedasama kirjutada, et praegused üheksandikud said koolikoha puhtalt elukoha järgi ja mingit “panen oma lapse gümnaasiumiosaga kooli” ei olnud.

Tegelikult, kui meie pere esimene laps 2007 kooli läks, siis juba rääkisid tln lv ja ha suuril sõnul, kuidas kohe-kohe tuleb koolivõrgu korrastamine ja pea kõik koolid muutuvad põhikoolideks. No mul võttis see ikka konkreetselt maha need pinged, et kuidas laps edasi õppima saab. Üheksa aastat oli ju tollal aega gümnaasiumisse minekuni… nüüdseks on möödunud mitte üheksa, vaid pea 15 aastat ja mitte midagi ei ole muutunud.

Ja just täpselt nii määratigi meile elukoha järgne gümnaasium. Elame Nõmmel. Gümaasium ei ole Nõmmel. Ei teinud meie mingit sohki sissekirjutustega.

Ühisgümnaasium? Me elame Järvel ja põhjenduseks, miks me last kunagi sinna kooli ei võetud oli, et see on Männiku elanikele ainus logistiliselt sobiv kool.

Ei ole Ühisgümnaasium. Rahumäe kool meil kõrvalmajas 🙂 Pool Nõmmet ja Laagrit ja Pääsküla on meie ümbrukonda sisse kirjutatud. Tõesti need, kes seal tegelikult elavad, no ei ole mugav sellises koolis käia. Klassid täis, autod vuravad hommikust õhtuni, sest lapsi veetakse kohale ei tea kust.

Vabandust, ma ei saa teie postitusest aru. Kas te saite siis Järvelt sinna (Ühisgümnaasiumi) või mitte või mis kool Teile siis määrati Järvel. Männikul ju pole kooli.

 

 

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 8 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas keegi on vhk-st juba vastuse saanud?

0
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina leian, et VHK teeb just õigesti, kui eelistab oma õpilasi, mitte üle linna viielisi. Praegune olukord on täiesti ebanormaalne, kus viielised konkureerivad kümnesse gümnaasiumisse ja hoiavad kohti kinni, kuni selguvad nelja kooli katsete tulemused. Keskmise hindega 4,5  istuvad ootejärjekordades ja veel madalamate hinnetega on täitsa stressis ja kuuse all. Samas need lapsed pole sugugi mitte rumalad ega gümnaasiumiharidust mitteväärivad. Ma tõesti imestan, et paljud koolid ei hoia oma õpilasi. Varsti siis hakkavad need koolikohad vabanema, millest kõik need viielised hakkavad ära ütlema. Seda jagamist jätkub veel augusti lõpuni.

0
0
Please wait...

Näitan 22 postitust - vahemik 61 kuni 82 (kokku 82 )


Esileht Koolilaps VHK – 10.kl astumine