Kellel kogemus, rääkige palun kuidas on VHK 1. klassi astumisega. Kas vastab tõele jutt, et esimesena võetakse juba koolis käivate laste õed-vennad ja töötajate sugulased/tuttavad ja sealt edasi siis kui jääb mõni koht vabaks, siis ongi ainult võimalus? Kas teate kedagi kes on sinna ilma nende lasteaias v eelkoolis käimata sisse saanud?
Teema: VHK

Pidavat jah olema kogukonnakool, väga raske teistel sisse saada. Aga olevat ka palju probleemseid lapsi. Seda rääkis tuttav, kes seal õpetab.

Meil laps käis seal eelkoolis. Kooli ajal tehti ka katsed, sai sisse. Rolli mängivad siin ka jah vanemate vaated, kultuursus ning tahtmine panustada kooliellu ja lapse arengusse.
Ise tahtsime klassikalisemat, ent samas ka kaasaegsemat kooli. Ei sümpatiseerinud sealsed soopõhised klassid (eelkool on lastel siiski koos), usu tugev pealesund ja tänapäeva jaoks tiba aegunud võimaluste ja arusaamadega õppekeskkond. Meie aktiivse ja kaasaegsemate huvidega lapse jaoks osutus paremaks valikuks teine kesklinna kool. Igaühele oma.

Pidavat jah olema kogukonnakool, väga raske teistel sisse saada. Aga olevat ka palju probleemseid lapsi. Seda rääkis tuttav, kes seal õpetab.
No ma ei tea… Mul on 3 last seal. Ei kuulunud kuidagi mingisse kogukonda, esimene sai iseseisvalt sisse, õed-vennad võetakse tõesti eelisjärjekorras, tingimusel, et mingi elementaarne tase on olemas (meil nt sugulastel noorem laps ei saanud sisse, kuigi läbiviieline vanem õde oli ees, aga ta tõesti luges väga vaevaliselt). Kui ma vaatan laste klasse, siis laias laastus pooltel on keegi ees, kas siis vanem õde-vend või vilistlasest/õpetajast vanem, teine pool nö uued. Katoliiklased lähevad viimasel ajal pigem PMKsse.
Probleemsete lastega on nii, et igasse lendu võetakse kohe algusest peale 1-2 väikeklassi. Mis tähendab ka seda, et tavaklassist saab häiritud käitumisega lapse võrdlemisi kiiresti ja vähese vaevaga vaiksemasse ja talle sobivamasse keskkonda. Mis on üleüldise kaasava hariduse tingimustes väga suur pluss ka nn tavalastele. Ptüi-ptüi-ptüi, päris koolikiusamisega pole kordagi kokku puutunud (suhteprobleeme loomulikult tekib). Poiste ja tüdrukute klassid pigem ei sega, teise kooli kogemuse põhjal ütlen, et hoiab hulga ebavajalikku jama ära (tüdrukuteklassis tekitab natuke juurde ka), gümnaasiumi segaklassides küll ei ole sellega seoses mingeid suhtlemistõrkeid märganud, väga sõbralik ja sidus seltskond võrreldes nt sellega, mis meil omal ajal segaklassis toimus.
Küll olen nõus viimase kirjutajaga, et õpikeskkond ei ole päris kaasaegne. Ruumid ja sportimisvõimalused ruumideks, lõppude lõpuks ei peagi koolis kõige suurem aur alati parketti ja seinaplaati minema, aga maja ruumilise mahutavuse kohta võetakse sinna liiga palju lapsi (nii põhikooli kui ka gümnaasiumisse), mh ei jagu ei sööki ega sööklapinda, numbriline hindamine ei ole eriti kujundava hindamise elemente külge võtnud, laste päevakava on pärast tundide alguse hilisemaks nihutamist väga pingeline ja koormatakse inglise keele lisaõppega üle, ajal kui meil on nii tugev keelekeskkond, et sama tulemus saavutatakse teistes koolides oluliselt väiksema vaevaga. Individuaalset lähenemist tavalapsele võibki jääda ootama – eriti muusikakoolis ja gümnaasiumis ei huvitu keegi õpilase või klassi eripäradest, koolil on oma süsteem ja eesmärgid ja õpilane mahutugu nendesse, valikuvõimalusi on minimaalselt (nt koorilaulust loobumise soov tähendab kogu täiega muusikakoolist lahkumist). Aga sealjuures on õpetajad siiski normaalsed ja südamlikud inimesed, mis ka alati ei ole igas koolis tagatud 🙂

Kui vaadata näiteks VHK kodulehel olevat lugemissoovituse nimekirja, siis näiteks nii “Jane Eyre” kui “Uhkus ja eelarvamus” on märkega – tüdrukutele. “Kärbeste Jumal” aga poistele.
Iga lapsevanem, või ka sisseastumiskatselete minev noor saab sellest omad järeldused teha. Minu laps omal ajal tegi ning ei läinudki sinna üldse gümnaasiumi kandideerima. Talle kohe üldse selline koolipoolne soovitus peale ei läinud.

Kui vaadata näiteks VHK kodulehel olevat lugemissoovituse nimekirja, siis näiteks nii “Jane Eyre” kui “Uhkus ja eelarvamus” on märkega – tüdrukutele. “Kärbeste Jumal” aga poistele.
Iga lapsevanem, või ka sisseastumiskatselete minev noor saab sellest omad järeldused teha. Minu laps omal ajal tegi ning ei läinudki sinna üldse gümnaasiumi kandideerima. Talle kohe üldse selline koolipoolne soovitus peale ei läinud.
väga mõistlik raamatusoovitus. uhkus ja eelarvamus kuulub juba keskkooli aegadest mu lemmikraamatute hulka, jane eyre’i olen ka korduvalt erinevas vanuses lugenud. kärbeste jumalat ei suutnud juba kooli ajal esimesest 10 leheküljest kaugemale lugeda (õnneks teises koolis käiv sugulane laenas oma kirjandit) ja kui lapsel nüüd oli vaja seda lugeda, siis proovisin taas lugeda – no täielik jama, ei suutnud

Raamatuid tasub lugeda palju ja igasuguseid. See on õnneks kõikides koolides prioriteet.
Aga nõustun varasema kommentaariga, et tänase inglise keele laia leviku juures koormata laste tunniplaani igapäevase inglise keelega on küll tarbetu ja liiast. Kolmandas klassis lisandub sellele 4x vene keelt nädalas. See oli nõukogude aja norm… Ajal, mil avatuma meelega koolid mitmekestistavad tunniplaane pigem mõne it, tehnoloogia, robootika vm kursusega.

Kui vaadata näiteks VHK kodulehel olevat lugemissoovituse nimekirja, siis näiteks nii “Jane Eyre” kui “Uhkus ja eelarvamus” on märkega – tüdrukutele. “Kärbeste Jumal” aga poistele.
Iga lapsevanem, või ka sisseastumiskatselete minev noor saab sellest omad järeldused teha. Minu laps omal ajal tegi ning ei läinudki sinna üldse gümnaasiumi kandideerima. Talle kohe üldse selline koolipoolne soovitus peale ei läinud.
Kas tüdrukutel oli keelatud “Kärbeste jumalat” lugeda? On ikka tobusid….

Kui vaadata näiteks VHK kodulehel olevat lugemissoovituse nimekirja, siis näiteks nii “Jane Eyre” kui “Uhkus ja eelarvamus” on märkega – tüdrukutele. “Kärbeste Jumal” aga poistele.
Iga lapsevanem, või ka sisseastumiskatselete minev noor saab sellest omad järeldused teha. Minu laps omal ajal tegi ning ei läinudki sinna üldse gümnaasiumi kandideerima. Talle kohe üldse selline koolipoolne soovitus peale ei läinud.
Kas tüdrukutel oli keelatud “Kärbeste jumalat” lugeda? On ikka tobusid….
Järeldus tehti vast sellest, millist õpetajapoolset või üldist koolipoolset suhtumist see näitab.

Olen jällegi väga keeleõppe poolt, kui laps on väike. Las õpivad.
Tehnoloogia on jällegi minu jaoks nii loogiline ja hakkab külge, et seda pole vaja eraldi õpetada.
3 last VHK-s
Oleme kooliga väga rahul, õpetajad on ikka väga toredad, targad ja pädevad; juhtimine ka koolis korras. Tänu sellele koolile sai meie keerulisest kolmandast lapsest ka inimene. Mujal oleks ta ära nullitud ja raudselt jäänud hammasrataste vahele.

-
Kui vaadata näiteks VHK kodulehel olevat lugemissoovituse nimekirja, siis näiteks nii “Jane Eyre” kui “Uhkus ja eelarvamus” on märkega – tüdrukutele. “Kärbeste Jumal” aga poistele. Iga lapsevanem, või ka sisseastumiskatselete minev noor saab sellest omad järeldused teha. Minu laps omal ajal tegi ning ei läinudki sinna üldse gümnaasiumi kandideerima. Talle kohe üldse selline koolipoolne soovitus peale ei läinud.
Muig… VHK koduleht on see kõikse konservatiivsem nähtus koolis, selles mõttes, et kohati aastakümneid uuendamata, ja neid lugemissoovitusi seal ei järgi ammu ükski õpetaja ega õpilane 😀 Poisid, muuseas, loevad Austinit huviga, eriti inglise keeles, kui on aru saanud, et tegu on hoopis keerukama keelega, kui tänapäeva raamatutest leida võib…

Pidavat jah olema kogukonnakool, väga raske teistel sisse saada. Aga olevat ka palju probleemseid lapsi. Seda rääkis tuttav, kes seal õpetab.
No ma ei tea… Mul on 3 last seal. Ei kuulunud kuidagi mingisse kogukonda, esimene sai iseseisvalt sisse, õed-vennad võetakse tõesti eelisjärjekorras, tingimusel, et mingi elementaarne tase on olemas (meil nt sugulastel noorem laps ei saanud sisse, kuigi läbiviieline vanem õde oli ees, aga ta tõesti luges väga vaevaliselt). Kui ma vaatan laste klasse, siis laias laastus pooltel on keegi ees, kas siis vanem õde-vend või vilistlasest/õpetajast vanem, teine pool nö uued. Katoliiklased lähevad viimasel ajal pigem PMKsse.
Probleemsete lastega on nii, et igasse lendu võetakse kohe algusest peale 1-2 väikeklassi. Mis tähendab ka seda, et tavaklassist saab häiritud käitumisega lapse võrdlemisi kiiresti ja vähese vaevaga vaiksemasse ja talle sobivamasse keskkonda. Mis on üleüldise kaasava hariduse tingimustes väga suur pluss ka nn tavalastele. Ptüi-ptüi-ptüi, päris koolikiusamisega pole kordagi kokku puutunud (suhteprobleeme loomulikult tekib). Poiste ja tüdrukute klassid pigem ei sega, teise kooli kogemuse põhjal ütlen, et hoiab hulga ebavajalikku jama ära (tüdrukuteklassis tekitab natuke juurde ka), gümnaasiumi segaklassides küll ei ole sellega seoses mingeid suhtlemistõrkeid märganud, väga sõbralik ja sidus seltskond võrreldes nt sellega, mis meil omal ajal segaklassis toimus.
Küll olen nõus viimase kirjutajaga, et õpikeskkond ei ole päris kaasaegne. Ruumid ja sportimisvõimalused ruumideks, lõppude lõpuks ei peagi koolis kõige suurem aur alati parketti ja seinaplaati minema, aga maja ruumilise mahutavuse kohta võetakse sinna liiga palju lapsi (nii põhikooli kui ka gümnaasiumisse), mh ei jagu ei sööki ega sööklapinda, numbriline hindamine ei ole eriti kujundava hindamise elemente külge võtnud, laste päevakava on pärast tundide alguse hilisemaks nihutamist väga pingeline ja koormatakse inglise keele lisaõppega üle, ajal kui meil on nii tugev keelekeskkond, et sama tulemus saavutatakse teistes koolides oluliselt väiksema vaevaga. Individuaalset lähenemist tavalapsele võibki jääda ootama – eriti muusikakoolis ja gümnaasiumis ei huvitu keegi õpilase või klassi eripäradest, koolil on oma süsteem ja eesmärgid ja õpilane mahutugu nendesse, valikuvõimalusi on minimaalselt (nt koorilaulust loobumise soov tähendab kogu täiega muusikakoolist lahkumist). Aga sealjuures on õpetajad siiski normaalsed ja südamlikud inimesed, mis ka alati ei ole igas koolis tagatud 🙂
Miks siis kõik targad säravad lapsed pärast põhikooli lõppu VHK-st põgenevad? Ja viielistest saavad kolmelised, roppu vaeva näevad, et end järele töötada.

Miks siis kõik targad säravad lapsed pärast põhikooli lõppu VHK-st põgenevad? Ja viielistest saavad kolmelised, roppu vaeva näevad, et end järele töötada.
Minu lapse aastakäigust (mõne aasta eest) läks küll vähemalt 90% gümnaasiumisse edasi. Mõned üksikud poisid läksid reaali, ma tean.

Kui vaadata näiteks VHK kodulehel olevat lugemissoovituse nimekirja, siis näiteks nii “Jane Eyre” kui “Uhkus ja eelarvamus” on märkega – tüdrukutele. “Kärbeste Jumal” aga poistele.
Iga lapsevanem, või ka sisseastumiskatselete minev noor saab sellest omad järeldused teha. Minu laps omal ajal tegi ning ei läinudki sinna üldse gümnaasiumi kandideerima. Talle kohe üldse selline koolipoolne soovitus peale ei läinud.
väga mõistlik raamatusoovitus. uhkus ja eelarvamus kuulub juba keskkooli aegadest mu lemmikraamatute hulka, jane eyre’i olen ka korduvalt erinevas vanuses lugenud. kärbeste jumalat ei suutnud juba kooli ajal esimesest 10 leheküljest kaugemale lugeda (õnneks teises koolis käiv sugulane laenas oma kirjandit) ja kui lapsel nüüd oli vaja seda lugeda, siis proovisin taas lugeda – no täielik jama, ei suutnud
Aga sinu arvates poisid ei loe romantilisi teoseid?
Ja tüdrukud ei ole sõjardid?

Jamajutt
Igal aastal läheb mujale alla 10% õpilastest, st üle 90% jääb VHK gümnaasiumisse.
Võiks oma viha mujal välja valada, mitte siin valetada.

jah, just oma üheksandikult küsisin- paar last läheb MUBAsse, paar Reaali ja ülejäänud kõik oma gümnasse.
Aga eks näis, tõde selgub kevadel.
Oma laps võiks küll Vhk-s jätkata, ma ei näe ühtegi põhjust, miks ta peaks mujale minema. Saab praegustes muusikakoosseisudes jätkata jne jne
