Esileht Väikelaps Viieaastane ajab pere lõhki

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 152 )

Teema: Viieaastane ajab pere lõhki

Postitas:
Kägu

Teemaalgatus on viiesest, kes perele väga muret teeb. Ajage oma kärgpere juttu mõne vastava teema all või tee uus teema. Asi pole minu “egos”.

On ikka asi sinu egos küll. Kui avalikku foorumisse postitad, ei ole see teema sinu kontrolli all ja sina ei saa käsutada, mis juttu keegi peab ajama. Pole ime, et su viiesel on sama probleem: kohutavalt käib närvidele, kui asjad ei käi nii, nagu mina tahan. Aga kui sina emana oled samasugune, võib-olla siis lihtsalt iseloom on selline, mille on sinult pärinud. Aga võib-olla on mingi muu probleem, ei tea. Mingit adekvaatset vastust sa siit oma viiese probleemile ei saa.

+7
-35
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Olen samasuguse lapse ema. Laps on nüüd 7a ja hüsteeriahoogusid on kuus 2-3. Algasid need üsna varakult meil, siis ikka hüsteeritses nii, et asju lendas, kui miskit ei meeldinud. Samas on ka tegu väga aktiivse lapsega. Oleme käinud läbi kõik spetsialistid ja abi sealt suurt ei saanudki, kuna väljaspool kodu laps nii ei käitu kunagi. Ehk siis laps tunnistati terveks. Kuna laps ei ole ka kunagi agressiivne siis ei ole me saanud ka diagnoosi. Öeldi vaid, et laps ei oska oma emotsioone väljendada ja sellest hüsteeria.

Meie laps on väga suure unevajadusega. Hakkasimegi teda magama panema õhtul 19.30, et ta enne lasteaeda saaks vähemalt 10-11h magada. Kui kuhugi minek siis räägime sellest eelmisel päeval ja teeme plaane koos, kuna seltskond ja ringi käimine jubedalt väsitavad teda. Päeval meil on kindel rutiin, mis järjekorras asju tehakse. Mängime õhtuti lauamänge või teeme midagi rahulikku, muidu tekib lapsele ülestimulatsioon ja siis paha tuju kerge tulema. Selliseid erilisi lapsi on väga lihtne ära hellitada, kuna terve elu keerleb ümber tema ja ta teab seda ning võib hakata seda ära kasutama. Meie võtame teda, kui võrdset pereliiget, kellele kehtivad samad reeglid, kui teistele lastele (lapsi peres 4). Tuleb jääda endale kindlaks, et laps teeb, mida vanem ütleb. Mina lõpetasin lapse palumise (palun pane ennast riidesse) vaid esitan ülesandeid käsuvormis (pane ennast riidesse). Võib tunduda karm aga meil see toimib.

Hüsteeriahoos nüüd ta juba tuleb ise sülle, kui ma palun. Olen õppinud teda maha rahustama. Istumegi põrandal ja kallistame, ma ei ütle midagi enne, kui ta on rahunenud, annan talle nii kaua aega, kui ta vajab. Ta jonnib ka rohkem, kui teised lapsed, lihtsalt niisama, kuid ta teab juba, et keegi ei allu tema kisale enam. Olen nõus temaga rääkima, kui ta räägib rahulikult. Nii ta rahuneb üsna kiirelt, kuna ta tahab tähelepanu. Lapsel peab andma vahel võimaluse ka nutta, las nutabki tühjaks end, ju siis on vaja. Kõige tähtsam on, et ise jääte rahulikuks, siis laps rahuneb kiirelt (kerge öelda, raske teha). Meil toimib see, et temaga tegeleb rasketes olukordades 1 vanem korraga.

Ega see väga ei lohuta aga ajaga läheb kergemaks. Jõudu!

+46
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kas psühholoog andis ka soovitusi kuidas lapsega käituda?

Ja kas psühhiaatri juures käisite ka? Sest diagnoose panevad ainult psühhiaatrid.

5-aastane peaks suutma juba väljendada oma tundeid. Mis laps ise ütleb, miks ta nii teeb ja mis teda vaevab? Ega nutisõltuvust pole? Kas teie olete lapsele selgitanud, mida teie tunnete, kui tema nii käitub?

Ta peale hoogu ütleb, et ei tea miks see juhtus, tal oli paha tuju ja kõik. Ohh, oleme kõike proovinud – täiesti paigas pãevakava, piisavalt und, liikumist, mängimist, vähe nutit ja telerit. Kahjuks midagi ei muutu, mitte ühtegi ilma hoogudeta päeva pole umbes 3 kuud olnud. Tühine asi ajab ta endast välja ja ongi kõik.

Tuttav tunne! Kunagi ütles tuttav pedagoog mulle- laps on kuri, kui: ta on näljane, ta on väsinud või tal kuskilt valutab! Oma lapse peal olen tõesti täheldanud, et kui kõht tühi siis hakkab triangel pihta, sama ka siis kui miskit valutab

 

+9
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Teemaalgatus on viiesest, kes perele väga muret teeb. Ajage oma kärgpere juttu mõne vastava teema all või tee uus teema. Asi pole minu “egos”.

On ikka asi sinu egos küll. Kui avalikku foorumisse postitad, ei ole see teema sinu kontrolli all ja sina ei saa käsutada, mis juttu keegi peab ajama. Pole ime, et su viiesel on sama probleem: kohutavalt käib närvidele, kui asjad ei käi nii, nagu mina tahan. Aga kui sina emana oled samasugune, võib-olla siis lihtsalt iseloom on selline, mille on sinult pärinud. Aga võib-olla on mingi muu probleem, ei tea. Mingit adekvaatset vastust sa siit oma viiese probleemile ei saa.

“Käsutada, et mis juttu keegi ajada võib”? Ära solgi teemat, selles oli teema. Tood minu teemaalgatusse mingi “kes kelle maha jättis” ja arvad, et see on okei. Mul on mure, tahan seda kellegiga jagada, mitte kärgperendusest lugeda. Kui seda sooviksin, avaks vastava teema.

+31
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kägu 13:11

Lisan veel, et anname lapsele 2x koguse multivitamiine ja lisaks 1000mg C-vitamiini. Ja seda juba aastaid. Ja tõsi, peale koguste suurendamist lapse tuju paranes veidikenegi. Lisaks on ta ka tervem aga see ei puutu siia teemasse enam.

+10
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

“Käsutada, et mis juttu keegi ajada võib”? Ära solgi teemat, selles oli teema. Tood minu teemaalgatusse mingi “kes kelle maha jättis” ja arvad, et see on okei. Mul on mure, tahan seda kellegiga jagada, mitte kärgperendusest lugeda. Kui seda sooviksin, avaks vastava teema.

Sellest jutt ongi, et avalikus foorumis ei saa sina määrata, mis juttu seal keegi ajab. Kui see sind nii vahutama ajab, oled ise ebaküps. See pole asi, mis kuidagi sinu kontrolli all oleks ja sellega tuleb leppida. Käitud ju praegu samamoodi nagu su viiene: kui midagi ei meeldi, trambin jalgu. Küps täiskasvanu laseks silmad üle teda mittepuudutavast ja nopiks välja selle, mis teda huvitab ja polegi mingit probleemi.

+1
-24
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 6 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei rahunenud kiiresti, umbes pool tundi karjus. Karjus, et miks isa ja vend ilma temata seal on, et ta tahab, et nad kodus oleksid, et mina olen paha ja ei luba tal minna. Peale hoogu nuttis mu süles veidi ja jäi magama. Asi läks halvaks juba enne saabaste jalgapanemist, ma enam ei mäletagi, et millest. Ilmselt hambapesust vms tuli esimene hoog.

Vot ei tea, aga kõrvalt tundub küll, et laps ongi just rollide sassi mineku tõttu segaduses. Ei usu, et tegemist oleks psüühilise häirega, juba see, et ta avalikes kohtades endale neid jonnihooge ei luba, näitab, et suudab end kontrollida küll. See on muidugi pikk tee käia, aga te mehega peaks saama vanema ja otsustaja rolli, jonniva lapse ma saadaks lihtsalt tema enda tuppa jonnima. Tasapisi ta loobub oma jonnidest, kui sellele midagi peale igava toas istumise ei järgne. Te olete ilmselt hästi hoolivad vanemad, aga vahel tuleb karm olemine jonnipunnile kasuks, reegleid on elus vaja ja esimesed õpitaksegi kodus ära. (No ma ju muidugi ei tunne teie peret, lihtsalt jagan enda kogemust enda jonnipunniga, kes tänaseks on õnneks suur juba..)

+16
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei rahunenud kiiresti, umbes pool tundi karjus. Karjus, et miks isa ja vend ilma temata seal on, et ta tahab, et nad kodus oleksid, et mina olen paha ja ei luba tal minna. Peale hoogu nuttis mu süles veidi ja jäi magama. Asi läks halvaks juba enne saabaste jalgapanemist, ma enam ei mäletagi, et millest. Ilmselt hambapesust vms tuli esimene hoog.

Vot ei tea, aga kõrvalt tundub küll, et laps ongi just rollide sassi mineku tõttu segaduses. Ei usu, et tegemist oleks psüühilise häirega, juba see, et ta avalikes kohtades endale neid jonnihooge ei luba, näitab, et suudab end kontrollida küll. See on muidugi pikk tee käia, aga te mehega peaks saama vanema ja otsustaja rolli, jonniva lapse ma saadaks lihtsalt tema enda tuppa jonnima. Tasapisi ta loobub oma jonnidest, kui sellele midagi peale igava toas istumise ei järgne. Te olete ilmselt hästi hoolivad vanemad, aga vahel tuleb karm olemine jonnipunnile kasuks, reegleid on elus vaja ja esimesed õpitaksegi kodus ära. (No ma ju muidugi ei tunne teie peret, lihtsalt jagan enda kogemust enda jonnipunniga, kes tänaseks on õnneks suur juba..)

Lubab ikka avalikes kohtades hooge. Kui ta karjuma hakkab, siis pole mingit vahet, et kus see toimub – lasteaed (seal mitte igapäevaselt), pood, mänguväljak. Lihtsalt tihemini vallandab paha tuju mingi täiesti tavaline asi, nagu vale küünla süütamine, poest vale leiva ostmine jne. Asperger?

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei rahunenud kiiresti, umbes pool tundi karjus. Karjus, et miks isa ja vend ilma temata seal on, et ta tahab, et nad kodus oleksid, et mina olen paha ja ei luba tal minna. Peale hoogu nuttis mu süles veidi ja jäi magama. Asi läks halvaks juba enne saabaste jalgapanemist, ma enam ei mäletagi, et millest. Ilmselt hambapesust vms tuli esimene hoog.

Vot ei tea, aga kõrvalt tundub küll, et laps ongi just rollide sassi mineku tõttu segaduses. Ei usu, et tegemist oleks psüühilise häirega, juba see, et ta avalikes kohtades endale neid jonnihooge ei luba, näitab, et suudab end kontrollida küll. See on muidugi pikk tee käia, aga te mehega peaks saama vanema ja otsustaja rolli, jonniva lapse ma saadaks lihtsalt tema enda tuppa jonnima. Tasapisi ta loobub oma jonnidest, kui sellele midagi peale igava toas istumise ei järgne. Te olete ilmselt hästi hoolivad vanemad, aga vahel tuleb karm olemine jonnipunnile kasuks, reegleid on elus vaja ja esimesed õpitaksegi kodus ära. (No ma ju muidugi ei tunne teie peret, lihtsalt jagan enda kogemust enda jonnipunniga, kes tänaseks on õnneks suur juba..)

Me oleme neid nippe proovinud. Ma olen käinud ka koolitustel, mida soovitas mulle psühholoog. Teoorias me käitume mehega õigesti, see teooria ei toimi aga igapäevaelus. Mu vanem laps vihkab noorema märatsemishooge, karjumist. Noorem võib karjuda tunde, see ajab meid ülejäänuid hulluks. Vanemal on ilmselt ka unehäired, sest noorem karjub ka öösiti, õnneks mitte igal ööl.

Psühhiaatri poole pöördume nii ruttu kui võimalik. Mulle polnud seda soovitatud ja ise ei tulnud selle peale. Oktoobris väitis psühholoog, et pole muus probleemi, kui lapse suures enesekehtestamise vajaduses ja sellest kasvab välja.

+8
-1
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olin ka selline laps, kes kergelt hüsteeriasse läks. Nendele vitsasoovitajatele, jah korra elus proovisid vanemad ka püksirihmaga seda olukorda lahendada. Ei, see ei aidanud, hüsteeriasse läksin ka edaspidi.

Laps vajab stabiilsust. Hüsteeriasse ajavad ootamatused, ebastabiilsed nõudmised, vanemate enda ebakindlus, lapse väsimus või tühi kõht jne. Neid hüsteeriahooge peaks püüdma võimalikult ennetada, nõudmised peavad olema selged, süüa pakkuda õigel ajal, hoolitseda, et laps saaks normaalselt magada. Lapsega võimalikult palju asju koos toimetada, jätta mulje, et ta ise otsustab (täna on jõuõhtu, paneme küünlad põlema, millise küünla ma kõigepealt põlema panen?). Vanemad sageli kiirustavad ja sahmivad, pole aega last kuulata ega rahulikult tegemistesse kaasata. Jah, loomulikult, keegi poel imeinimene ja ei suuda alati kõiki olukordi ette näha, mis võib seekord selle hoo esile kutsuda. Aga kui on rahulik ja stabiilne ning heatujuline keskkond, kõhud täis lapsed puhanud, siis vähemaks peaksid need küll jääma.

+11
-7
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Ei rahunenud kiiresti, umbes pool tundi karjus. Karjus, et miks isa ja vend ilma temata seal on, et ta tahab, et nad kodus oleksid, et mina olen paha ja ei luba tal minna. Peale hoogu nuttis mu süles veidi ja jäi magama. Asi läks halvaks juba enne saabaste jalgapanemist, ma enam ei mäletagi, et millest. Ilmselt hambapesust vms tuli esimene hoog.

Vot ei tea, aga kõrvalt tundub küll, et laps ongi just rollide sassi mineku tõttu segaduses. Ei usu, et tegemist oleks psüühilise häirega, juba see, et ta avalikes kohtades endale neid jonnihooge ei luba, näitab, et suudab end kontrollida küll. See on muidugi pikk tee käia, aga te mehega peaks saama vanema ja otsustaja rolli, jonniva lapse ma saadaks lihtsalt tema enda tuppa jonnima. Tasapisi ta loobub oma jonnidest, kui sellele midagi peale igava toas istumise ei järgne. Te olete ilmselt hästi hoolivad vanemad, aga vahel tuleb karm olemine jonnipunnile kasuks, reegleid on elus vaja ja esimesed õpitaksegi kodus ära. (No ma ju muidugi ei tunne teie peret, lihtsalt jagan enda kogemust enda jonnipunniga, kes tänaseks on õnneks suur juba..)

Lubab ikka avalikes kohtades hooge. Kui ta karjuma hakkab, siis pole mingit vahet, et kus see toimub – lasteaed (seal mitte igapäevaselt), pood, mänguväljak. Lihtsalt tihemini vallandab paha tuju mingi täiesti tavaline asi, nagu vale küünla süütamine, poest vale leiva ostmine jne. Asperger?

Nõua välja kõik spetsialistid, keda üldse on võimalik. Meil käis psühholoog lasteaias rühmas kaasas, laps oli jälgimise all. Käisime psühhiaatri juures seanssidel, kes andis vanematele nõu, kuidas lapsega käituda. Meie elame välismaal, ma ei oska täpselt nõu anda, kust Eestis alustama peaks.

+10
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Mina olin ka selline laps, kes kergelt hüsteeriasse läks. Nendele vitsasoovitajatele, jah korra elus proovisid vanemad ka püksirihmaga seda olukorda lahendada. Ei, see ei aidanud, hüsteeriasse läksin ka edaspidi.

Laps vajab stabiilsust. Hüsteeriasse ajavad ootamatused, ebastabiilsed nõudmised, vanemate enda ebakindlus, lapse väsimus või tühi kõht jne. Neid hüsteeriahooge peaks püüdma võimalikult ennetada, nõudmised peavad olema selged, süüa pakkuda õigel ajal, hoolitseda, et laps saaks normaalselt magada. Lapsega võimalikult palju asju koos toimetada, jätta mulje, et ta ise otsustab (täna on jõuõhtu, paneme küünlad põlema, millise küünla ma kõigepealt põlema panen?). Vanemad sageli kiirustavad ja sahmivad, pole aega last kuulata ega rahulikult tegemistesse kaasata. Jah, loomulikult, keegi poel imeinimene ja ei suuda alati kõiki olukordi ette näha, mis võib seekord selle hoo esile kutsuda. Aga kui on rahulik ja stabiilne ning heatujuline keskkond, kõhud täis lapsed puhanud, siis vähemaks peaksid need küll jääma.

Hüsteeriasse ajab vale leivasordi esimesena lauale panek, vale jõululaulu laulmine, vale nädalapäev, vale raamatu võtmine riiulist jne.

Lapsel on kindel päevakava, piisav uneaeg, kindlad toidukorrad, stabiilne ja turvaline elu. Ei torma me temaga ringi (pole võimalikki ju praegu).

Kui on hea päev, siis on ta vahva toimekas tegelane. Kuigi suht rõõmutu, kui nii võib öelda. Miski teda rõõmust hüppama näiteks ei pane. Vanemat last on väga lihtne südamest rõõmustada või õnnest kiljuma panna.

+12
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Selline asi võiks ka olla, et nii lolli arvamuse eest võiks saada tohlaka vastu pead.

Kommentaar eemaldatud

4.5 foorumis tuleb vältida valetamist, laimu, vulgaarsust, inimväärikuse alandamist;

Perekooli Moderaator

+4
-19
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Enam ei jaksa, ei meie mehega, ega vanem laps. Viiene (sai just 5) ajab pere hulluks. Ärkab hea tujuga, kõik on korras ja sekundiga muutub kôik. Hakkab karjuma, millegiga nõus ei ole, hüsteeritseb tunde. Oli plaan sõpradega tunnikeseks metsas kokku saada, laps keeldus saapaid jalga panemast, karjus ca pool tundi, kõigil juba tuju halb. Saime lõpuks riidesse, siis lihtsalt keeldus autosse istumast. Jälle kisa, lihtsalt lõugamine, eieiei karjumine. Vanem laps ja mees sõitsid minema. Nii läbi oleme sellest kõik, mingeid plaane teha ei saa, ta hetkega halvaks muutuv tuju võib kôik ära rikkuda. Tal nagu mingi pinge sees, mida ta siis tundidepikkuse karjumisega endast välja proovib saada. Iga jumala päev. Psühholoogi juures korduvalt käidud – täitsa terve laps, mingit põhjust teda edasi uurida polevat.

No mida teha?

Kas see laps on teil mehega ühine ning samamoodi vanem laps?

0
-8
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga äkki on selle lapse tass nii tühi ja ta ei oska teisiti enam toime tulla?

Äkki prooviks enne selle psühholoogilise jura heietamist lapsele paaril korral vitsaga vastu sääri tõmmata? Kui laps saab aru, et sellisele jauramisele järgneb karistus, siis ehk kaalub tõsiselt, kas jonnida või mitte.

EV seaduste järgi on laste füüsiline karistamine kriminaalkorras karistatav. Sellega rikud lapse psüühikat ja tekitad trotsi, usaldamatuse enda vastu. Last, kes käitub niigi halvasti, ei aita juhtida füüsiline valu. Ikka muudmoodi tuleb lapsega hakkama saada. Kusjuures selline käitumine on 5-aastastel suhteliselt tavaline. Tulebki selgitada ja maha jätta sellistelt üritustelt.

+14
-9
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kusjuures selline käitumine on 5-aastastel suhteliselt tavaline. Tulebki selgitada ja maha jätta sellistelt üritustelt.

Selline käitumine on tavaline TÄNAPÄEVAL. Nõukaajal, kui jonnimise eest sai siraka mööda sääri, polnud neid avalikes kohtades lõugavaid lapsi näha ühti.

+15
-13
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kindlasti pöördu psühhiaatri poole, eriti kui ütled, et oled kõike juba proovinud. Mitte et psühhiaater su lapsega imet teeks, vaid tõenäoliselt saad selgust, mis toimub, ja siis on juba lihtsam järjepidevalt käituda selles olukorras. Iga olukord on lahendatav.

+8
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Enam ei jaksa, ei meie mehega, ega vanem laps. Viiene (sai just 5) ajab pere hulluks. Ärkab hea tujuga, kõik on korras ja sekundiga muutub kôik. Hakkab karjuma, millegiga nõus ei ole, hüsteeritseb tunde. Oli plaan sõpradega tunnikeseks metsas kokku saada, laps keeldus saapaid jalga panemast, karjus ca pool tundi, kõigil juba tuju halb. Saime lõpuks riidesse, siis lihtsalt keeldus autosse istumast. Jälle kisa, lihtsalt lõugamine, eieiei karjumine. Vanem laps ja mees sõitsid minema. Nii läbi oleme sellest kõik, mingeid plaane teha ei saa, ta hetkega halvaks muutuv tuju võib kôik ära rikkuda. Tal nagu mingi pinge sees, mida ta siis tundidepikkuse karjumisega endast välja proovib saada. Iga jumala päev. Psühholoogi juures korduvalt käidud – täitsa terve laps, mingit põhjust teda edasi uurida polevat.

No mida teha?

Kas see laps on teil mehega ühine ning samamoodi vanem laps?

Jah, ühised lapsed. Rahulik pereelu. Mees reguleerib ise oma tööaega, tegeleb lastega palju. Mina töötan kolmel päeval nädalas kodus.

+8
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kusjuures selline käitumine on 5-aastastel suhteliselt tavaline. Tulebki selgitada ja maha jätta sellistelt üritustelt.

Selline käitumine on tavaline TÄNAPÄEVAL. Nõukaajal, kui jonnimise eest sai siraka mööda sääri, polnud neid avalikes kohtades lõugavaid lapsi näha ühti.

Kuule, mine rahune nüüd maha. Normaalsed täiskasvanud inimesed üritavad lahendusi leida ilma vägivallata.
Sa oled tõenäoliselt üks nendest, kes igalpool vägivallaga asju lahendab.

+13
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Kuidas laps lasteaias hakkama saab? Kui mujal sellisid jonni- ja hüsteeriahooge pole märgatud, siis ta teiega lihtsalt katsetab piire ja sellisel juhul peate kiiresti temaga kodus piirid paika panema. Kui aga hüsteeriahood on ka muja, siis vajab psühhiaatri abi ja teie nõustamist.

+4
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Kuidas laps lasteaias hakkama saab? Kui mujal sellisid jonni- ja hüsteeriahooge pole märgatud, siis ta teiega lihtsalt katsetab piire ja sellisel juhul peate kiiresti temaga kodus piirid paika panema. Kui aga hüsteeriahood on ka muja, siis vajab psühhiaatri abi ja teie nõustamist.

Lasteaias on iga päev hoog, suurem või väiksem. Samas lasteaias käia tahab, kuigi eriti teistega ei seltsi. Sünnipäevadele ei kutsuta, no arusaadav ka. 1-2 päeva puhkab nädalas, vahel ka rohkem. Trennis käis (jalka) ja seal probleeme pole peaaegu olnud. Vanaemade juures karjub, alati on seal nö hoog.

+1
0
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 17 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Isegi ei pruugi meditsiiniline probleem olla. Meil lähedased tuttavad said suhteliselt vanalt esimese lapse. Nüüd ka juba 5 aastane. Täiesti võimatu tegelane – vanemate elu on põrguks teinud ja natuke ka tutvusringkonna oma kuna keegi enam seda last (koos vanematega muidugi) eriti külla kutsuda ei soovi – karjub üle seltskonna, puudutab ja kisub kõiki asju mis talle meeldivad, marsib toast tupp ja vaatab mis huvitavat on. Vanemad püsti hädas aga antud juhul küll täiesti nende enda tagemata töö. Mina olen siis see paha kes seda last oma kodus noomib, no näiteks kui ta otsustab mu toataimedelt mõned lehed rebida vms. Minu suhteliselt karmile reageerimisele ta küll jah hetkeks ehmatab jookseb oma vanemata juurde kes teemat edasi ei arenda ja mõne minuti pärast on kõik jälle endine – kisa, vahelerääkimine kõigile ja kõigele jne.

+14
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Tuleks teha uus titt, siis läheb tähelepanu mujale. Paljude probleemide allikas on liiga vähe lapsi ja lahendus on laste juurde tegemine.

+5
-17
Please wait...

Postitas:
Kägu

Meie 5 a käitub kahjuks täpselt samamoodi ja ei ütleks, et meil vabakasvatus. Jonnituju võib peale tulla pisikesest asjast ja kõigi tuju ära rikkuda. Ütleme nii, et ta meil ka iseloomult väga kange ja tihtilugu kui oma tahtmist ei saa on kõva jonn taga. Ka meil on tulnud ette sellist olukorda, nagu teemalgatajal oli..just ükspäev suur kisa, sest kindad ei istunud ilusti käes. Täitsa absurd ju, mille pärast jonnida..Lahendasin selle olukorra nii, et ütlesingi, kui jonnimise lõpetad, siis aitan.. ja siis lähme. Oleme ka teinud nii, et näiliselt ära läinud..siis on ära ehmatanud ja jonnimise lõpetanud.  Loomulikult see rikub ka vanema lapse tuju, aga sellistes olukordades ei lahenda karjumine ega löömine. Pigem kavalus ja loodan, et mingi hetk kasvab sellest ikka välja.

+6
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Ei rahunenud kiiresti, umbes pool tundi karjus. Karjus, et miks isa ja vend ilma temata seal on, et ta tahab, et nad kodus oleksid, et mina olen paha ja ei luba tal minna. Peale hoogu nuttis mu süles veidi ja jäi magama. Asi läks halvaks juba enne saabaste jalgapanemist, ma enam ei mäletagi, et millest. Ilmselt hambapesust vms tuli esimene hoog.

Vot ei tea, aga kõrvalt tundub küll, et laps ongi just rollide sassi mineku tõttu segaduses. Ei usu, et tegemist oleks psüühilise häirega, juba see, et ta avalikes kohtades endale neid jonnihooge ei luba, näitab, et suudab end kontrollida küll. See on muidugi pikk tee käia, aga te mehega peaks saama vanema ja otsustaja rolli, jonniva lapse ma saadaks lihtsalt tema enda tuppa jonnima. Tasapisi ta loobub oma jonnidest, kui sellele midagi peale igava toas istumise ei järgne. Te olete ilmselt hästi hoolivad vanemad, aga vahel tuleb karm olemine jonnipunnile kasuks, reegleid on elus vaja ja esimesed õpitaksegi kodus ära. (No ma ju muidugi ei tunne teie peret, lihtsalt jagan enda kogemust enda jonnipunniga, kes tänaseks on õnneks suur juba..)

Lubab ikka avalikes kohtades hooge. Kui ta karjuma hakkab, siis pole mingit vahet, et kus see toimub – lasteaed (seal mitte igapäevaselt), pood, mänguväljak. Lihtsalt tihemini vallandab paha tuju mingi täiesti tavaline asi, nagu vale küünla süütamine, poest vale leiva ostmine jne. Asperger?

Võib olla aspergerlikke jooni, aga ei pruugi. Lihtsalt raskem iseloom. Olin ka lapsena selline, et mingi asi, mis ei olnud nii nagu mina soovisin, ajas mind väga närvi. Mul ei ole aspergerit ja arvestan teistega. Kõige kohutavam, mida vanem teha saab, on hakata sellise iseloomuga last peksma.

+7
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 7 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hüsteeriasse ajab vale leivasordi esimesena lauale panek, vale jõululaulu laulmine, vale nädalapäev, vale raamatu võtmine riiulist jne.

See kirjeldus viitaks pigem obsessiiv-kompulsiivsele häirele (OCD inglise keeles).

+13
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Aga äkki on selle lapse tass nii tühi ja ta ei oska teisiti enam toime tulla?

Äkki prooviks enne selle psühholoogilise jura heietamist lapsele paaril korral vitsaga vastu sääri tõmmata? Kui laps saab aru, et sellisele jauramisele järgneb karistus, siis ehk kaalub tõsiselt, kas jonnida või mitte.

Kustuta need füüsilise karistamisele kutsuvad kommentaarid ära, muidu teatan nendest. Füüsiline karistamine on kriminaalkorras karistatav. Sellega rikud lapse psüühikat ja tekitad trotsi, usaldamatuse enda vastu. Last, kes käitub niigi halvasti, ei aita juhtida füüsiline valu. Ikka muudmoodi tuleb lapsega hakkama saada. Kusjuures selline käitumine on 5-aastastel suhteliselt tavaline. Tulebki selgitada ja maha jätta sellistelt üritustelt.

Olen kirjutanud ühe kommentaari ja ära ma seda ei kustuta,  pole põhjust.

Ja usu mind, selline käitumine 5-aastasel ei ole tavaline.  See laps on kas täiesti üle hoitud   või on tal peas midagi väga teistmoodi kui tavalisel lapsel.

+12
-3
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

“Käsutada, et mis juttu keegi ajada võib”? Ära solgi teemat, selles oli teema. Tood minu teemaalgatusse mingi “kes kelle maha jättis” ja arvad, et see on okei. Mul on mure, tahan seda kellegiga jagada, mitte kärgperendusest lugeda. Kui seda sooviksin, avaks vastava teema.

Sellest jutt ongi, et avalikus foorumis ei saa sina määrata, mis juttu seal keegi ajab. Kui see sind nii vahutama ajab, oled ise ebaküps. See pole asi, mis kuidagi sinu kontrolli all oleks ja sellega tuleb leppida. Käitud ju praegu samamoodi nagu su viiene: kui midagi ei meeldi, trambin jalgu. Küps täiskasvanu laseks silmad üle teda mittepuudutavast ja nopiks välja selle, mis teda huvitab ja polegi mingit probleemi.

TA ei saa määrata, kas inimesed räägivad teemasse, aga see ei muuda asjaolu, et need, kes ei suuda isegi teemas püsida, on debiilikud

+11
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Hüsteeriasse ajab vale leivasordi esimesena lauale panek, vale jõululaulu laulmine, vale nädalapäev, vale raamatu võtmine riiulist jne. Lapsel on kindel päevakava, piisav uneaeg, kindlad toidukorrad, stabiilne ja turvaline elu. Ei torma me temaga ringi (pole võimalikki ju praegu). Kui on hea päev, siis on ta vahva toimekas tegelane. Kuigi suht rõõmutu, kui nii võib öelda. Miski teda rõõmust hüppama näiteks ei pane. Vanemat last on väga lihtne südamest rõõmustada või õnnest kiljuma panna.

Nojah. Püüa asjad lapsele põnevaks muuta. Räägi lugusid, ärgita teda ennast rääkima. No kui on plaan sõpradega metsa minna, siis räägi sellest lapsele kui millestki väga põnevast ja muinasjutulisest. Ja ärgita teda kaasa mõtlema, mida seal metsas teha võiks või kas äkki võiks jänku saba kuskilt paista vmt. Nii, et ta hakkab seda metsaminekut ootama, siis on ka lootust, et kui see minekuaeg käes on, lähevad saapad kiiresti jalga. Hästi palju lapsega rääkimine ja tema fantaasia ergutamine võiks nauuke aidata. Ja abi otsimise soovitus on ka kindalsti hea. Kui ta lasteaias ka hüsteeritseb, siis kuidas seal õpetajad temaga hakkama saavad?

+2
-2
Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt

Postitas:
Kägu

Hmm, no mingi käitumishäire paistab see olevat tõesti, mitte lihtsalt ealine iseärasus. Kas olete käinud ainult ühe psühholoogi juures või mitme? Usun, et lisaarvamuse saamine ei teeks paha. Teil kui lapsevanematel oleks kindlasti palju kasu Gordoni perekoolist, just sellise lapsevanema jaoks arusaamatu jonniga lahenemise õppimine on üks neist asjadest, mida seal õpetatakse: https://tarkvanem.ee/koolitused/gordoni-perekool/

+2
-4
Please wait...

Näitan 30 postitust - vahemik 31 kuni 60 (kokku 152 )


Esileht Väikelaps Viieaastane ajab pere lõhki