neil lastel on tulevikus lihtsam, kes väiksest peale harjuvad, et erinevate kohtade jaoks on erinev riietus.
Justnimelt, erinevate kohtade jaoks erinev riietus. Ka koole on erinevaid. Kõiki koole ühte vormi ehk samasse stiili suruda ei ole vast mõistlik. See on just halb, kui kõiki inimesi kasvatatakase üles ühesuguste (hetke ajastu enamuse masside) arusaamade ja piiritletud nägemuste järgi. Meil on olemas mitmeid kristlikke koole, on spordikoole, kunstikoole, mõnede rahvusgruppide oma koole jne. Isegi erineva ainekallakuga üldkoolid võiksid riietuse teemat võtta erinevalt, kes rangemalt, kes vabamalt.
Koolis võiks ikka elementaarne kaetus olla, kui just õues 30 kraadi sooja pole
Kindlasti ei sobi koolis olla alasti, pesuväel ega läbipaistvas pitsilises särgis/kleidis. Samas aga nii retuusid, miniseelik, lühikesed püksid, maikasärk vastavad igati elementaarsele kaetuse tingimusele. Kõik kehaosad, mida meie (mitte islami) ühiskond soovib kaetuna näha, on nende riietega täiesti kaetud!
Mis tähtsust sel on, kas õues on +30 või -30 kraadi? Tänapäevases soojustatud koolimajas on mõlemal juhul enamvähem sama soe. Pigem võib olla isegi vastupidi, et suvel kui maja küte on välja lülitatud on ruumid hoopis jahedamad ja rõskemad kui talvel pideva küttega. Kuulge kas see on äkki hoopis inimese enda peas kinni, et kui väljas on suvesoojus, siis on aktsepteeritud ka siseruumis paljamalt olla ja vastupidi? Kuigi mitte ühtegi füüsikalist ega füsioloogilist põhjendust sellele ei ole.
Keegi siin eespool kirjutas, et enne teismeiga sarnaneb kool pigem lasteaiaga. Hmm, et siis koolis mängitakse, süüakse, magatakse ja vahepeal tehakse paarkümmend minutit ka midagi õppetööga sarnanevat? Ma ei tea, võib-olla mõnes koolis tõesti.
On täiesti reaalseid näiteid meilgi – nimelt Lasteaed-Algkoolid. Seal läheb kogu eluolu sujuvalt lasteaiast kooliks üle. Mängulised ja õppelised tegevused vahelduvad nii lasteaiarühmades kui ka kooliklassides, vastavalt vajadusele. Ja muidugi ka süüakse ikka. Magamisega on nagu on, ega ka lasteaia vanemas rühmas paljud enam magama ei jäägi. Seetõttu ei olegi mõistlik eeldada, et inimene muutudes vanusenumbrist 6 vanusenumbriks 7 teeks justkui läbi äkilise kehalise ja vaimse hüppe. Sellist hüpet ei eksisteeri, kuigi ühiskonnakorraldus on selle formaalselt peale sundinud lasteaia lõpetamise ja kooli alustamise nimetuste all.
Oluline hüpe inimese arengus toimub puberteedi algamisega. Siis on jah faktiliselt otseselt juba “süüdi” hormoonid ja looduse poolt ettemääratud järsk muutus nii kehalises kui vaimses arengus. Ometi koolisüsteemis on see üleminekuetapp täiesti tagaplaanile jäetud, kuigi just selles kohas peaksid toimuma kardinaalsed muutused lastega tegelmises, nende vajadustega erinevalt arvestamisega. Just selles kohas (ütleme alates 13a vanusest) võiks alata uus kooliaste, uus koolikategooria. Võiks olla lausa teise koolimajja ülekolimine siis, sest eelteismelised ja teismelised üldiselt ei sobi segiläbi koos samas koridoris omi asju ajama, lihtsalt huvid on niivõrd erinevaks muutuvad juba.
mu lapsed ei käinud ka lasteaias maika ja lühikeste pükstega. Lühikesed püksid on ju tegelikult üpris ebapraktiline riietus. Näiteks liumäest alla lasta on nendega pigem ebamugav: paljad kintsud ei libise eriti ja laps võib isegi haiget saada. Ja maika – no toas hädapärast veel, ehkki mu laste lasteaias eelistati selgelt lühikeste varrukatega T-särke (maikaga magasid nad lõunaund), aga õues võiks juba päikesepõletuse vältimiseks õlad siiski kaetud olla.
Varem käidi lasteaias ikka kleidikeste või lühikeste pükste ja mingi särgiga, mis sageli oli ka maika (omal valikul). Olenes ka tollal lasteaiaruumide temperatuurist, siis ei olenud kõikjal veel nii hästi soojustatud hooneid nagu täna. Magamas käidi lasteaias ainult aluspüksikeste väel, nii poisid kui tüdrukud. Ei mingeid särke mitte kunagi! Pärast magamist võimlemistunnis täpselt samuti. Venemaa televisioonist vaadates ollakse seal tänagi samas stiilis, võib-olla ka meie vene lasteaedades. Basseinis ujumas käiakse küll meilgi täna sedasi, just neis vene lasteaedades. Kohustuslik ettekirjutus on “valged trussikud, ujumismüts ja rätik pärast kuivatamiseks”. Kõik.
Liumägi ja lühikesed püksid – no see on nii väike teema ju! Liumäelt enamasti lastakse alla ikka püksitagumiku peal, jalad veidi konksus ees (kintsud eriti ei puutugi pinda). Mitte põlvili. Aga libedamal liumäel pole suur vahet. Veekeskuse liutorus koos veega lasevad alla kõik ju ka palja kintsuga. Õues päikesepõletuse teema (maika vs t-särk) on ka pigem pisisasi, pigem otsitud vabandus. Ei ole lapsed lasteaias nii kaua pidevalt õues lõõskava päikese all (lasteaedade hoovides on enamasti ka varjulised puud) ja kesksuvel on lasteaiad pigem üldse puhkusel.
Sädelus ja satsid olid isegi lasteaias pigem sünnipäevade teema, mitte igapäevane riietus. Ja tegemist oli Lasnamäel asuva lasteaiaga, kus vähemalt pooled lapsed on vene peredest.
See on igaühe (eelkõige emme) oma asi, millal ta lapse rohkem või vähem sädelevana lasteaeda saadab. Ei ole seal neis lasteaedades ka keelatud argipäeval sädelevas kleidikeses olla, aga põhjuseks on pigem emme enda praktiline kaalutlus, et ei kulutaks ja määriks seda sädelevat liiga ruttu ära, seda ju raskem ka puhastada. Aga keegi ei keela sedasi tulla ja olla. Samas nende vene lasteaedade sädelevad pidulikud riided on ka ikka omaette tase värvikuse, satside ja sädeluse koguse ning kirevuse osas. Siin eespool näiteks toodud sinised lühikesed teksapüksid mõne üksiku sädeleva kristalliga on väga argised ja tagasihoidlikud selle pidusädeluse kõrval.
Mis puutub sellesse, et poisid ei tohiks tüdrukute riietust arvustada – jah, ühest küljest on see ebaviisakas ja poisse võiks ja tulekski naisõigusluse vallas harida. Aga teisest küljest on see poiste suhtes ebaõiglane: nende hormoonid möllavad, väljakutsuvalt riietatud tüdrukud justkui pakuvad end vaatamiseks välja, ent vaadata ei tohi. Ja siis leidub ühiskonnas ka igasugu perverte – te tõesti tahaks, et mingi ilane pervo te tütart vahiks? Mina ei tahaks.
Jutt oli koolis olemise riietusest. Võõraid pervosid sinna kooliruumidesse ei tohiks tänapäeval sisse saada (iseasi kui just mõni oma kooli õpetaja seda salamisi pole). Järelikult sa siis pead silmas neid 15-aastaseid hormoonides mehehakatisi, kes siis oma kooli 9-aastasid plikatirtse vahivad? Sa arvad, et need noored poisid on kõik selliste kalduvustega, et eelistavad lapselikke plikasid just? Selle asemel et vaadata samas koolis olevaid endavanuseid või keskkooliastme naiselikke neidusid, kes peaksid loomuliku loogikaga neile palju erutavamalt just mõjuma. Minuteada on läbi aegade teismelisi poisse sellel hormonaalsel perioodil rohkem huvitanud just vanemad (ca 20-30a vanused) naised hoopiski, sealhulgas isegi nooremad naisõpetajad. Nii oli see juba minu ammusel kooliajal, nii on see ka tänapäeval. Põhiliseks huviks on sellises vanuses poistel just suured tissid, lausa ülemäära suured, miskipärast.
Teema tuli omal ajal üles meil siis, kui dressipükstega poiss käskkirja sai ebaviisaka riietuse eest ja lõhkiste teksadega poisil ema kooli kutsuti. Miks tüdrukud võivad? -näiteid tuli robinal
Ahsoo, et sedapidi oli asi siis. Aga siis oleks ju saanud poisile öelda, et tüdrukutel ongi rohkem riietuse võimalusi ja erinevuste aktsepteeritavuse skaala laiem. Lõhkised teksad on tänapäeval tüdrukute hulgas rohkem levinud kui poistel, ilmselt sellest siis õpetaja leidis et poiste jaoks on see kohatu tema arvates. Lihtsalt seni harjumatu tema jaoks. Kuigi minu pärast võiksid poisidki samamoodi tüdrukute riietega olla ja ei näe ma probleemi. Aga mõni õpetaja on paraku selline konservatiive, nii nagu enamus siinsegi foorumi kommenteerijaid. Ma isegi tunnetan siin, kui vaevanõudev on vaielda üksinda 10 vastuväitlejaga, kes lausa otsivad oma nägemusele misiganes põhjendusi.
Kasutaja on kirjutanud teemasse 14 korda. Täpsemalt 25.12 21:18; 25.12 21:25; 26.12 02:39; 27.12 07:09; 28.12 07:35; 28.12 09:53; 29.12 06:01; 29.12 06:16; 29.12 06:33; 29.12 06:51; 30.12 09:28; 30.12 17:17; 31.12 03:06; 31.12 03:26;