Teema: Vihkan oma ämma…

RE: Vihkan oma ämma…

Mis siis juhtus,olen uudishimulik.

RE: Vihkan oma ämma…

Mul on siis vedanud, mul on super ämm 🙂 Aga tunnen teile kaasa, kindlasti teeb halb ämm elu raskeks.

RE: Vihkan oma ämma…

Ma olen rahul. Pealegi on mu ämm kasvatanud hüper-super poja:)

RE: Vihkan oma ämma…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]aga ämma poolt sünnitatud poeg sobib?[/tsitaat]
Muidugi sobib, ega poeg pole ämm ju. 😀

Mul ka suhted ämmaga jahedalt viisakad.

RE: Vihkan oma ämma…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]ma ka klubis 🙂 ja usun, et minu ämmast hullemat lihtsalt pole olemas! vähemalt pole kunagi kuulnud, et selliseid olendeid veel oleks.[/tsitaat]
räägiks siis oma ämmast. Ei soovi kunagi õnne sünnipäevaks, ei oma pojale ega ka lastelastele, meie omadele just!kingitustest, sünnipäevaks ja jõuluks meie lastele võib ainult und näha. Mina olen ta arvatees jube nõid kuna minu pärast ta poja ei käi igal nädalavahetusel maal tööd tegamas, olgugi, et majas elab 3 täiesealist nooremat poega. Ja minu mees põhimõtteliselt ei taha minna ja teha kuna ise ei ela seal ja suhtumine ka jube, et mida iganes ei tehtaks iga asja kohta vigisetakse! Lisaks veel jube kadedus seal poolt kuna meil läheb paremini kui neil, mõtlen siin materiaalset poolt. Olen üritanud ka heast küljest ennast näidata, olen rohinud, sügisel lehti koristanud, majas koristanu jne ikka olen paha, viimastel kordadel kui olime sinna läinud siis tõesti käin kaks kätt taskus ja kõik. Elame kaugel ja suhtleme keskmiselt läbi 1x kuus ja harvemini. Tegelikult siia nimekirja annaks must miljon asja lisada veel. Kogu aeg olen tahnud head ämma, kellega saaks lobiseda, koos miskit teha jne kuna ise olen heatahtlik ja avatud inimene aga näe sattus selline isend siis :S

RE: Vihkan oma ämma…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Huvitav, milles siis see halva ämma fenomen seisneb? Kas elate ühes majas äkki, siis võib küll konflikte tekkida. [/tsitaat]
Jah, elame ühes majas.
Kuna tema ja tema õdede vahel käib mingi võistlus, kellel on kõige raskem elu, siis ütleme, et fantaasiavaesuse üle ta just kurta ei saa.
Kõik, mida teen, teen muidugi valesti.
Selle kohta on vaja sugulastele telefoneerida pikk ja rohkete lisandustega kaebelugu. Ta on pidevalt ahistatud. Mis siis, et mina ja mu mees (tema poeg) tervet majapidamist üleval peame. Muudkui ahistame tedaja ootame ta surma. Tema on see vaene lilleke pasameres.
Ära ka kolida ei anna, kuna enne olid suhted suurepärased ja seega sai oma elamise müügist saadud raha viimseni ämma maja remondiks pandud. Kes teadis, et kehtib vana tõde: mida kaugem oled, seda kallim oled.

RE: Vihkan oma ämma…

Ma siiski arvan, et minu ämmast hullemat pole.

Ta soovib, et ta poeg ei suhtleks oma lapsega, minuga ammugi mitte. Ta ilmselt soovib oma pojale uut naist.

RE: Vihkan oma ämma…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Jah, elame ühes majas.
Kuna tema ja tema õdede vahel käib mingi võistlus, kellel on kõige raskem elu, siis ütleme, et fantaasiavaesuse üle ta just kurta ei saa.
Kõik, mida teen, teen muidugi valesti.
Selle kohta on vaja sugulastele telefoneerida pikk ja rohkete lisandustega kaebelugu. Ta on pidevalt ahistatud. Mis siis, et mina ja mu mees (tema poeg) tervet majapidamist üleval peame. Muudkui ahistame tedaja ootame ta surma. Tema on see vaene lilleke pasameres.
Ära ka kolida ei anna, kuna enne olid suhted suurepärased ja seega sai oma elamise müügist saadud raha viimseni ämma maja remondiks pandud. Kes teadis, et kehtib vana tõde: mida kaugem oled, seda kallim oled.[/tsitaat]
Elate ühes eramajas? Kas ämm elas seal enne üksinda?
Kas siis, kui suhted olid normaalsed, elasite te mujal ja ämm oma majas üksi?
Kui jah, siis sinna võibki olla koer maetud.
Ämm on üksindusega harjunud. Teiega kohanemine on talle raske stress.
Katsuge kaks majapidamist nii lahku lüüa, kui see selles majas võimalik on – igal juhul aga peaks ämmal olema oma köök. Ja vannituba.

RE: Vihkan oma ämma…

Jah, sest ta kohutavalt tüütu.
Poeg on tema ainus laps ja seega elab tal seljas. Prügi ei saa ise välja viidud, tavalise kella patareisid ei oska vahetada, poest ei oska ise veini osta, kardinaid ei saa ise akna eest alla ega üles, lambikuplilt on vaja tolmu pühkida ja ta ei ulata, raamatud on vaja kuhugi kapi taha kasti ära panna ja siis on nädala pärast sealt kindlasti raamatut vaja ja ise ta ju ei saa kätte, keegi sõbranna tõi 1 kilo õunu ja meil on kindlasti vaja neile järgi sõita, sest tema õunu ei söö ja muidu riknevad ära… Selliste ettekäänetega on mehel vaja talle igal nädalal külla sõita. Loomulikult mees ei sõida. Siis on ämm solvunud ja kaks päeva ei helista 🙂
Ämma teema ongi pidevalt solvunud olla. Näiteks oli kord üks püha samal päeval kui mu mehe sünnipäev. Mees ootas, et ema helistaks ja sooviks õnne, ema ootas, et mees helistaks ja sooviks pühade puhul õnne. Pärast oli solvunud, et mees ei helistanud. Siis on ta solvunud, kui meil on vahel varahommikul telefon välja lülitatud, et mis siis kui temaga oleks samal ajal midagi juhtunud, kui meil telefon väljas.
Lapsi ämm ei hoia, kinke ostab jõuludeks ja sünnipäevaks. Tavaliselt Novaluxist või Hinnapommist või mujalt allahinnatuna. Kõigepealt küsib lastelt, et mida nad tahavad. Laps soovib näiteks autot, ämm toob palli, sest tema meelest oli pall ikka nii armas… Oleks siis asi rahas, ei olnud see pall ka mitte odavam, lihtsalt ämma meelest armas (kiisukestega pall nelja aastasele poisile-armas?)
Ma olen ennast aastatega õppinud sellest jamast välja lülitama ja sisendan endale iga päev. MINUST SELLIST ÄMMA EI SAA! Mehest on kahju, tema ei saa ennast välja lülitada.

RE: Vihkan oma ämma…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Jah, sest ta kohutavalt tüütu.
Poeg on tema ainus laps ja seega elab tal seljas. Prügi ei saa ise välja viidud, tavalise kella patareisid ei oska vahetada, poest ei oska ise veini osta, kardinaid ei saa ise akna eest alla ega üles, lambikuplilt on vaja tolmu pühkida ja ta ei ulata, raamatud on vaja kuhugi kapi taha kasti ära panna ja siis on nädala pärast sealt kindlasti raamatut vaja ja ise ta ju ei saa kätte, keegi sõbranna tõi 1 kilo õunu ja meil on kindlasti vaja neile järgi sõita, sest tema õunu ei söö ja muidu riknevad ära… Selliste ettekäänetega on mehel vaja talle igal nädalal külla sõita. Loomulikult mees ei sõida. Siis on ämm solvunud ja kaks päeva ei helista 🙂
Ämma teema ongi pidevalt solvunud olla. Näiteks oli kord üks püha samal päeval kui mu mehe sünnipäev. Mees ootas, et ema helistaks ja sooviks õnne, ema ootas, et mees helistaks ja sooviks pühade puhul õnne. Pärast oli solvunud, et mees ei helistanud. Siis on ta solvunud, kui meil on vahel varahommikul telefon välja lülitatud, et mis siis kui temaga oleks samal ajal midagi juhtunud, kui meil telefon väljas.
Lapsi ämm ei hoia, kinke ostab jõuludeks ja sünnipäevaks. Tavaliselt Novaluxist või Hinnapommist või mujalt allahinnatuna. Kõigepealt küsib lastelt, et mida nad tahavad. Laps soovib näiteks autot, ämm toob palli, sest tema meelest oli pall ikka nii armas… Oleks siis asi rahas, ei olnud see pall ka mitte odavam, lihtsalt ämma meelest armas (kiisukestega pall nelja aastasele poisile-armas?)
Ma olen ennast aastatega õppinud sellest jamast välja lülitama ja sisendan endale iga päev. MINUST SELLIST ÄMMA EI SAA! Mehest on kahju, tema ei saa ennast välja lülitada.

[/tsitaat]

no miks ma kyll arvan, et ideaalset ämma sinust ka ei saa. olgu mis on, aga viriseda kingituste üle on lame.

RE: Vihkan oma ämma…

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Hale lugu jah, sest enne olid suhted lausa kuldsed. Mehe lapsepõlvekodu, sellepärast eelistab tema pigem vinduda ja vaielda. Mina kogun trotsi ja viha ja ükskord ma sealt läinud olen kah. Kas siis üksi või perega, mehe valik.[/tsitaat]Kui abiellusite, siis kas mees ei tea sellist ütlust, et abielludes annab mees lahti oma emast ja isast, ning läheb naise poolele üle?
Mina sellise mehega koos elada ei suudaks. Muidugi hea, kui sokikoristaja olemas ja ninnunännutaja, kui naine möliseb, aga oleks aeg saada suureks. Ok, mehed ei kasvagi kunagi suureks, aga alati olen vihanud selliseid, kes ei suuda omast kodust täiskasvanuna lahkuda. Tunduvad tohutult hädistena. Argpüksid, memmekad