Psühhiaater?
Jah, vajadus psühhiaatri järele on ühiskonnas oluliselt kasvanud, lastest on kahju, depressioon ja ärevus noorte seas on seoses covidiga kõvasti suurenenud.
Mul on omadega hädas teismeline. Kuhu ma Tartus peaksin pöörduma?
Esileht › Koroonaviirus COVID-19 › Vihkan elu covidiga!
Psühhiaater?
Jah, vajadus psühhiaatri järele on ühiskonnas oluliselt kasvanud, lastest on kahju, depressioon ja ärevus noorte seas on seoses covidiga kõvasti suurenenud.
Mul on omadega hädas teismeline. Kuhu ma Tartus peaksin pöörduma?
Ma olen mures eelkõige meie vanemate pärast. Kui varem olime nt jõulude ajal nendega kõik koos, siis nüüd on vähemalt minul küll täiesti hirm neid külastada. Jah, nad on vaktsineeritud, ja ka meie kõik oleme vaktsineeritud. Kuid vanust on neil üle 70 ja kõik ohtlikud kaasuvad haigused olemas. Suvel veel, kui peamiselt värskes õhus olla, oleme neil külas käinud. Kuiid nüüd talvel pigem mitte.
Ma jällegi olen hädas, et minu pensionäridest vanemad ei teadvusta olukorra tõsisust piisavalt. Nad on vaktsineeritud, aga käivad kogu aeg kuskil kontserdil, teatris, kutsuvad lastega tuttavaid külla jne. Nad on juba korra ka koroona saanud, aga kuna see piirdus kõva nohuga, siis seda uljamad nad nüüd on.
Kõik need vaktsiinid, distantsid ja kodused tegevused mind ei morjenda, aga minu jaoks on mask kõige jubedam asi, sest olen prillikandja. Talvel väljas rabele end oimetuks, et see mask lisaks mütsile, kapuutsile ja prillidele pähe saada. Ja siis astud uduste prillidega ühistransporti ja otsid käsikaudu tooli.
Minu jaoks on selle ligi kahe aasta jooksul olnud üks raske periood. Eelmise aasta november, kus sai karantiini kukutud paar korda, samas kui oli hästi palju tööd teha. Nii et tööstress ja koroonastress põrkusid. Aga vaktsiin jaanuaris tõi lahenduse ja kergenduse, lisaks vähendasin töökoormust ja asi laabus. On olnud väga tegus aasta. Isegi üks toredamaid ja mõnusamaid aastaid minu elus. Ma olen muidu olnud üsna närviline ja ärev inimene, aga praegu küll ei saa kurta. Aga eks minu tegemised on sellised loomingulised ja introverdi omad, ma ei ole enam noor (47a), ma vajan seda rahva seas ringi käimist ja suhtlemist üsna vähe. Lisaks pole ma olnud üksinda kodukontoris, sest töötan haiglas. Väga hea on ka see, et lapsed on sel sügisel saanud nii koolis kui paljudel üritustel käia.
Meie pere polnud küll varasemalt ühistranspordi kasutamise tõttu pidevalt haiged, seevastu kui nüüd pärast pikki piiranguid ilma maskita ringi liikusime, olid lapsed järjepanu poolnohused-köhased. Raudselt soodustavad maskid ja isolatsioon immuunsuse langust ja inimesed on kõigele vastuvõtlikumad. Nii et midagi head ma küll ses olukorras ei näe.
Minu kogemus just vastupidine, tavaliselt on igal talvel vähemalt üks tõsine köha või nohu (mäletan, kuidas teinekord tuli bussis selline köhahoog peale, et ei suutnud köhimist terve peatusevahe jätta), nüüd maskikandmise ajal pole juba kaks aastat mingit köha ega nohu olnud. Ja eelmisel talvel polnud Eestis praktiliselt üldse grippi, selle aasta kohta on veel vara järeldusi teha, aga minu meelest on maskide kandmisest väga palju abi ka teiste viirushaiguste puhul. Väga pikaajaline viirustega mitte kokkupuutumine tõenäoliselt soodustab jah immuunsuse langust, aga sellises korralikus köhas olla, kui öösel magada ei saa köhimise tõttu või nohus mille tõttu päeval lakkamatult nuuskama peab, ka ei tahaks.
Kuna ma sain haiguse endale. Selle ravi koroonalaine tõttu viibis ja oli raske. Aga nüüd peale oppi on nagu kogu aeg kirves pea kohal, kui ma koroona saan siis see oleks väga halb. Samas pean iga päev käima kollektiivis tööl, sõitma bussidega, tahaks kohtuda sõprade ja sugulastega. Nojah suurtele üritustele ei kipu. Aga iga päev on nagu lotopilet.
Minu kogemus just vastupidine, tavaliselt on igal talvel vähemalt üks tõsine köha või nohu (mäletan, kuidas teinekord tuli bussis selline köhahoog peale, et ei suutnud köhimist terve peatusevahe jätta), nüüd maskikandmise ajal pole juba kaks aastat mingit köha ega nohu olnud. Ja eelmisel talvel polnud Eestis praktiliselt üldse grippi, selle aasta kohta on veel vara järeldusi teha, aga minu meelest on maskide kandmisest väga palju abi ka teiste viirushaiguste puhul. Väga pikaajaline viirustega mitte kokkupuutumine tõenäoliselt soodustab jah immuunsuse langust, aga sellises korralikus köhas olla, kui öösel magada ei saa köhimise tõttu või nohus mille tõttu päeval lakkamatult nuuskama peab, ka ei tahaks.
Sama siin. Varem oli täiesti iseenesest mõistetav, et talvel ei saa normaalselt magada, kuna nina on kinni ja suu kaudu hingates hakkab kurk valutama. Paar korda talve jooksul olime kordamööda siruli ka – nädalake palavikku oli tavaline. Eelmisel talvel polnud kordagi isegi tatine, mingist köhast ja palavikust rääkimata. See aasta samamoodi.
Meile on see pandeemia igatahes väga tervendavalt mõjunud.
see aeg on minu ellu toonud palju kriise ja rabelemist. Ja tegutsemine on teinud mind väga õnnelik uks. Praegu tegevust eriti ei ole ja õnnetunnet on ka vähem
Kannatab veel umbes 3 kuud. Siis võib jälle rahulikumalt hingata, ilma maskita, piiranguteta.
Kannatab veel umbes 3 kuud. Siis võib jälle rahulikumalt hingata, ilma maskita, piiranguteta.
Mõned kuud kuni järgmise korrani …
Soovitan vaadata näiteks “Jõulutunneli” või “Inglite aja” lugusid, millised on inimeste raskused eluga toimetulekul. Või võta ette ajalooraamatud, kuidas elati sõja ajal, sõja järgsel ajal, kohutavate pandeemiate ajal.
Liiga mugavaks on mindud ega osata hinnata enam mitte midagi peale meelelahutuse ja tarbimise.
Tühjad inimesed.
Seni kuni koolid on avatud ja lapsed saavad koolis käia, on minu jaoks suures plaanis kõik ok.
Plussid? Ongi vähem rahvast igal pool, ongi vähem üritusi. Mulle sobib, ei ole ise eriline ringi tuuseldaja. Reisida on keerulisem ja ongi parem, teen kodus remonti ja saan lubada kvaliteetsemat materjali. Kodukontor on normaalsus mitte privileeg. Tatine-köhane kolleeg ei tule kontorisse.
Miinused? Ema ei ole nõus vaktsineerima ja keeldub meid külla lubamast ning seetõttu pole teda varsti 3a näinud. Lapsed pole vanaema näinud mitu aastat. Elab teises riigis.
Mind ka otseselt miski ei häiri. Võib-olla nn. “pidudel” sooviks vahel käia ja viibida kuskil kauem kui kella 23ni, aga üldjoontes läheb elu edasi nagu alati. Kiire elutempo juures ehk peole ei jõuakski ilmselt. Maskikandmine ei häiri – enam ei tunnegi, kui mask näos on. Läbipõdenud + vaktsiin tehtud juba ammu niiet kuskil ukse taha kah ei jää.
Ilge vingumine igal pool on pigem see, millest kopp ees on. 🙂
Ma olen mures eelkõige meie vanemate pärast. Kui varem olime nt jõulude ajal nendega kõik koos, siis nüüd on vähemalt minul küll täiesti hirm neid külastada. Jah, nad on vaktsineeritud, ja ka meie kõik oleme vaktsineeritud. Kuid vanust on neil üle 70 ja kõik ohtlikud kaasuvad haigused olemas. Suvel veel, kui peamiselt värskes õhus olla, oleme neil külas käinud. Kuiid nüüd talvel pigem mitte.
Ehe näide koroona-hüsteerikust. Kas sa enne minekut kiirtesti ei jõua teha? Liiga kallis?
Ma jällegi olen hädas, et minu pensionäridest vanemad ei teadvusta olukorra tõsisust piisavalt. Nad on vaktsineeritud, aga käivad kogu aeg kuskil kontserdil, teatris, kutsuvad lastega tuttavaid külla jne. Nad on juba korra ka koroona saanud, aga kuna see piirdus kõva nohuga, siis seda uljamad nad nüüd on.
Kui nad sul läbi põdenud on, siis ei ole küll rohkem muretseda vaja. Ära ainult nende immuunsüsteemi rohkem nende “vaktsiinidega” häiri.
Kõik need vaktsiinid, distantsid ja kodused tegevused mind ei morjenda, aga minu jaoks on mask kõige jubedam asi, sest olen prillikandja. Talvel väljas rabele end oimetuks, et see mask lisaks mütsile, kapuutsile ja prillidele pähe saada. Ja siis astud uduste prillidega ühistransporti ja otsid käsikaudu tooli.
…ja tunned, et oleks vaja nina nuusata 😀
Soovitan vaadata näiteks “Jõulutunneli” või “Inglite aja” lugusid, millised on inimeste raskused eluga toimetulekul. Või võta ette ajalooraamatud, kuidas elati sõja ajal, sõja järgsel ajal, kohutavate pandeemiate ajal.
Liiga mugavaks on mindud ega osata hinnata enam mitte midagi peale meelelahutuse ja tarbimise.
Tühjad inimesed.
Väga nõus. Mul läheb süda pahaks, kui tööl 30-ste lumehelbekeste määgimist kuulan, kuidas nii kohutavalt raske on ikka, kui ei saa vabalt reisida ja pidutseda jne. Õunde kui jubeeeee.
Veider. Mina elan samasugust elu nagu enne koroonat, ainukese vahega, et kannan avalikus siseruumis maski. Ühistranspordiga ei sõitnud ei siis ega nüüd. Peale maskikandmise ei näe tõesti mitte mingisugust muutust. Reisin nagu varem, ca 4 korda aastas. Vähemalt iga teine nädalalõpp kusagil mõisas või hotellis. Vahepeal oli mu bisnes 3 kuud kinni, aga lapsest peale on õpetatud mune mitte ühes korvis hoidma, seega tegin ülejäänud kuudega oma saamatajäänud käibe tagasi. Aga jah, muidu on elu on täpselt sama, mis enne covidit. Depressioon on liig, isegi stressi ei luba endal tekkida lasta. Trenn, head sõbrad, pidu-kõik sujub.
Veider. Mina elan samasugust elu nagu enne koroonat, ainukese vahega, et kannan avalikus siseruumis maski. Ühistranspordiga ei sõitnud ei siis ega nüüd. Peale maskikandmise ei näe tõesti mitte mingisugust muutust. Reisin nagu varem, ca 4 korda aastas. Vähemalt iga teine nädalalõpp kusagil mõisas või hotellis. Vahepeal oli mu bisnes 3 kuud kinni, aga lapsest peale on õpetatud mune mitte ühes korvis hoidma, seega tegin ülejäänud kuudega oma saamatajäänud käibe tagasi. Aga jah, muidu on elu on täpselt sama, mis enne covidit. Depressioon on liig, isegi stressi ei luba endal tekkida lasta. Trenn, head sõbrad, pidu-kõik sujub.
Unustasid mainida väikest erinevust varasemaga, et endise elu jätkamiseks pead üha lühemate vahedega ennast süstimas käima.
Veider. Mina elan samasugust elu nagu enne koroonat, ainukese vahega, et kannan avalikus siseruumis maski. Ühistranspordiga ei sõitnud ei siis ega nüüd. Peale maskikandmise ei näe tõesti mitte mingisugust muutust. Reisin nagu varem, ca 4 korda aastas. Vähemalt iga teine nädalalõpp kusagil mõisas või hotellis. Vahepeal oli mu bisnes 3 kuud kinni, aga lapsest peale on õpetatud mune mitte ühes korvis hoidma, seega tegin ülejäänud kuudega oma saamatajäänud käibe tagasi. Aga jah, muidu on elu on täpselt sama, mis enne covidit. Depressioon on liig, isegi stressi ei luba endal tekkida lasta. Trenn, head sõbrad, pidu-kõik sujub.
Unustasid mainida väikest erinevust varasemaga, et endise elu jätkamiseks pead üha lühemate vahedega ennast süstimas käima.
Jap, tõesti. Aga see mind ei sega. Doktorikraadist veidi puudu. Ehk mida targem ja haritum, seda parem kohaneja. Igal juhul süstin, kui olen loll antivaxxer, mem-cafeepooldaja/varro-miitingulosaleja. See on juba mingi kolmas Eesti.
Veider. Mina elan samasugust elu nagu enne koroonat, ainukese vahega, et kannan avalikus siseruumis maski. Ühistranspordiga ei sõitnud ei siis ega nüüd. Peale maskikandmise ei näe tõesti mitte mingisugust muutust. Reisin nagu varem, ca 4 korda aastas. Vähemalt iga teine nädalalõpp kusagil mõisas või hotellis. Vahepeal oli mu bisnes 3 kuud kinni, aga lapsest peale on õpetatud mune mitte ühes korvis hoidma, seega tegin ülejäänud kuudega oma saamatajäänud käibe tagasi. Aga jah, muidu on elu on täpselt sama, mis enne covidit. Depressioon on liig, isegi stressi ei luba endal tekkida lasta. Trenn, head sõbrad, pidu-kõik sujub.
Unustasid mainida väikest erinevust varasemaga, et endise elu jätkamiseks pead üha lühemate vahedega ennast süstimas käima.
Jap, tõesti. Aga see mind ei sega. Doktorikraadist veidi puudu. Ehk mida targem ja haritum, seda parem kohaneja. Igal juhul süstin, kui olen loll antivaxxer, mem-cafeepooldaja/varro-miitingulosaleja. See on juba mingi kolmas Eesti.
Nõus.
Veider. Mina elan samasugust elu nagu enne koroonat, ainukese vahega, et kannan avalikus siseruumis maski. Ühistranspordiga ei sõitnud ei siis ega nüüd. Peale maskikandmise ei näe tõesti mitte mingisugust muutust. Reisin nagu varem, ca 4 korda aastas. Vähemalt iga teine nädalalõpp kusagil mõisas või hotellis. Vahepeal oli mu bisnes 3 kuud kinni, aga lapsest peale on õpetatud mune mitte ühes korvis hoidma, seega tegin ülejäänud kuudega oma saamatajäänud käibe tagasi. Aga jah, muidu on elu on täpselt sama, mis enne covidit. Depressioon on liig, isegi stressi ei luba endal tekkida lasta. Trenn, head sõbrad, pidu-kõik sujub.
Unustasid mainida väikest erinevust varasemaga, et endise elu jätkamiseks pead üha lühemate vahedega ennast süstimas käima.
Jap, tõesti. Aga see mind ei sega. Doktorikraadist veidi puudu. Ehk mida targem ja haritum, seda parem kohaneja. Igal juhul süstin, kui olen loll antivaxxer, mem-cafeepooldaja/varro-miitingulosaleja. See on juba mingi kolmas Eesti.
Haritud inimene võiks aru saada, et see süst ei tee targemaks ????.
Haritud inimene võiks aru saada, et see süst ei tee targemaks ????.
Kas see peaks olema süsti lisaeesmärk? Mine käi ka koolis veidi, siis ei aja nii rumalat juttu.
Veider. Mina elan samasugust elu nagu enne koroonat, ainukese vahega, et kannan avalikus siseruumis maski. Ühistranspordiga ei sõitnud ei siis ega nüüd. Peale maskikandmise ei näe tõesti mitte mingisugust muutust. Reisin nagu varem, ca 4 korda aastas. Vähemalt iga teine nädalalõpp kusagil mõisas või hotellis. Vahepeal oli mu bisnes 3 kuud kinni, aga lapsest peale on õpetatud mune mitte ühes korvis hoidma, seega tegin ülejäänud kuudega oma saamatajäänud käibe tagasi. Aga jah, muidu on elu on täpselt sama, mis enne covidit. Depressioon on liig, isegi stressi ei luba endal tekkida lasta. Trenn, head sõbrad, pidu-kõik sujub.
Unustasid mainida väikest erinevust varasemaga, et endise elu jätkamiseks pead üha lühemate vahedega ennast süstimas käima.
Jap, tõesti. Aga see mind ei sega. Doktorikraadist veidi puudu. Ehk mida targem ja haritum, seda parem kohaneja. Igal juhul süstin, kui olen loll antivaxxer, mem-cafeepooldaja/varro-miitingulosaleja. See on juba mingi kolmas Eesti.
OMG 😀 😀 😀
Haritud inimene võiks aru saada, et see süst ei tee targemaks ????.
Kas see peaks olema süsti lisaeesmärk? Mine käi ka koolis veidi, siis ei aja nii rumalat juttu.
Kas seal õpitaksegi sellist juttu rääkima:
Jap, tõesti. Aga see mind ei sega. Doktorikraadist veidi puudu. Ehk mida targem ja haritum, seda parem kohaneja. Igal juhul süstin, kui olen loll antivaxxer, mem-cafeepooldaja/varro-miitingulosaleja. See on juba mingi kolmas Eesti.
Kas seal õpitaksegi sellist juttu rääkima:
Ei. Seal õpetatakse lollusele samaväärselt vastama. Oponent saab aru ainult oma keelest.
Kas seal õpitaksegi sellist juttu rääkima:
Ei. Seal õpetatakse lollusele samaväärselt vastama. Oponent saab aru ainult oma keelest.
Olen ennegi siin imestanud, kui õrnahingelised ja vängemate väljendite peale südamepõhjani solvujad koroonaeitajad on, ise samas kirjutades teaduspõhise lähenemise pooldajate suunas täiesti süüdimatut saasta (tihti ka õigekirjavigadega).
Kas seal õpitaksegi sellist juttu rääkima:
Ei. Seal õpetatakse lollusele samaväärselt vastama. Oponent saab aru ainult oma keelest.
Olen ennegi siin imestanud, kui õrnahingelised ja vängemate väljendite peale südamepõhjani solvujad koroonaeitajad on, ise samas kirjutades teaduspõhise lähenemise pooldajate suunas täiesti süüdimatut saasta (tihti ka õigekirjavigadega).
Miks siis vaktsifanatid need on, kes on kärmemad teisi lollideks jne kutsuma, kui jutust aru ei saa või tsiviilselt vastata ei oska?
Otsene solvamiskatse on ikka selle kiiremini solvunud indiviidi pärusmaa…
Aastal 2025 saab see läbi. Hiina on seda juba ise ka öelnud.
Esileht › Koroonaviirus COVID-19 › Vihkan elu covidiga!