mul on 5.klassis käiv tüdruk,kes on igas õppeaines tugev.iga õpetaja tahab teda saata oma aines kuhugi võistlustele,esinema jne.matemaatika õpetaja kängurusse,kehalise õpetaja ujumis-ja veel mitmetele võitlustele,muusikaõpetaja koolikooriga kontsertidele, mida on palju,eesti keele õpetaja mitmetele võistlevatele emakeele üritustele jne jne. ainukesed ained,kus pole veel kuskile saadetud,on inglise keel,kunst ja tööõpetus.need üritused ja võistlused on alati tundide ajal, laps peab palju koolist puuduma ja pärast kodus järgi õppima. lisaks harjutamised,kehalise õpetaja võtab lapse ära matemaatika tunnist,matemaatika õpetaja eesti keele tunnist.ikka selleks,et laps harjutaks selle tunnist ära võtnud õpetaja aine võistluseks.laps on tänu võistlustele hakanud koolis mitmeid nelju saama. ma vihkan seda olukorda. kohe ei tea,kuidas olukorda lahendada.kes peaks vastu hakkama,kas laps või mina?
Teema: vihkan,kui õpetajad võtavad last oma aine pärast teistest tundidest ära
väga huvitav viis lahendada probleeme – lihtsalt vihkan. kui ei meeldi, tehke suu lahti ja soovitavalt selle adressaadi suunas, kes asjasse puutub.
kas lapsel on ka probleem või ainult sinul?
ma oskan öelda ainult, et tunne rõõmu oma andekast lapsest:))
ja muideks: kontsert, kontserdi, kontserti; ehk kontsertidele (mitte kontserditele) ole oma andekale lapsele ikka korrektse õigekirjaga eeskujuks:))
Vihka vihka, ,kui teisiti ei saa. Ainult, mis sellest muutub?
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]mul on 5.klassis käiv tüdruk,kes on igas õppeaines tugev.iga õpetaja tahab teda saata oma aines kuhugi võistlustele,esinema jne.matemaatika õpetaja kängurusse,kehalise õpetaja ujumis-ja veel mitmetele võitlustele,muusikaõpetaja koolikooriga kontserditele, mida on palju,eesti keele õpetaja mitmetele võistlevatele emakeele üritustele jne jne. ainukesed ained,kus pole veel kuskile saadetud,on inglise keel,kunst ja tööõpetus.need üritused ja võistlused on alati tundide ajal, laps peab palju koolist puuduma ja pärast kodus järgi õppima. lisaks harjutamised,kehalise õpetaja võtab lapse ära matemaatika tunnist,matemaatika õpetaja eesti keele tunnist.ikka selleks,et laps harjutaks selle tunnist ära võtnud õpetaja aine võistluseks.laps on tänu võistlustele hakanud koolis mitmeid nelju saama. ma vihkan seda olukorda. kohe ei tea,kuidas olukorda lahendada.kes peaks vastu hakkama,kas laps või mina?[/tsitaat]
Ja siis teed valikuid ja see õpetaja kelle alast loobuti keerab niikaua käru kuni saab. 🙂 Ma käisin ise omal ajal ka 5-6 olümpiaadi hooaja jooksul, polnud häda midagi. Alati saab järele või ette õppida. Nii mitmekülgsel lapsel ei tohiks selline asi probleemiks olla. Paar nelja on suures plaanis väike probleem. Isegi veerandihindena kui ülejäänud veerandid on viied. Las laps mängib õpetajad üksteise vastu välja, et ütleb, et näe tuleksin küll aga see või teine õpetaja ei tee järelandmisi, kui vaja siis võib kooli näiteks kooli juhtkonnale õrnalt vihjata, et ei saa kooli esindada selle või tolle õpetaja pärast. Mina õpilasena kasutasin seda kogu aeg. Elu on karm ja süsteemi tuleb ärakasutada.
Mina tunneksin rõõmu, et laps on nii mitmekülgselt andekas. Usu, ta saab igasugustes võistlustes ja üritustes osalemisest rohkem kasu, kui paljalt tuimalt ‘viisi’ nühkides. Tulevase elu seisukohalt väga kasulik.
minu meelest ei tohi lapsevanema loata küll last kusagile võistlustele saata. kusjuures see luba tuleks lapsevanema käest enne küsida.
mine räägi õppealajuhatajaga.
Mis need faktid siia puutuvad?
Kui laps on sotsiaalne ja talle meeldib igasugustes üritustes osaleda, tuleb talle igati kasuks suhtlemine erinevates inimkooslustes (matemaatikud, sportlased, bioloogid). Eelmisel nädalal intervjueerisin kuutekümmend koolilõpetajat (inglise keele eksam). Tõdesin meeldivalt, et noored, kes olid osalenud igasugustes (rahvusvahelistes) programmides, olid vaatamata mõnevõrra kiduramale grammatikale hoopis paremad suhtlejad ja lisaks paistis silma ka erinevates valdkondades saadud elukogemus.
Üks asi on lapsevanema igapidine või äraspidine õigus, aga usaldagem ka kooli ja õpetajaid. Me ei taha teie lastele halba – ausalt!
Hm, kui tunned, et lapse koormus on liiga suur, siis on täiesti normaalne käitumine seda öelda õpetajatele. Võid viidata depressiooni ilmingutele jne. Ja keegi ei peaks selle pärast solvunud olema.
Minul on küll isiklik ebameeldiv tunne seotud matemaatikaolümpiaadiga- pidin tegema olümpiaadi ülesandeid tunnis nind tunni materjali kodus ise õppima. Lahendasin asja muidugi nii, et ütlesin õpetajale, et tahan teistega tööd kaasa teha. Aga iga laps ei pruugi osata või tahta seda teha…
See osalemine tuleb tõesti kasuks. Kui mõni üksik neli selle tõttu viite sekka sattub, pole ju hullu, sest see olümpiaadi-kogemus on rohkemgi väärt. Samas võiks ju olüpiaadil esinemise eest selle aine õpetaja oma ainesse ikka lisaks ühe 5 ka panna. Ja muidugi tuleb teha valikuid, kui nii suur koormus lapsele üle jõu käib. Ega ikka vägisi ei saa keegi õpetaja olümpiaadile saata ja kui mõistlikult põhjendada, ilma mingi hüsteeriata, miks ei saa, siis ei tohiks õpetaja ka solvuda ega keeldumist isiklikult võtta.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Ja siis teed valikuid ja see õpetaja kelle alast loobuti keerab niikaua käru kuni saab. 🙂 Ma käisin ise omal ajal ka 5-6 olümpiaadi hooaja jooksul, polnud häda midagi. Alati saab järele või ette õppida. Nii mitmekülgsel lapsel ei tohiks selline asi probleemiks olla. Paar nelja on suures plaanis väike probleem. Isegi veerandihindena kui ülejäänud veerandid on viied. Las laps mängib õpetajad üksteise vastu välja, et ütleb, et näe tuleksin küll aga see või teine õpetaja ei tee järelandmisi, kui vaja siis võib kooli näiteks kooli juhtkonnale õrnalt vihjata, et ei saa kooli esindada selle või tolle õpetaja pärast. Mina õpilasena kasutasin seda kogu aeg. Elu on karm ja süsteemi tuleb ärakasutada.[/tsitaat]
mina ei ole nõus, et paar nelja ei ole probleem. vahel võib küll olla. mina näiteks olin ka puhas viieline ja nutikas, saadeti igale poole olümpiaadidele. kuni 8. klassi lõpus sain tõsise \”tünga\”, nii et hinges olen solvunud siiani ja otsustasin, et rohkem kunagi ei lähe kooli esindama. vahetasin kooli ka lausa peale 9ndat klassi.
nimelt pani füüsikaõpetaja mulle veerandihinde nelja, sest mul oli füüsikas 5 viite ja 1 hinne üks! ja miks üks? sest füüsikaõpetaja saatis mind füüsikaolümpiaadile, ja ise tegi koolis sel ajal füüsikatöö. mina tööd järgi ei jõudnud teha, jäin haigeks. muuseas, füüsikaolümpiaadil sain kõrge koha ja selle eest ka hinde viis ainesse juurde. Aga kokku veerandiks nelja, sest üks töö oli ju tegemata! Nii haige suhtumine oli see minu jaoks. Milleks siis olümpiaad, ma oleks parema meelega koolis kontrolltöö ära teinud! see solvas ikka hingepõhjani…
nii et mõistan Sinu \”vihkamist\” ja ei imestaks, kui lapsel ka trots tekib.
vaata asjale ka teistest aspektidest:
mille järgi hinnatakse kooli taset? mille järgi eraldatakse lisafinantse? antakse eelarvesse lisaraha? ei suleta kooli ega reorganiseerita nt põhikooliks või lausa algkooliks?
– ikka selle järgi, kui palju selle kooli õpilasi on silma paistnud kooli esindades ainealastel ja spordivõistlustel. mida parem tulemus, seda suurem boonus koolile (haridusametnike silmis)
mille järgi hinnatakse õpetajate taset? antakse õpetajatele ametijärke, et saaks nt vanemõpetajaks ja suuremat palka järgmisel 5 aastal? jälle õpilaste tulemuste järgi ainevõistlustel
ja lapse poolt vaadates (5.klass on küll veel väga noor, aga…)
hea esinemine olümpiaadidel-ainevõistlustel annab eelise või garanteerib vahel ka 100% sissepääsu:
– kallakuga klassi, kui on plaan progümnaasiumis (7kl) eriklassi üle minna
– koha gümnaasiumis, tihti ilma katseteta
– lisapunkte ülikooli sisse astudes
– või lausa (rahvusvaheliste olümpiaadide võitjad) nimelise kutse ülikooli vastava eriala RE kohale ilma igasuguseid sisseastumiseksameid läbimata.
isiklikult hoopis julgustan oma isiklikku võsukest võtma ainevõistlustest (ka TÜ teaduskooli omadest), et juba praegu on aeg hakata valmistuma selleks, et gümnaasiumikoht oleks mõne aasta pärast tagatud ilma liigse närvikuluta.
no kehalise olümpiaadid jätaks küll ära. see küll tarkust juurde ei too ja tundide ajast seda õppida ei ole vaja. igatahes mina teeks valikuid. kõike ikka korraga ei saa.
kuule, sa lapsega ka oled rääkinud või? kas tema ka vihkab või ainult sina?
olen ka sama murega kokku puutunud. enamgi veel – lisaks tavalise kooliga konkureerivad veel muusikakool ja üks trenn. Muusikakoolis on see aasta viimane aasta õnneks. Aga nad arvavad endast koguni nii palju, et panid kõik oma lõpueksamid hommikusele ajale, 3 koolipäeva läinud nagu niuhti.
ja kes siin kehalise olümpiaadist rääkis – neid nimetatakse ikka võistlusteks.
Mul oli omal ajal ka sedalaadi probleem, küll mitte nii massiline. keeldusin ühele olümpiaadile minemast ja selle eest alandati käitumishinnet. mul oli hinnetest suht suva, aga austus õpetajate ja nende õiglustunde suhtes hakkas kaduma. aga igatahes see on selge, et vägisi ei sunnita ju kedagi. kui ei taha, siis ei lähe.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]vaata asjale ka teistest aspektidest:
mille järgi hinnatakse kooli taset? mille järgi eraldatakse lisafinantse? antakse eelarvesse lisaraha? ei suleta kooli ega reorganiseerita nt põhikooliks või lausa algkooliks?
– ikka selle järgi, kui palju selle kooli õpilasi on silma paistnud kooli esindades ainealastel ja spordivõistlustel. mida parem tulemus, seda suurem boonus koolile (haridusametnike silmis)
mille järgi hinnatakse õpetajate taset? antakse õpetajatele ametijärke, et saaks nt vanemõpetajaks ja suuremat palka järgmisel 5 aastal? jälle õpilaste tulemuste järgi ainevõistlustel
[/tsitaat]
Kuhu jääb see loogika, et laps õpib endale, mitte koolile?
Kui olümpiaadidel osalemise pärast kannatavad lapse hinded, siis ei anna see talle reaalselt mitte mingit eelist kusagile sisse saamisel.
Kui koolistress rikub tervist, siis tuleb koormust vähendada.
Õpilane on ka inimene, paluks mitte ära unustada!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui olümpiaadidel osalemise pärast kannatavad lapse hinded, siis ei anna see talle reaalselt mitte mingit eelist kusagile sisse saamisel.
[/tsitaat]
Kui õpilane saab jooksvates hinnetes viite sekka mõned neljad-kolmed ja mõni aastahinne 5 kukub ka 4-le, siis muudab see keskmist hinnet ca 0,1-0,2 hindepalli võrra madalamaks.
edukas silmapaistmine olümpiaadidel aga annab osades ülikoolides keskmisele hindele juurde kuni 1 konkursipalli.
Suurem osa eliitkoole on aastakümneid praktiseerinud süsteemi, et KÕIK vabariiklike aineolümpiaadide medaliomanikud on gümnaasiumis sees ILMA katseteta. Piisab ainult avalduse esitamisest soovitud kooli.
Ei taha siit lugeda 4a pärast pikka tiraadi teemal: miks mu laps X-kooli gümnaasiumisse katsetega sisse ei saanud. Siis ei saagi, kui olümpiaaditulemusi ette näidata pole.
Eelmine postitus tekitab hämmeldust. Kui palju neid olümpiaadivõitjaid siis ometigi on võrreldes gümnasistide üldarvuga?
Just täpselt nii ongi. Ülikooli sissesaamisel on kaalukam edukas esinemine vastava aine vabariikllikul olümpiaadil kui gümnaasiumi lõpetamine medaliga. Olümpiaadi ei peagi võitma, tähtis on, et oleks vastavas aines vabariiklikul olümpiaadil eesotsas. Minu lapse ajal oli see nõue esimese 8 hulgas, aga see võib olla muutunud ja ka kooliti erinev olla. Olümpiaadide tulemuste põhjal kooliastujaid ei ole palju, nii saavad need alati sisse. Medaliga lõpetajaid on aga hulgem ja mõnel erialal võib kõrgkooli sissesaamisel nende vahel konkurss olla ja nii võibki juhtuda, et oled lõpetanud kuld- või hõbemedaliga, aga soovitud erialale ülikooli ikka sisse ei saa.
head vihkamist!
[small]kairit69 kirjutas:[/small]
[tsitaat]Minul on küll isiklik ebameeldiv tunne seotud matemaatikaolümpiaadiga- pidin tegema olümpiaadi ülesandeid tunnis nind tunni materjali kodus ise õppima. Lahendasin asja muidugi nii, et ütlesin õpetajale, et tahan teistega tööd kaasa teha. Aga iga laps ei pruugi osata või tahta seda teha…[/tsitaat]huvitav, mina tegin ka pidevalt mingeid lisaül, nii matas, füssas, keemias, aga ega ma siis ennast 100% tunnis toimuvast välja lülitanud ja mingit kodus järgi õppimist ei toimunud. kogu materjal sai niigi jooksvalt selgeks ja seda, et kõik tunnis lahendatud ül ka mul vihikus oleks, ei eeldanud küll ükski õpetaja
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Just täpselt nii ongi. Ülikooli sissesaamisel on kaalukam edukas esinemine vastava aine vabariikllikul olümpiaadil kui gümnaasiumi lõpetamine medaliga. Olümpiaadi ei peagi võitma, tähtis on, et oleks vastavas aines vabariiklikul olümpiaadil eesotsas. Minu lapse ajal oli see nõue esimese 8 hulgas, aga see võib olla muutunud ja ka kooliti erinev olla. Olümpiaadide tulemuste põhjal kooliastujaid ei ole palju, nii saavad need alati sisse. Medaliga lõpetajaid on aga hulgem ja mõnel erialal võib kõrgkooli sissesaamisel nende vahel konkurss olla ja nii võibki juhtuda, et oled lõpetanud kuld- või hõbemedaliga, aga soovitud erialale ülikooli ikka sisse ei saa. [/tsitaat]
Eee me räägime ju põhikoolist… ja gümnaasiumi astumisest…
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]kairit69 kirjutas:[/small]
huvitav, mina tegin ka pidevalt mingeid lisaül, nii matas, füssas, keemias, aga ega ma siis ennast 100% tunnis toimuvast välja lülitanud ja mingit kodus järgi õppimist ei toimunud. kogu materjal sai niigi jooksvalt selgeks ja seda, et kõik tunnis lahendatud ül ka mul vihikus oleks, ei eeldanud küll ükski õpetaja[/tsitaat]
Nojah, mul oli kombeks keset kontrolltööd hakata alles \”tuletama\” küsitud asju…
Olin lapsena olemuselt megakohusetundlik. See olukord käis mulle närvidele.
Tean juhust, kus osalemine välismaistel erialaolümpiaadidel ei taganud automaatset pääsu oma eliitkooli gümnaasiumisse. Seega pole see reegel nii ilmselge midagi. Tulemus oli see, et andekas õpilane läks teise, kus ta ilma igasuguste katseteta vastu võeti.
Aega teeamalgataja peaks alustama ikka sellest, mida tema laps tegelikult tahab.
Samad sõnad. Sul vähemalt laps õpib hästi. Minu lapse võtab kehalise õpetaja tundidest ära, siis teised õpetajad laovad põhjuseta puudumisi ja kahtesid. Jubedalt pahaseks teeb küll. Ma tahaks, et mu laps oleks tundides, aga mitte pidevalt võistlustel.
Meil on pojaga täpselt sama nali..kogu aeg peab aktustel esinema, kokkutulekutel esinema, vanade õpetajate kohtumisel esinema, kogu see trall hakkab näiteks kell 18, hea kui kella 19.30 koju saab, kõik järgmiseks päevaks õppimata, vaata ise kuidas saad.
Samuti Kängurud, matemaatika olümpiaadid jne jne.
Kusjuures laps ütleb tihti, et ei taha esinema minna, aga alati on sama vastus : meil ei ole kedagi teist panna.
Mina just eile vaidlesin oma pojaga.Saadetakse oma kooli esindama spordis.Aga minu poeg vajaks väga neid tunde millest ta puudub.Ta ei ole mingi viieline.Olen kaalunud mõtet, et lähen kooli ja keelan selle nalja ära.Muidugi meeldib pojale matemaatika tunni ajal jalgpalli mängida aga hinded langevad.Samas tuleb sellest suur tüli ja teismelisega on niigi raske….
kuulge need, mitteviieliste laste vanemad, kelle last sinnatänna solgutatakse – kas õppealajuhatajaga rääkimine ei anna tulemusi? Klassijuhataja?
Kool ei tohi vastu töötada lapse enda hariduslikele huvidele, see on kuritegu!
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
