Olgu, ma mingil määral saan sellest kogukonnatamisest aru, eriti mis puudutab 1. klassi vastuvõtmist – tõesti on koolis lihtsam asju ajada, kui sinna valida ainult “harmooniliste tervikperede” korralikud lapsed. Lugesin natuke seda 26-leheküljelist kontseptsiooni ka, minu jaoks oli see kohati päris hirmutav, aga see selleks, mina ja mu lapsed polegi selle kooli sihtgrupp.
Aga küsimusi tekitab siiski gümnaasiumisse vastuvõtmise korraldus- see, et oma põhikooli lõpetanud saavad automaatselt jätkata, on arusaadav, aga kuidas siiski just neid ülejäänud kohti jagatakse? Ma usun, et gümnaasiumiõpilased peaksid juba sellises vanuses olema, et olulisemad on nende endi väärtused kui nende vanemate omad, vanematega ju keegi enam ei vestlegi. Siin oli soovitus, et oleks pidanud varem selle peale mõtlema –
Sellega ei saanud keegi aastaid ette arvestada. Ja see, et tegemist on eelkõige kogukonnakooliga, on seal igal nurgal suurelt kirjas. Kui on nii suur huvi kooli vastu, et aastaid valmistuti, siis mis takistas juba aastate eest selle kogukonnaga liitumast? Seal on palju võimalusi selleks, näiteks läbi huvitegevuse, keeleõppe jne.
– kahtustan, et see pole ka niisama lihtne väljastpoolt tulevale lapsele, või on?
Ja nende kommentaaride põhjal…
Laps sai ka eitava, sooviti edu. Kõik viied ja seda viimased kolm aastat tunnistusel. Lisaks kiitused jms. Samas, tema klassikaaslane sai kutse vestlusele, kuigi tunnistusel enamuses neljad, paar viit. Lapsevanem aga on avaliku elu tegelane. Ikka kisub mõte sinna poole, et ju siis nimi ja tuntus ka ikka loeb… Vot siis.
Lisaks, lapsel ei pruugi VHK-s ka väga lihtne olla, kui kõikide vanemad hullud tegijad. Mul käis üks tuttav seal ja tundis sela ennast äärmiselt halvasti, kuna tema vanemad oli tavalised inimesed (küll jõukad ja neil oma firma), aga laps ei saanud seal eriti kellegagi klappi, kuna iga teise ema või isa oli tipp näitleja, poliitik, kunstnik või laulja. Temal polnud midagi ette näidata.
… tundub, et tegemist on küll eliitkooliga, selle sõna kõige halvemas tähenduses. Need teised, nn “eliitkoolid”, on vähemalt läbipaistvate vastuvõtutingimustega, kus vanemate amet pole 1. klassi astumisel nii oluline ja gümnaasiumisse astumisel üldse mitte.
Üldiselt hakkab mulle siiski tunduma, et valik tehakse peamiselt vanemate tuntuse põhjal. Ja kuna nad seda otseselt vastuvõtutingimustesse kirja panna ei saa, siis ongi kokku keeratud see muu vaht seal ümber, kõik need kristlikud väärtused ja kogukond jne. Defineerime siis ära: kogukond = kultuuritegelased (sest nad on lahedad), poliitikud ja linnavalitsus (sest nemad teevad olulisi otsuseid ja liigutavad raha õigesse kohta), niisama rikkad inimesed (sest nad teevad kopsakaid annetusi). No ja igaks juhuks võiks mõne lihtrahva lapse ka võtta, et asi väga kahtlane ei paistaks, mõne HEV lapse, et veel boonuspunkte koguda jne.
Ma ei arva, et seda kooli ei peaks olemas olema, arvan vaid, et see peaks olema erakool. Lastel on seal kindlasti tore.
Ja ei, ma ei ole kibestunud, ma ei ela isegi Tallinnas. Tallinna inimestele ongi see võibolla kõik juba ammu selge, aga vähemalt teemaalgataja tundub selles osas pimedusega löödud olevat. Eks siis tulebki lapsele seda niimoodi selgitada ja millegi vastu võidelda siin tõesti mõtet pole, kuna otsustajad on ise ilmselgelt huvitatud sellest, et nende lastel oleks sõltumata nende võimetest garanteeritud koht toredas koolis, kuhu pööblil asja pole.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt 25.04 23:35; 26.04 11:02; 26.04 11:17;