Esileht Pereelu ja suhted Vihkan armukesi ja armukeste pidajaid

Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 188 )

Teema: Vihkan armukesi ja armukeste pidajaid

Postitas:
Kägu

Kas nad ise ka aru saavad, kui palju haiget ja valu nad oma käitumisega süütutele inimestele põhjustavad. Lammutavad oma isekusega perekondi. Selle tulemusel kannatavad lapsed ja abikaasad. Ja siis õigustatakse seda nõmedust tunnetega. Käituvad nagu loomad, lihtsalt instinktide ajel. Kujutavad ette, kuidas nemad selle petisega õnnelikuks saavad. Tegelik elu näitab, et kui armukesed selle petise omale saavadki, siis mõne aja pärast laguneb see suhe neil samuti. Selleks ajaks, on aga pikaaegsed perekonnad lagunenud, lapsed ja abikaasad õnnetud. Põhiline argument, kuidas hästitoimivasse suhtesse ei saa keegi vahele tulla. Nii naiivne mõtlemine. Pikaaegses suhtes tuleb igasuguseid mõõnasid ette, sellele ei suuda need armukesed mõelda, sest neil puudub analüüsivõime. Enamasti ei ole nad suutnud ise ühtegi perekonda üles ehitada, küll aga lammutada nad oskavad. 20-30 aastaseid naisi ma niiväga silmas ei peagi, sest selles vanuses ollaksegi elukogenematud. Nad langevad vanema mehe võrku ja on naiivsed. 37+ naised, aga on ikka väga agressiivsed ja klammerduvad. Lihtsalt järjepidevalt tüütavad ja rahule ei jäta. Välimuselt pole ka teab, mis kenad, vabad ja vallalised mehed neid ei taha. Nii hakkavadki abielumeeste armukesteks ja lihtsalt pressivad ennast peale ja niimoodi aastaid, haiged inimesed.

37+ vallalised mehed näevad tavaliselt välja täiesti mitteseksuaalsed, paksud ja onulikud. Pigem ei taha sama vanad naised omavanuseid mehi, sest naised on selles vanuses veel kenad ja hoolitsetud.

Armukesed aga ei lõhu perekonda, seda teeb suhtes olev inimene ise.

Samuti ma ei saa aru, et miks ollakse nii kinni monogaamses suhtes, kui see ei toimi. Eriti just petja seisukohalt, parem olekski olla avatud suhtes, kus ollakse perekonna suhtes vastutustundlik ja armastav, aga suhteid võib olla ka väljaspool. Sageli tahetaksegi teistega rohkem seksida ja niisama suhelda, mitte kohe peret, sest kui kellegagi 10 aastat koos elada, siis suhe muutub natuke sugulaslikuks. Kui vahepeal teistega seksida, võib oma mees ja naine jälle meeldima hakata, sest teda nähakse uue inimesena.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Armukolmnurgas ei ole süüküsimust, on puudujääk suhtest mida kompenseeritakse.
Läheduse vajadus, intiimsus, seks on inimese põhivajadus, mida võib alla suruda mingi aja aga mitte lõpmatuseni. Vihkamise asemel tasuks teha põhjalikum sisekaemus, mis jääb sinul puudu ja mis jäi su elukaaslasel puudu, mida ta otsima läks. Sealt leiad ka võtme, kuidas vihkamisest teha rahuldust pakkuv suhe või siis see suhe lõpetada. Lihtsalt vihkamine teeb inimese katki ja paneb teised eemale tõmbuma.

Üks aastasadu vana Geishade reegelgi ütleb, et meest ei tohi kunagi lasta koju enne kui ta kahur on ükskõik kuidas tühjaks laetud. Ja vanarahva tarkus ütleb, et sööda mehel kõht täis ja lase tal toru tühjaks, siis võid ta rahuliku südamega ööseks välja lasta.
Seega veelkord, asi ei ole petmises vaid vajaduse rahuldamises ja need paarid, kelle vajadused on sarnased on ka õnnelikumad kui teised.
Otsi sarnaste vajadustega kaaslast mitte ära vihka ja mürgita enda ja teiste elu.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minust sai abielumehe armuke 2000.aastal. Olin siis 34-aastane 2 lapsega üksikema. Minu armukesel on samuti 2 last. Elas oma perega minust 50 km eemal, minu juures käis 1-2 korda kuus, telefonis rääkisime iga päev. Paar korda jätsin ta maha ka. Aga saime kokku uuesti.
Ostsin endale 2011.a. uue kodu, vana kodu jätsin lastele. Minu juurde kolis mu armuke 2012.a., kui meie mõlema lapsed olid täisealised.
Kirg kestab. Nüüdseks juba 18 aastat, sealhulgas kooselu 6 aastat.
Enam ei ole minul mingeid süümekaid, tean et nende abielu ei oleks kestma jäänud nagunii.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minust sai abielumehe armuke 2000.aastal. Olin siis 34-aastane 2 lapsega üksikema. Minu armukesel on samuti 2 last. Elas oma perega minust 50 km eemal, minu juures käis 1-2 korda kuus, telefonis rääkisime iga päev. Paar korda jätsin ta maha ka. Aga saime kokku uuesti.

Ostsin endale 2011.a. uue kodu, vana kodu jätsin lastele. Minu juurde kolis mu armuke 2012.a., kui meie mõlema lapsed olid täisealised.

Kirg kestab. Nüüdseks juba 18 aastat, sealhulgas kooselu 6 aastat.

Enam ei ole minul mingeid süümekaid, tean et nende abielu ei oleks kestma jäänud nagunii.

Eks elus on igasugu asju, aga loodan, et see mees vähemalt tsirkuseartist(täielik kloun) ei ole ja oma 12 aastata kestund topeltelust oma naisele ka ikka rääkis, sest selline asi ei ole enam naljakas ka mitte, ammugi pole tegemist mingit “kodus puudu midagi” estraaditähestikuga, tegemist nii pika perioodiga, et on kohustus oma laste emal ka teada, pool elu muidu maha mängitud valel poolel. Et ise naudib elu paremat poolt, teise peal lihtsalt pühib jalgu. Jah, kui keegi sellise staaziga pettusega ja salakavalusega elada oskab ,siis enam aferistlik annab ikka olla. See on kuritegelik tegelikult.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minust sai abielumehe armuke 2000.aastal. Olin siis 34-aastane 2 lapsega üksikema. Minu armukesel on samuti 2 last. Elas oma perega minust 50 km eemal, minu juures käis 1-2 korda kuus, telefonis rääkisime iga päev. Paar korda jätsin ta maha ka. Aga saime kokku uuesti.
Ostsin endale 2011.a. uue kodu, vana kodu jätsin lastele. Minu juurde kolis mu armuke 2012.a., kui meie mõlema lapsed olid täisealised.
Kirg kestab. Nüüdseks juba 18 aastat, sealhulgas kooselu 6 aastat.
Enam ei ole minul mingeid süümekaid, tean et nende abielu ei oleks kestma jäänud nagunii.

Paar korda kuus käib mees nüüd eksi juures või leidis uue?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Tõutäkk

Minust sai abielumehe armuke 2000.aastal. Olin siis 34-aastane 2 lapsega üksikema. Minu armukesel on samuti 2 last. Elas oma perega minust 50 km eemal, minu juures käis 1-2 korda kuus, telefonis rääkisime iga päev. Paar korda jätsin ta maha ka. Aga saime kokku uuesti.

Ostsin endale 2011.a. uue kodu, vana kodu jätsin lastele. Minu juurde kolis mu armuke 2012.a., kui meie mõlema lapsed olid täisealised.

Kirg kestab. Nüüdseks juba 18 aastat, sealhulgas kooselu 6 aastat.

Enam ei ole minul mingeid süümekaid, tean et nende abielu ei oleks kestma jäänud nagunii.

12 aastat sõitis maha 100-200km kuus, 14 400-28 800km kokku. Ma olen koguaeg rääkinud, et polügaamia peaks olema seadustatud. Oleksite elanud rõõmsalt ühise perena koos, vaat kui palju raha ja aega oleks säästetud, mis muidu sõidu peale kulus. Lisaks on ju maanteeliikluses oht ka viga või surma saada.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Minust sai abielumehe armuke 2000.aastal. Olin siis 34-aastane 2 lapsega üksikema. Minu armukesel on samuti 2 last. Elas oma perega minust 50 km eemal, minu juures käis 1-2 korda kuus, telefonis rääkisime iga päev. Paar korda jätsin ta maha ka. Aga saime kokku uuesti.

Ostsin endale 2011.a. uue kodu, vana kodu jätsin lastele. Minu juurde kolis mu armuke 2012.a., kui meie mõlema lapsed olid täisealised.

Kirg kestab. Nüüdseks juba 18 aastat, sealhulgas kooselu 6 aastat.

Enam ei ole minul mingeid süümekaid, tean et nende abielu ei oleks kestma jäänud nagunii.

Seda peaks häbenema. Vaene esimene abikaasa.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Nii hakkavadki abielumeeste armukesteks ja lihtsalt pressivad ennast peale ja niimoodi aastaid, haiged inimesed

Tõesti, see abielumees on tõesti haige, pressib ennast vabale või mitte vabale naisele peale.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Kas nad ise ka aru saavad, kui palju haiget ja valu nad oma käitumisega süütutele inimestele põhjustavad. Lammutavad oma isekusega perekondi. Selle tulemusel kannatavad lapsed ja abikaasad. Ja siis õigustatakse seda nõmedust tunnetega. Käituvad nagu loomad, lihtsalt instinktide ajel. Kujutavad ette, kuidas nemad selle petisega õnnelikuks saavad. Tegelik elu näitab, et kui armukesed selle petise omale saavadki, siis mõne aja pärast laguneb see suhe neil samuti. Selleks ajaks, on aga pikaaegsed perekonnad lagunenud, lapsed ja abikaasad õnnetud. Põhiline argument, kuidas hästitoimivasse suhtesse ei saa keegi vahele tulla. Nii naiivne mõtlemine. Pikaaegses suhtes tuleb igasuguseid mõõnasid ette, sellele ei suuda need armukesed mõelda, sest neil puudub analüüsivõime. Enamasti ei ole nad suutnud ise ühtegi perekonda üles ehitada, küll aga lammutada nad oskavad. 20-30 aastaseid naisi ma niiväga silmas ei peagi, sest selles vanuses ollaksegi elukogenematud. Nad langevad vanema mehe võrku ja on naiivsed. 37+ naised, aga on ikka väga agressiivsed ja klammerduvad. Lihtsalt järjepidevalt tüütavad ja rahule ei jäta. Välimuselt pole ka teab, mis kenad, vabad ja vallalised mehed neid ei taha. Nii hakkavadki abielumeeste armukesteks ja lihtsalt pressivad ennast peale ja niimoodi aastaid, haiged inimesed.

Sry, teemaalgataja, aga ainuke garantii armukesest pääsemiseks on mitte kunagi elus endale abikaasat võtta.
Põhimõtteliselt on kaks võimalust – sa kas kohaned selle maailmaga, kus sa elad(kohanemisvõime on muuseas intelligentsuse üks peamisi tunnuseid) või paned endale nööri kaela ja lahkud siit ilmast.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Armukolmnurgas ei ole süüküsimust, on puudujääk suhtest mida kompenseeritakse.

Läheduse vajadus, intiimsus, seks on inimese põhivajadus, mida võib alla suruda mingi aja aga mitte lõpmatuseni. Vihkamise asemel tasuks teha põhjalikum sisekaemus, mis jääb sinul puudu ja mis jäi su elukaaslasel puudu, mida ta otsima läks. Sealt leiad ka võtme, kuidas vihkamisest teha rahuldust pakkuv suhe või siis see suhe lõpetada. Lihtsalt vihkamine teeb inimese katki ja paneb teised eemale tõmbuma.

Üks aastasadu vana Geishade reegelgi ütleb, et meest ei tohi kunagi lasta koju enne kui ta kahur on ükskõik kuidas tühjaks laetud. Ja vanarahva tarkus ütleb, et sööda mehel kõht täis ja lase tal toru tühjaks, siis võid ta rahuliku südamega ööseks välja lasta.

Seega veelkord, asi ei ole petmises vaid vajaduse rahuldamises ja need paarid, kelle vajadused on sarnased on ka õnnelikumad kui teised.

Otsi sarnaste vajadustega kaaslast mitte ära vihka ja mürgita enda ja teiste elu.

Lihtsalt ära tüütab see pidev mantra, kuidas pidevalt mingist seksi puudusest jahutakse, kas äkki jõuab ükskord kohale, et kodus oli seks, murede kuulamine, tark naine olemas. Jah, on päevi, kus töö tõttu on mõnikord olnud paha tuju, aga see ei puutu asjasse. Kuidas te aru ei saa, et tänapäeva Eestis ei jää petetaval sageli midagi puudu. Lihtsalt nii palju on vabasid naisi, kes ka sama õnnelikud olla tahavad. Ja nii nad vahendeid valimata luurama, sõnumineerima, helistama jne hakkavadki. Petised on omaette liik, kes nendele manipulatsioonidele alluvad, suutmata konkreetne olla. Sageli ei aduta, et see tobe armumine on ainult pettekujutelm ja muud midagi. Kui ükskord sellest uimast ärgatakse, siis on juba sageli hilja. Rong on läinud. Kõik on lagunenud ja lapsed on väga õnnetud. Ja ärge tulge siin ütlema, kuidas lastele on parem lahkuläinud vanemad, kui tülitsevad vanemad. Tülitsevaid vanemaid lihtsalt ei ei olnud. Olid toetavad ja teineteist mõistvad vanemad.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas nad ise ka aru saavad, kui palju haiget ja valu nad oma käitumisega süütutele inimestele põhjustavad. Lammutavad oma isekusega perekondi. Selle tulemusel kannatavad lapsed ja abikaasad. Ja siis õigustatakse seda nõmedust tunnetega. Käituvad nagu loomad, lihtsalt instinktide ajel. Kujutavad ette, kuidas nemad selle petisega õnnelikuks saavad. Tegelik elu näitab, et kui armukesed selle petise omale saavadki, siis mõne aja pärast laguneb see suhe neil samuti. Selleks ajaks, on aga pikaaegsed perekonnad lagunenud, lapsed ja abikaasad õnnetud. Põhiline argument, kuidas hästitoimivasse suhtesse ei saa keegi vahele tulla. Nii naiivne mõtlemine. Pikaaegses suhtes tuleb igasuguseid mõõnasid ette, sellele ei suuda need armukesed mõelda, sest neil puudub analüüsivõime. Enamasti ei ole nad suutnud ise ühtegi perekonda üles ehitada, küll aga lammutada nad oskavad. 20-30 aastaseid naisi ma niiväga silmas ei peagi, sest selles vanuses ollaksegi elukogenematud. Nad langevad vanema mehe võrku ja on naiivsed. 37+ naised, aga on ikka väga agressiivsed ja klammerduvad. Lihtsalt järjepidevalt tüütavad ja rahule ei jäta. Välimuselt pole ka teab, mis kenad, vabad ja vallalised mehed neid ei taha. Nii hakkavadki abielumeeste armukesteks ja lihtsalt pressivad ennast peale ja niimoodi aastaid, haiged inimesed.

Sry, teemaalgataja, aga ainuke garantii armukesest pääsemiseks on mitte kunagi elus endale abikaasat võtta.

Põhimõtteliselt on kaks võimalust – sa kas kohaned selle maailmaga, kus sa elad(kohanemisvõime on muuseas intelligentsuse üks peamisi tunnuseid) või paned endale nööri kaela ja lahkud siit ilmast.

Vot sinusugused inimesed on lihtsalt haiged.
Ps. kus on moderaatorid, et selline haige kommenteerija siit eemaldada.
Sa natukene mõtled ka mis soovitusi sa siin jagad??? Tuled siia perefoorumisse teistele halba soovima.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minust sai abielumehe armuke 2000.aastal. Olin siis 34-aastane 2 lapsega üksikema. Minu armukesel on samuti 2 last. Elas oma perega minust 50 km eemal, minu juures käis 1-2 korda kuus, telefonis rääkisime iga päev. Paar korda jätsin ta maha ka. Aga saime kokku uuesti.

Ostsin endale 2011.a. uue kodu, vana kodu jätsin lastele. Minu juurde kolis mu armuke 2012.a., kui meie mõlema lapsed olid täisealised.

Kirg kestab. Nüüdseks juba 18 aastat, sealhulgas kooselu 6 aastat.

Enam ei ole minul mingeid süümekaid, tean et nende abielu ei oleks kestma jäänud nagunii.

Elu kõige paremal ajal seksida 1-2 korda kuus, mjah ning 12-aastat istuda jõulude aja üksi teadmisega, et su kallike samal ajal on oma naisega, jagab temaga voodit jne (ära tule ütlema, et su armuke 12 aastat oma naisega ei seksinud. Samas mõte, et tuleb oma naise juurest ja siis põrutab sind – ei ole ka teab mis rõõm)

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

On olemas need, kellel on midagi puudu ja kohe joostakse tönnides petma
on olemas need inimesed, kes ei lähe kunagi petma, vahte pole, kas ja mis on puudu
on olemas inimesi, kellel on seksi vähe või see puudub ja nad lähevad salaja mujale seksima
on olemas inimesi, kellel on seksi piisavalt, aga nad ikka lähevad petma
on inimesi, kellel on vähe seksi või seks puudub ja nad ei lähe mujale
on inimesi, kelle abikaasa tahaks rohkem seksi, aga temale ei anta seda, aga siiski minnakse mujale, kuigi kodus teine seksipuuduses(nii et loogiliselt peaks see minema petma, kes saab liiga vähe, aga läheb hoopis see teine)
on olemas inimesi, kes ongi loomult liiderlikud ja neil pole vahet, kellega nad suhtes-abielus on, nad tahavad alati, niikaua, kuni võimelised on, teisi.
on neid, kes on tüüpilised petised, kes petavad oma peret aastai, aastaid ja magavad kodus südameerahuga edasi ja kasutavad teiste usaldust ja headust julmalt ära
on neid, kes leiavad kellegi kõrvalt, armuvad ja lasevad oma abikaasa ka vabaks, mitte ei hoia teda pettusega oheliku otsas, ise elu nautides. ehk siis suudavad olla ausad ja avaldada oma tegeliku loomuse või tegevuse võimalikult kiiresti
Igaüks, kes oskab manipuleerida ja kes isegi seda oma kõige lähedasematega teeb, leiab alati petmiseks põhjenduse. Kõik leiaks, aga kõigil pole sellist loomust lihtsalt. See, kes ei peta, ega see ei tähenda, et ta elab ideaalst elu. Just liiga hea elu juurest minnaksegi kõige rohkem petma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saan täiesti aru inimestest, kes on pettunud ja alandatud, kui neid on petetud ja pean ka õigemaks esmalt mitte toimivast suhtest lahkuda ja siis hakata uutele jahimaadele mõtlema, AGA ma ei saa aru jutust, et armuke lõhkus perekonna ja lapsed/abikaasa kannatasid, sest nende juurest mindi ära.

Kas lapsed/abikaasa kannataks maha jätmise mõttes vähem kui petnud osapool oleks teise lihtsalt maha jätnud, mitte otsustanud kõrvalsuhte kasuks? Lõhki läinud oleks see perekond ka sellisel juhul.
Alandus on juba hoopis teine teema, seega mõistan neid, kes ütlevad, et tunnevad ennast petja tõttu alandatult, aga ei saa aru nendest väidetest, et perekond on armukese pidamise tõttu lõhutud. Mina ei pea õigeks vägisi suhtes olemist ja kedagi enda kõrval kinni hoida ei saa. Ei õigusta petmist, aga petetud naiste suust lihtsalt vahel tundub, et asi ei ole eelkõige petmises, vaid pigem ikka üldises asjaolus, et mees/naine ära läks. Seda aga ei saa kellelegi pahaks panna, kui ta tunneb, et tema jaoks see suhe lihtsalt enam ei toimi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saan täiesti aru inimestest, kes on pettunud ja alandatud, kui neid on petetud ja pean ka õigemaks esmalt mitte toimivast suhtest lahkuda ja siis hakata uutele jahimaadele mõtlema, AGA ma ei saa aru jutust, et armuke lõhkus perekonna ja lapsed/abikaasa kannatasid, sest nende juurest mindi ära.

Kas lapsed/abikaasa kannataks maha jätmise mõttes vähem kui petnud osapool oleks teise lihtsalt maha jätnud, mitte otsustanud kõrvalsuhte kasuks? Lõhki läinud oleks see perekond ka sellisel juhul.

Alandus on juba hoopis teine teema, seega mõistan neid, kes ütlevad, et tunnevad ennast petja tõttu alandatult, aga ei saa aru nendest väidetest, et perekond on armukese pidamise tõttu lõhutud. Mina ei pea õigeks vägisi suhtes olemist ja kedagi enda kõrval kinni hoida ei saa. Ei õigusta petmist, aga petetud naiste suust lihtsalt vahel tundub, et asi ei ole eelkõige petmises, vaid pigem ikka üldises asjaolus, et mees/naine ära läks. Seda aga ei saa kellelegi pahaks panna, kui ta tunneb, et tema jaoks see suhe lihtsalt enam ei toimi.

Pigem ikka tuntaksegi alandust, pettumust, reetmist seetõttu, et kaaslasel on armuke. Loomulikult lõhub armukese pidamine perekonda. Kui selline reetmine ja salatsemine välja tuleb, eriti kui see petmine on kestnud 2 aastat. Ma isiklikult hindan inimesi, kes otse ja ausalt ning kohe armukesega kohtudes tulevad ja tunnistavadki, et on leitud uus armastus ja koos elada enam ei soovita. Petised, aga käivad kord armukese juures, samas elavad ka kodus ning etendavad kena perekonda, tegelikkuses salaja petta oma abikaasat. Aususe vastu ei ole meil kellegil ju midagi. Ja kui ükskord see petja ja armukese jama välja tuleb, siis on ju kõik katki tehtud ja lõhutud. Ja vägisi ei hoia keegi neid petiseid kinni. See on küll vale arvamus.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minust sai abielumehe armuke 2000.aastal. Olin siis 34-aastane 2 lapsega üksikema. Minu armukesel on samuti 2 last. Elas oma perega minust 50 km eemal, minu juures käis 1-2 korda kuus, telefonis rääkisime iga päev. Paar korda jätsin ta maha ka. Aga saime kokku uuesti.

Ostsin endale 2011.a. uue kodu, vana kodu jätsin lastele. Minu juurde kolis mu armuke 2012.a., kui meie mõlema lapsed olid täisealised.

Kirg kestab. Nüüdseks juba 18 aastat, sealhulgas kooselu 6 aastat.

Enam ei ole minul mingeid süümekaid, tean et nende abielu ei oleks kestma jäänud nagunii.

Väga tore lugu. Elame vaid korra. Pole mõttet enda elu raisata teiste väljamõeldud moraalsete reeglite järgi elamiseks. Las teised harakad kraaksuvad, nad on lihtsalt kibestunud. Mitte keegi ei ütle sulle aitäh selle eest, et sa ennast teiste jaoks ohverdad. Mitte keegi, mitte kunagi! Teie saite olla õnnelikud ja 2 pere lapsed kasvatasite samal ajal üles.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 10 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Pigem ikka tuntaksegi alandust, pettumust, reetmist seetõttu, et kaaslasel on armuke. Loomulikult lõhub armukese pidamine perekonda. Kui selline reetmine ja salatsemine välja tuleb, eriti kui see petmine on kestnud 2 aastat. Ma isiklikult hindan inimesi, kes otse ja ausalt ning kohe armukesega kohtudes tulevad ja tunnistavadki, et on leitud uus armastus ja koos elada enam ei soovita. Petised, aga käivad kord armukese juures, samas elavad ka kodus ning etendavad kena perekonda, tegelikkuses salaja petta oma abikaasat. Aususe vastu ei ole meil kellegil ju midagi. Ja kui ükskord see petja ja armukese jama välja tuleb, siis on ju kõik katki tehtud ja lõhutud. Ja vägisi ei hoia keegi neid petiseid kinni. See on küll vale arvamus.

Mina olen ikka aru saanud, et enamasti ei ole nii, et “on leitud uus armastus ja koos elada enam ei soovita” vaid on leitud ajutine seksipartner, kes ellu toob vürtsi aga petja soov ei ole üldse eelmise naisega kooselust lahkuda, sest talle meeldivad mõlemad, nii kooselu, kui ka aeg-ajalt veidi vaheldust teise naise näol.

Please wait...
Postitas:
Kägu

Armukolmnurgas ei ole süüküsimust, on puudujääk suhtest mida kompenseeritakse.

Läheduse vajadus, intiimsus, seks on inimese põhivajadus, mida võib alla suruda mingi aja aga mitte lõpmatuseni. Vihkamise asemel tasuks teha põhjalikum sisekaemus, mis jääb sinul puudu ja mis jäi su elukaaslasel puudu, mida ta otsima läks. Sealt leiad ka võtme, kuidas vihkamisest teha rahuldust pakkuv suhe või siis see suhe lõpetada. Lihtsalt vihkamine teeb inimese katki ja paneb teised eemale tõmbuma.

Üks aastasadu vana Geishade reegelgi ütleb, et meest ei tohi kunagi lasta koju enne kui ta kahur on ükskõik kuidas tühjaks laetud. Ja vanarahva tarkus ütleb, et sööda mehel kõht täis ja lase tal toru tühjaks, siis võid ta rahuliku südamega ööseks välja lasta.

Seega veelkord, asi ei ole petmises vaid vajaduse rahuldamises ja need paarid, kelle vajadused on sarnased on ka õnnelikumad kui teised.

Otsi sarnaste vajadustega kaaslast mitte ära vihka ja mürgita enda ja teiste elu.

Lihtsalt ära tüütab see pidev mantra, kuidas pidevalt mingist seksi puudusest jahutakse, kas äkki jõuab ükskord kohale, et kodus oli seks, murede kuulamine, tark naine olemas. Jah, on päevi, kus töö tõttu on mõnikord olnud paha tuju, aga see ei puutu asjasse. Kuidas te aru ei saa, et tänapäeva Eestis ei jää petetaval sageli midagi puudu. Lihtsalt nii palju on vabasid naisi, kes ka sama õnnelikud olla tahavad. Ja nii nad vahendeid valimata luurama, sõnumineerima, helistama jne hakkavadki. Petised on omaette liik, kes nendele manipulatsioonidele alluvad, suutmata konkreetne olla. Sageli ei aduta, et see tobe armumine on ainult pettekujutelm ja muud midagi. Kui ükskord sellest uimast ärgatakse, siis on juba sageli hilja. Rong on läinud. Kõik on lagunenud ja lapsed on väga õnnetud. Ja ärge tulge siin ütlema, kuidas lastele on parem lahkuläinud vanemad, kui tülitsevad vanemad. Tülitsevaid vanemaid lihtsalt ei ei olnud. Olid toetavad ja teineteist mõistvad vanemad.

Kui räägitakse sellest, et suhtes oli ju olemas nii seks, kui hea omavaheline läbisaamine ja naine tark ning heas vormis, siis ma alati mõtlen, et kas see oli ka mehe(selle mehe, kes teise leidis) arvamus…et kas mehe enda arvates ka oli sekselu hea, kas ta ikka sai kõigest rääkida. Siin on ikka päris palju olnud neid teemasid, kus naised on olnud suisa šokeeritud, kui nende mees on julgenud midagi tavapärasest erinevat küsida. Enamasti mehed siis lepivad sellega, mida nende naine neile anda suvatseb, vähemalt mõnda aega….
Tarkuse ja välimusega on ka nii, et eks ta tore ole, aga juhtub sedagi, et tarkus aetakse segi targutamisega ja kiputakse teisele pähe istuma….hea läbisaamine on ka puhtalt kasvatuse küsimus. Hästi kasvatud ja rahuliku iseloomuga mees lihtsalt ongi viisakas ja tühjast tüli ei tee. Aga hinges on tühjus, et sest magamistoas ei julge omi soove avaldada(sest naine šokeerub), muidu antakse ka vihjamisi mõista, et naine on tast targem ja tülitseda laste ees ei taha…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kui räägitakse sellest, et suhtes oli ju olemas nii seks, kui hea omavaheline läbisaamine ja naine tark ning heas vormis, siis ma alati mõtlen, et kas see oli ka mehe(selle mehe, kes teise leidis) arvamus…et kas mehe enda arvates ka oli sekselu hea, kas ta ikka sai kõigest rääkida. Siin on ikka päris palju olnud neid teemasid, kus naised on olnud suisa šokeeritud, kui nende mees on julgenud midagi tavapärasest erinevat küsida. Enamasti mehed siis lepivad sellega, mida nende naine neile anda suvatseb, vähemalt mõnda aega….
Tarkuse ja välimusega on ka nii, et eks ta tore ole, aga juhtub sedagi, et tarkus aetakse segi targutamisega ja kiputakse teisele pähe istuma….hea läbisaamine on ka puhtalt kasvatuse küsimus. Hästi kasvatud ja rahuliku iseloomuga mees lihtsalt ongi viisakas ja tühjast tüli ei tee. Aga hinges on tühjus, et sest magamistoas ei julge omi soove avaldada(sest naine šokeerub), muidu antakse ka vihjamisi mõista, et naine on tast targem ja tülitseda laste ees ei taha…

See on jällegi üks variantidest, mis ei tähenda, et see oleks kõigil nii. Mina näiteks ei tunne ühtegi naist, kes enda kohta või enda elu kohta nii ebaeestlaslikku kiidulaulu laulaks. Pigem ollakse tagasihoidlikumad. Ja kui üks naine isegi 100-naisest nii arvabki, siis kust meie teame, kui madal on sellise naise latt taolise hinnangu andmiseks? Ka need on väga erinevad. Mõni naine arvab, et kui mees pole nädal aega sõimanud ja karjunud kodus, et elu ongi normaalne.
Mitte kuidagi ei usu, et see mees, kellel on jaurav, mölisev ja laisk naine, kes näägutab ja näeb ka kole ise välja, et tema mees on vastand- ideaalse kehaga, viisakas, voodis tasemele, isane imehea ja mida muud veel, et see mees läheb petma. Tavaliselt kõnnib selline mees sellise naise juurst minema, mitte ei hakka aastaid skeemitama ja salaelu elama. Ja tavaliselt on selliseid paare üli vähe.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Armukolmnurgas ei ole süüküsimust, on puudujääk suhtest mida kompenseeritakse.

Läheduse vajadus, intiimsus, seks on inimese põhivajadus, mida võib alla suruda mingi aja aga mitte lõpmatuseni. Vihkamise asemel tasuks teha põhjalikum sisekaemus, mis jääb sinul puudu ja mis jäi su elukaaslasel puudu, mida ta otsima läks. Sealt leiad ka võtme, kuidas vihkamisest teha rahuldust pakkuv suhe või siis see suhe lõpetada. Lihtsalt vihkamine teeb inimese katki ja paneb teised eemale tõmbuma.

Üks aastasadu vana Geishade reegelgi ütleb, et meest ei tohi kunagi lasta koju enne kui ta kahur on ükskõik kuidas tühjaks laetud. Ja vanarahva tarkus ütleb, et sööda mehel kõht täis ja lase tal toru tühjaks, siis võid ta rahuliku südamega ööseks välja lasta.

Seega veelkord, asi ei ole petmises vaid vajaduse rahuldamises ja need paarid, kelle vajadused on sarnased on ka õnnelikumad kui teised.

Otsi sarnaste vajadustega kaaslast mitte ära vihka ja mürgita enda ja teiste elu.

Lihtsalt ära tüütab see pidev mantra, kuidas pidevalt mingist seksi puudusest jahutakse, kas äkki jõuab ükskord kohale, et kodus oli seks, murede kuulamine, tark naine olemas. Jah, on päevi, kus töö tõttu on mõnikord olnud paha tuju, aga see ei puutu asjasse. Kuidas te aru ei saa, et tänapäeva Eestis ei jää petetaval sageli midagi puudu. Lihtsalt nii palju on vabasid naisi, kes ka sama õnnelikud olla tahavad. Ja nii nad vahendeid valimata luurama, sõnumineerima, helistama jne hakkavadki. Petised on omaette liik, kes nendele manipulatsioonidele alluvad, suutmata konkreetne olla. Sageli ei aduta, et see tobe armumine on ainult pettekujutelm ja muud midagi. Kui ükskord sellest uimast ärgatakse, siis on juba sageli hilja. Rong on läinud. Kõik on lagunenud ja lapsed on väga õnnetud. Ja ärge tulge siin ütlema, kuidas lastele on parem lahkuläinud vanemad, kui tülitsevad vanemad. Tülitsevaid vanemaid lihtsalt ei ei olnud. Olid toetavad ja teineteist mõistvad vanemad.

Kui räägitakse sellest, et suhtes oli ju olemas nii seks, kui hea omavaheline läbisaamine ja naine tark ning heas vormis, siis ma alati mõtlen, et kas see oli ka mehe(selle mehe, kes teise leidis) arvamus…et kas mehe enda arvates ka oli sekselu hea, kas ta ikka sai kõigest rääkida. Siin on ikka päris palju olnud neid teemasid, kus naised on olnud suisa šokeeritud, kui nende mees on julgenud midagi tavapärasest erinevat küsida. Enamasti mehed siis lepivad sellega, mida nende naine neile anda suvatseb, vähemalt mõnda aega….

Tarkuse ja välimusega on ka nii, et eks ta tore ole, aga juhtub sedagi, et tarkus aetakse segi targutamisega ja kiputakse teisele pähe istuma….hea läbisaamine on ka puhtalt kasvatuse küsimus. Hästi kasvatud ja rahuliku iseloomuga mees lihtsalt ongi viisakas ja tühjast tüli ei tee. Aga hinges on tühjus, et sest magamistoas ei julge omi soove avaldada(sest naine šokeerub), muidu antakse ka vihjamisi mõista, et naine on tast targem ja tülitseda laste ees ei taha…

Küll oleks lihtne, kui me taolises ideaalmaailmas elaksime, kus vaene petja tunneb hinges tühjust ja peab kannatama abikaasa pähe istumise pärast jne. Mees on kohe nii hästi kasvatatud, et abiellus ja sai lapsedki sellise pähe istuja ning vormist väljas ja targutava naisega. Ja loomulikult on ta nii hästi kasvatatud, et ei hakka ütlemagi, et soovib lahutust, vaid käib salaja armukese juures reetmas. Ei tasu nende petjate hala väga kuulata, kuidas terve maailm nende vastu on, suu tuleb lihtsalt lahti teha ja abikaasaga rääkida, mitte salaja mööda armukesi joosta. Armukest saab küll pidada, kus siis see hea kasvatus on.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Kas nad ise ka aru saavad, kui palju haiget ja valu nad oma käitumisega süütutele inimestele põhjustavad. Lammutavad oma isekusega perekondi. Selle tulemusel kannatavad lapsed ja abikaasad. Ja siis õigustatakse seda nõmedust tunnetega. Käituvad nagu loomad, lihtsalt instinktide ajel. Kujutavad ette, kuidas nemad selle petisega õnnelikuks saavad. Tegelik elu näitab, et kui armukesed selle petise omale saavadki, siis mõne aja pärast laguneb see suhe neil samuti. Selleks ajaks, on aga pikaaegsed perekonnad lagunenud, lapsed ja abikaasad õnnetud. Põhiline argument, kuidas hästitoimivasse suhtesse ei saa keegi vahele tulla. Nii naiivne mõtlemine. Pikaaegses suhtes tuleb igasuguseid mõõnasid ette, sellele ei suuda need armukesed mõelda, sest neil puudub analüüsivõime. Enamasti ei ole nad suutnud ise ühtegi perekonda üles ehitada, küll aga lammutada nad oskavad. 20-30 aastaseid naisi ma niiväga silmas ei peagi, sest selles vanuses ollaksegi elukogenematud. Nad langevad vanema mehe võrku ja on naiivsed. 37+ naised, aga on ikka väga agressiivsed ja klammerduvad. Lihtsalt järjepidevalt tüütavad ja rahule ei jäta. Välimuselt pole ka teab, mis kenad, vabad ja vallalised mehed neid ei taha. Nii hakkavadki abielumeeste armukesteks ja lihtsalt pressivad ennast peale ja niimoodi aastaid, haiged inimesed.

Sry, teemaalgataja, aga ainuke garantii armukesest pääsemiseks on mitte kunagi elus endale abikaasat võtta.

Põhimõtteliselt on kaks võimalust – sa kas kohaned selle maailmaga, kus sa elad(kohanemisvõime on muuseas intelligentsuse üks peamisi tunnuseid) või paned endale nööri kaela ja lahkud siit ilmast.

Vot sinusugused inimesed on lihtsalt haiged.

Ps. kus on moderaatorid, et selline haige kommenteerija siit eemaldada.

Sa natukene mõtled ka mis soovitusi sa siin jagad??? Tuled siia perefoorumisse teistele halba soovima.

Sa nagu pidevalt tunned, et kõiki perekoolis esitatud arvamusi, mis võivad muuhulgas sisaldada ka soovitust, tuleb täita?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Armukolmnurgas ei ole süüküsimust, on puudujääk suhtest mida kompenseeritakse.

Läheduse vajadus, intiimsus, seks on inimese põhivajadus, mida võib alla suruda mingi aja aga mitte lõpmatuseni. Vihkamise asemel tasuks teha põhjalikum sisekaemus, mis jääb sinul puudu ja mis jäi su elukaaslasel puudu, mida ta otsima läks. Sealt leiad ka võtme, kuidas vihkamisest teha rahuldust pakkuv suhe või siis see suhe lõpetada. Lihtsalt vihkamine teeb inimese katki ja paneb teised eemale tõmbuma.

Üks aastasadu vana Geishade reegelgi ütleb, et meest ei tohi kunagi lasta koju enne kui ta kahur on ükskõik kuidas tühjaks laetud. Ja vanarahva tarkus ütleb, et sööda mehel kõht täis ja lase tal toru tühjaks, siis võid ta rahuliku südamega ööseks välja lasta.

Seega veelkord, asi ei ole petmises vaid vajaduse rahuldamises ja need paarid, kelle vajadused on sarnased on ka õnnelikumad kui teised.

Otsi sarnaste vajadustega kaaslast mitte ära vihka ja mürgita enda ja teiste elu.

Lihtsalt ära tüütab see pidev mantra, kuidas pidevalt mingist seksi puudusest jahutakse, kas äkki jõuab ükskord kohale, et kodus oli seks, murede kuulamine, tark naine olemas. Jah, on päevi, kus töö tõttu on mõnikord olnud paha tuju, aga see ei puutu asjasse. Kuidas te aru ei saa, et tänapäeva Eestis ei jää petetaval sageli midagi puudu. Lihtsalt nii palju on vabasid naisi, kes ka sama õnnelikud olla tahavad. Ja nii nad vahendeid valimata luurama, sõnumineerima, helistama jne hakkavadki. Petised on omaette liik, kes nendele manipulatsioonidele alluvad, suutmata konkreetne olla. Sageli ei aduta, et see tobe armumine on ainult pettekujutelm ja muud midagi. Kui ükskord sellest uimast ärgatakse, siis on juba sageli hilja. Rong on läinud. Kõik on lagunenud ja lapsed on väga õnnetud. Ja ärge tulge siin ütlema, kuidas lastele on parem lahkuläinud vanemad, kui tülitsevad vanemad. Tülitsevaid vanemaid lihtsalt ei ei olnud. Olid toetavad ja teineteist mõistvad vanemad.

Kui räägitakse sellest, et suhtes oli ju olemas nii seks, kui hea omavaheline läbisaamine ja naine tark ning heas vormis, siis ma alati mõtlen, et kas see oli ka mehe(selle mehe, kes teise leidis) arvamus…et kas mehe enda arvates ka oli sekselu hea, kas ta ikka sai kõigest rääkida. Siin on ikka päris palju olnud neid teemasid, kus naised on olnud suisa šokeeritud, kui nende mees on julgenud midagi tavapärasest erinevat küsida. Enamasti mehed siis lepivad sellega, mida nende naine neile anda suvatseb, vähemalt mõnda aega….

Tarkuse ja välimusega on ka nii, et eks ta tore ole, aga juhtub sedagi, et tarkus aetakse segi targutamisega ja kiputakse teisele pähe istuma….hea läbisaamine on ka puhtalt kasvatuse küsimus. Hästi kasvatud ja rahuliku iseloomuga mees lihtsalt ongi viisakas ja tühjast tüli ei tee. Aga hinges on tühjus, et sest magamistoas ei julge omi soove avaldada(sest naine šokeerub), muidu antakse ka vihjamisi mõista, et naine on tast targem ja tülitseda laste ees ei taha…

Küll oleks lihtne, kui me taolises ideaalmaailmas elaksime, kus vaene petja tunneb hinges tühjust ja peab kannatama abikaasa pähe istumise pärast jne. Mees on kohe nii hästi kasvatatud, et abiellus ja sai lapsedki sellise pähe istuja ning vormist väljas ja targutava naisega. Ja loomulikult on ta nii hästi kasvatatud, et ei hakka ütlemagi, et soovib lahutust, vaid käib salaja armukese juures reetmas. Ei tasu nende petjate hala väga kuulata, kuidas terve maailm nende vastu on, suu tuleb lihtsalt lahti teha ja abikaasaga rääkida, mitte salaja mööda armukesi joosta. Armukest saab küll pidada, kus siis see hea kasvatus on.

Minu loogika ütleb küll, et enamus need asjad tekivad aja jooksul. Ehk siis abielluti saleda naisega, kes aastate jooksul tüsedamaks läks. Või hinge tekib tühjus aastate jooksul peale aastaid kestvat näägutamist või mehe mitte hindamist. Ei maksa niimoodi must-valgelt iroonitseda selliste asjade üle. Loogiline, et sel hetkel kui paari mindi oli oma abikaasa üle kõige aga inimestel on komme ajas muutuda. Need muutused hakkavad aasta aastalt rohkem häirima ja kui “õigel” hetkel kellegi uue ja sobivaga kokku juhtutakse siis võibki asi käest ära minna. Mina oma naiivsuses usun, et meestel siiski on pere ees mingi kohusetunne ja seetõttu ei tormata ka kohe minema, sest mees saab ise ka aru, et tal on ka pere ees vastutus. Paljude enda tuttavate puhul võin öelda, et mehed on ka lastes väga kinni ja nende juurest ei taheta lahkuda. Seetõttu ka siis pikalt kestev kahe vahel jooksmine-ühel pool oma kallid lapsed ja teisel pool uus armastus, ei ole ju lihtne hoobilt valik teha.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Armukolmnurgas ei ole süüküsimust, on puudujääk suhtest mida kompenseeritakse.

Läheduse vajadus, intiimsus, seks on inimese põhivajadus, mida võib alla suruda mingi aja aga mitte lõpmatuseni. Vihkamise asemel tasuks teha põhjalikum sisekaemus, mis jääb sinul puudu ja mis jäi su elukaaslasel puudu, mida ta otsima läks. Sealt leiad ka võtme, kuidas vihkamisest teha rahuldust pakkuv suhe või siis see suhe lõpetada. Lihtsalt vihkamine teeb inimese katki ja paneb teised eemale tõmbuma.

Üks aastasadu vana Geishade reegelgi ütleb, et meest ei tohi kunagi lasta koju enne kui ta kahur on ükskõik kuidas tühjaks laetud. Ja vanarahva tarkus ütleb, et sööda mehel kõht täis ja lase tal toru tühjaks, siis võid ta rahuliku südamega ööseks välja lasta.

Seega veelkord, asi ei ole petmises vaid vajaduse rahuldamises ja need paarid, kelle vajadused on sarnased on ka õnnelikumad kui teised.

Otsi sarnaste vajadustega kaaslast mitte ära vihka ja mürgita enda ja teiste elu.

Lihtsalt ära tüütab see pidev mantra, kuidas pidevalt mingist seksi puudusest jahutakse, kas äkki jõuab ükskord kohale, et kodus oli seks, murede kuulamine, tark naine olemas. Jah, on päevi, kus töö tõttu on mõnikord olnud paha tuju, aga see ei puutu asjasse. Kuidas te aru ei saa, et tänapäeva Eestis ei jää petetaval sageli midagi puudu. Lihtsalt nii palju on vabasid naisi, kes ka sama õnnelikud olla tahavad. Ja nii nad vahendeid valimata luurama, sõnumineerima, helistama jne hakkavadki. Petised on omaette liik, kes nendele manipulatsioonidele alluvad, suutmata konkreetne olla. Sageli ei aduta, et see tobe armumine on ainult pettekujutelm ja muud midagi. Kui ükskord sellest uimast ärgatakse, siis on juba sageli hilja. Rong on läinud. Kõik on lagunenud ja lapsed on väga õnnetud. Ja ärge tulge siin ütlema, kuidas lastele on parem lahkuläinud vanemad, kui tülitsevad vanemad. Tülitsevaid vanemaid lihtsalt ei ei olnud. Olid toetavad ja teineteist mõistvad vanemad.

Kui räägitakse sellest, et suhtes oli ju olemas nii seks, kui hea omavaheline läbisaamine ja naine tark ning heas vormis, siis ma alati mõtlen, et kas see oli ka mehe(selle mehe, kes teise leidis) arvamus…et kas mehe enda arvates ka oli sekselu hea, kas ta ikka sai kõigest rääkida. Siin on ikka päris palju olnud neid teemasid, kus naised on olnud suisa šokeeritud, kui nende mees on julgenud midagi tavapärasest erinevat küsida. Enamasti mehed siis lepivad sellega, mida nende naine neile anda suvatseb, vähemalt mõnda aega….

Tarkuse ja välimusega on ka nii, et eks ta tore ole, aga juhtub sedagi, et tarkus aetakse segi targutamisega ja kiputakse teisele pähe istuma….hea läbisaamine on ka puhtalt kasvatuse küsimus. Hästi kasvatud ja rahuliku iseloomuga mees lihtsalt ongi viisakas ja tühjast tüli ei tee. Aga hinges on tühjus, et sest magamistoas ei julge omi soove avaldada(sest naine šokeerub), muidu antakse ka vihjamisi mõista, et naine on tast targem ja tülitseda laste ees ei taha…

Küll oleks lihtne, kui me taolises ideaalmaailmas elaksime, kus vaene petja tunneb hinges tühjust ja peab kannatama abikaasa pähe istumise pärast jne. Mees on kohe nii hästi kasvatatud, et abiellus ja sai lapsedki sellise pähe istuja ning vormist väljas ja targutava naisega. Ja loomulikult on ta nii hästi kasvatatud, et ei hakka ütlemagi, et soovib lahutust, vaid käib salaja armukese juures reetmas. Ei tasu nende petjate hala väga kuulata, kuidas terve maailm nende vastu on, suu tuleb lihtsalt lahti teha ja abikaasaga rääkida, mitte salaja mööda armukesi joosta. Armukest saab küll pidada, kus siis see hea kasvatus on.

Minu loogika ütleb küll, et enamus need asjad tekivad aja jooksul. Ehk siis abielluti saleda naisega, kes aastate jooksul tüsedamaks läks. Või hinge tekib tühjus aastate jooksul peale aastaid kestvat näägutamist või mehe mitte hindamist. Ei maksa niimoodi must-valgelt iroonitseda selliste asjade üle. Loogiline, et sel hetkel kui paari mindi oli oma abikaasa üle kõige aga inimestel on komme ajas muutuda. Need muutused hakkavad aasta aastalt rohkem häirima ja kui “õigel” hetkel kellegi uue ja sobivaga kokku juhtutakse siis võibki asi käest ära minna. Mina oma naiivsuses usun, et meestel siiski on pere ees mingi kohusetunne ja seetõttu ei tormata ka kohe minema, sest mees saab ise ka aru, et tal on ka pere ees vastutus. Paljude enda tuttavate puhul võin öelda, et mehed on ka lastes väga kinni ja nende juurest ei taheta lahkuda. Seetõttu ka siis pikalt kestev kahe vahel jooksmine-ühel pool oma kallid lapsed ja teisel pool uus armastus, ei ole ju lihtne hoobilt valik teha.

Peale sinu ei irooitse siin küll keegi must-valgelt. Muidugi, kõik naised, keda petetakse on paksud ja näägutavad. Tee oma silmad ometi lahti ja vaata ning tutvu Tervisearengu Instituudi poolt välja antud statistikaga, kus iga 3. Abielupaar petab. Kusjuures, oli ka välja toodud, et see statistika ei pruugi veel ka tõene olla, sest paljud ka varjasid isegi salajase küsitluse käigus. Soovid uskuda, et need petetud naised on kõik ülekaalulised näägutajad, siis sinu valik. Tegelik elu siiski näitab, et üks osa naistest ongi muutunud jultunuks, kes ei kohku ka perekondade lõhkumise ees tagasi. Mehed on praktiluselt läbi ajaloo petjad ja reeturid olnud. Aga, et nii paljud naised selle nõmedusega kaasa lähevad, see näitab kohati ka tugevat moraali ja eetika langust naiste hulgas.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Aga, et nii paljud naised selle nõnedysega kaasa lähevad, see näitab kohati ka tugevat moraali ja eetika langust naiste hulgas.

No tore ju siis, kui eesti meeste eetika muudkui tõuseb. Vähemalt midagigi tõuseb. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu loogika ütleb küll, et enamus need asjad tekivad aja jooksul. Ehk siis abielluti saleda naisega, kes aastate jooksul tüsedamaks läks. Või hinge tekib tühjus aastate jooksul peale aastaid kestvat näägutamist või mehe mitte hindamist. Ei maksa niimoodi must-valgelt iroonitseda selliste asjade üle. Loogiline, et sel hetkel kui paari mindi oli oma abikaasa üle kõige aga inimestel on komme ajas muutuda. Need muutused hakkavad aasta aastalt rohkem häirima ja kui “õigel” hetkel kellegi uue ja sobivaga kokku juhtutakse siis võibki asi käest ära minna. Mina oma naiivsuses usun, et meestel siiski on pere ees mingi kohusetunne ja seetõttu ei tormata ka kohe minema, sest mees saab ise ka aru, et tal on ka pere ees vastutus. Paljude enda tuttavate puhul võin öelda, et mehed on ka lastes väga kinni ja nende juurest ei taheta lahkuda. Seetõttu ka siis pikalt kestev kahe vahel jooksmine-ühel pool oma kallid lapsed ja teisel pool uus armastus, ei ole ju lihtne hoobilt valik teha.

Väga õige.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Saan täiesti aru inimestest, kes on pettunud ja alandatud, kui neid on petetud ja pean ka õigemaks esmalt mitte toimivast suhtest lahkuda ja siis hakata uutele jahimaadele mõtlema, AGA ma ei saa aru jutust, et armuke lõhkus perekonna ja lapsed/abikaasa kannatasid, sest nende juurest mindi ära.

Kas lapsed/abikaasa kannataks maha jätmise mõttes vähem kui petnud osapool oleks teise lihtsalt maha jätnud, mitte otsustanud kõrvalsuhte kasuks? Lõhki läinud oleks see perekond ka sellisel juhul.

Alandus on juba hoopis teine teema, seega mõistan neid, kes ütlevad, et tunnevad ennast petja tõttu alandatult, aga ei saa aru nendest väidetest, et perekond on armukese pidamise tõttu lõhutud. Mina ei pea õigeks vägisi suhtes olemist ja kedagi enda kõrval kinni hoida ei saa. Ei õigusta petmist, aga petetud naiste suust lihtsalt vahel tundub, et asi ei ole eelkõige petmises, vaid pigem ikka üldises asjaolus, et mees/naine ära läks. Seda aga ei saa kellelegi pahaks panna, kui ta tunneb, et tema jaoks see suhe lihtsalt enam ei toimi.

Pigem ikka tuntaksegi alandust, pettumust, reetmist seetõttu, et kaaslasel on armuke. Loomulikult lõhub armukese pidamine perekonda. Kui selline reetmine ja salatsemine välja tuleb, eriti kui see petmine on kestnud 2 aastat. Ma isiklikult hindan inimesi, kes otse ja ausalt ning kohe armukesega kohtudes tulevad ja tunnistavadki, et on leitud uus armastus ja koos elada enam ei soovita. Petised, aga käivad kord armukese juures, samas elavad ka kodus ning etendavad kena perekonda, tegelikkuses salaja petta oma abikaasat. Aususe vastu ei ole meil kellegil ju midagi. Ja kui ükskord see petja ja armukese jama välja tuleb, siis on ju kõik katki tehtud ja lõhutud. Ja vägisi ei hoia keegi neid petiseid kinni. See on küll vale arvamus.

Absoluutselt olen seda meelt, et ausus on hindamist väärt, aga milleks tuua siia vahele lapsed? Oletame, et mees oleks ühel päeval lihtsalt öelnud, et ma nüüd lähen ära, sest kohtasin kedagi teist ja hakkasin kahtlema, kas olen praeguses suhtes õnnelik. Laste jaoks on täpselt samamoodi pere sellel hetkel lõhutud, jah, naise alandamine olemata (mis on ka muidugi oluline), kuid laste hinged siiski katki.

Lapse jaoks on oluline, et vanemad oleksid koos ja õnnelikud. Kui üks vanem lahkub, on see lapse jaoks trauma niikuinii. Lapsel ei ole vahet, mis põhjusel üks vanem ära läks. Suurem laps ehk adub ise, aga väike laps ei saa sellest niikuinii aru kas isa läks ära armukese pärast või mindi lihtsalt lahku. Eeldatavasti ükski normaalne lapsevanem seda ka lastele ise ei räägi.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Ma vist väljendasin ennast enne veidi ebaselgelt, sest vastupidiselt siin mõnest hilisemast kommentaarist ei pidanud silmas, et naisi petetakse sellepärast, et nad paksuks lähevad. Pidasin silmas seda, et ilus välimus, sale piht ja kõrge IQ on ju muidu head küll, aga ei taga abieluõnne. Ilusast figuurist pole mehele rõõmu, kui tal seda harva puutuda/vaadata lubatakse või kui see peamiselt ühes poosis kättesaadav on. Kõrge IQ, hea ärivaist jms ei tähenda, et naine ka Naisena tark on.
Ja juba ette igasugu tänitamise pareerimiseks rõhutan, et ilmselt on ikkagi naisi, kes oma mehega elavadki kirglikku ja mitmekülgset suguelu, mis sisaldab nii rollimänge, oraal-ja anaalseksi ja kõiki kamasuutra poose, kuid kelle mees ikkagi kõrvalt võtab…et on ikkagi naisi, kes ilmaski mehe kallal ei tänita, teda ei õpeta, ei ole talle enaks, vaid naiseks, aga kelle mees ikkagi võtab kõrvalt….jaa nii edasi ja nii edasi…

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Armukeste ja petiste kaitsjad, kuulake vahelduseks tarkade ja oma ala spetsialistide juttu.
https://vikerraadio.err.ee/819840/peresaade-marina-paula-eberth-truudusetus
Ei ole ikka päris nii, et petjal kodus hirmus paha naine on. Sageli armastatakse oma abikaasat ja perekonda. Petja on ise nõrk.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 22 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Minu loogika ütleb küll, et enamus need asjad tekivad aja jooksul. Ehk siis abielluti saleda naisega, kes aastate jooksul tüsedamaks läks. Või hinge tekib tühjus aastate jooksul peale aastaid kestvat näägutamist või mehe mitte hindamist. Ei maksa niimoodi must-valgelt iroonitseda selliste asjade üle. Loogiline, et sel hetkel kui paari mindi oli oma abikaasa üle kõige aga inimestel on komme ajas muutuda. Need muutused hakkavad aasta aastalt rohkem häirima ja kui “õigel” hetkel kellegi uue ja sobivaga kokku juhtutakse siis võibki asi käest ära minna. Mina oma naiivsuses usun, et meestel siiski on pere ees mingi kohusetunne ja seetõttu ei tormata ka kohe minema, sest mees saab ise ka aru, et tal on ka pere ees vastutus. Paljude enda tuttavate puhul võin öelda, et mehed on ka lastes väga kinni ja nende juurest ei taheta lahkuda. Seetõttu ka siis pikalt kestev kahe vahel jooksmine-ühel pool oma kallid lapsed ja teisel pool uus armastus, ei ole ju lihtne hoobilt valik teha

Ok, nii võib olla, mõnel paaril. Mis eeldab ka seda, et mees ei ole kunagi seal peres õiendanud, näägutanud, solvanud ega karjunud, mehe keha on sama, mis nooruses, juuksed peas, treenitud ja vormis. Mis omakorda vähendab veelgi selliste paaride arvu, kuna sõelale jääb väga vähe lõpuks.
Kui võtta nii, et kõik petavad sellele põhjusel, siis on see ülimalt eluakauge mõte või siis kellegi täielik soovunelm. Eluvõõras igal juhul.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 11 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

Armukeste ja petiste kaitsjad, kuulake vahelduseks tarkade ja oma ala spetsialistide juttu.

https://vikerraadio.err.ee/819840/peresaade-marina-paula-eberth-truudusetus

Ei ole ikka päris nii, et petjal kodus hirmus paha naine on. Sageli armastatakse oma abikaasat ja perekonda. Petja on ise nõrk.

Et siis peksame neid nõrku ehk endist väetimaid? Humaansest loogikast lähtuvalt ei peaks nõrka inimest kuidagi “peksma”, vaid talle tuleb kaasa tunda ja andestada ning abistada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 151 kuni 180 (kokku 188 )


Esileht Pereelu ja suhted Vihkan armukesi ja armukeste pidajaid