Teema: “Viiliv” kolleeg

Äkki lähed teed suu lahti ja räägid selle inimesega?

Olen ka sellises olukorras olnud ja ega midagi väga aidanud, teise täiskasvanu tööstiili või stiilitust väga ei muuda. Kes harjunud teiste kulul liugu laskma ja pole piinlik nii, siis võid ju rääkida, aga üldiselt ei muutu midagi. Mina kannatasin paar aastat, siis lõin käega ja vahetasin kohta, olenemata, et minu asemele polnud kedagi võtta. Seega laiskloomale langes mitme inimese koormus. Siis oli küll vesi ahjus, aga mis see minu mure on? Tegin mina mitu aastat sinu eest, siis võid ka sina nüüd üksi rassida, võõras mure. Et noh, võid ju mainida, et tööl käiakse tööd tegemas ja lõustaraamatus istutakse kodus, aga vaevalt see midagi muudab.

Aga seda võimalust pole, et sa oled lihtsalt loomult kohusetundlikum, uue koha tõttu pingutad rohkem ja mõtled üle? Ei ole varianti, et saaksid ise ka veidi vabamalt võtta?
Äkki see sulle tõesti vaid tundub?

Enne kui sa ei ole selles 101% kindel, ma ei soovita kellegagi sel teemal rääkima minna. Kõigepealt veendu, et su tundmusel on tõepõhi all ja siis alles hakka mõtlema, kas on vaja kuidagi edasi tegutseda. Vbla oled ka veidike veel seal tööl ja saad aru, et su algne ponnistus ja närvitsemine oli kõik asjata.

Meil kontoris on analoogne olukord olnud. Uus tulija leidis peale paari aastat, et vana olija ei tee mitte midagi. Läks ülemuse juurde kaebama. Õnneks on nende mõlema töötaja suur osa tööst arvutis ja sai võtta raporti. Selgus, et vana olija teeb isegi pisut rohkem kui uus.

on ka muid variante – et ta on lihtsalt palju kiirem ja tõhusam nt.
Iga tööd saab teha erineva stiiliga – mina olen nt väga kiire, ja selle, mida kolleeg teeb päev otsa, teen mina paari tunniga. Oskan olulise ebaolulisest eraldada, ja jagan oma energia vastavalt. Kolleeg aga pühendab kõigele ühepalju aega ning jõudu, ja seetõttu on pidevalt väsinud ja närvis (ilmselt tunneb ka, et tema on ainus, kes tööd teeb…).

Kusjuures – kui üleliia pingutad ja poole rohkem teed, tõstetaksegi norme samal ajal palka tõstmata.

Teadmata, mis laadi on teemaalgataja töö, on keeruline täpselt nõu anda. Kas antud tööl on mingigi mõõdetav tulemus? Selline, mida saab kolleegi tööga võrrelda? Kui ei, siis kas seda saab kuidagi korraldada? Kui praegu ei mõõdeta, siis mõtle, kuidas seda oleks võimalik mõõta? Võid mõne aja pärast sama küsida ka ülemuselt või juba varem ka muuseas jutu sees kolleegilt – palju ta jõuab päeva jooksul midagi teha/täita/trükkida vms. Asi võib olla viilimises, aga asi võib olla tõesti ka vilumuses.

Esiteks soovitan sul rahulikult katseaeg lõpuni töötada praeguses olukorras. Kuidas ülemus olukorras käitub? Kas sulle tundub,e t ülemus teab, et koormus on erinev? Kas ülemusel üldse on reaalne ülevaade, et koormus väga erinev?

Siis tekib küsimus ka, et mille järgi sa koormust hindad – kas teil on ülevaade tööülesannetest kuskil olemas, et saad hinnata? Sh saad tööülesande kirjelduse järgi aru selle keerukusastme? Või sa tegelikutl täpselt ei tea, kui palju tal tööd on ja hindad tema käitumis ejärgi?

Nimelt mõned inimesed töötavad kiiremini, teised aeglasemalt. Eriti kui tema on nö vana tegija ja sina uus – loomulikult käivad tal asjad kiiremini kui sul ja ongi vaba aega.

Mina olen ka selline inimene, kes töötab kiiremini. On olnud aegu, kus mul on väga suur koormus ja ikka saan oma aja planeerimisega paremini hakkama kui mõni kolleeg, kellel oluliselt väiksem koormus (meil on osaliselt tööülesanded kaardistatud + sellele teisele kolleegile väljaspool kardistust ülesandeid väga pole, minule tuleb ka väljaspool kaardistatavaid ülesandeid + keerukamad asjad ka mulle). Ilsmelt see teine kolleeg ei tajugi, et tal koormus on väiksem, sest ta töötab aeglasemalt ja see kõik nõuab temalt justkui sama palju tööd, kui minul 2x rohkemate asjade tegemine. Aga tänu sellele saan mina tegeleda huvitavamate asjadega ja mingil määral ka valida, millega ma tegelen, rääkida olulistes asjades kaasa jne (st kaasatakse otsustusprotsessi).

Nii et, enne kui otsustad nt ülemusega rääkima minna (sest teisti olukorda lahendada ei saa), ole kindel, et asi pole sinu kogenematuses! Et samal ajal teine kolleeg ei kurda, et sa oled liiga aeglane!

#3225552:

Nii mulle tundubki, et minu koormus on suurem, kui tema niimoodi puhkab pidevalt.
Meil on täpselt samad tööülesanded.
Kujutan ma viilivat kolleegi endale ette?

Ära muretse selle pärast. Sa ei tegele ju ühe kliendiga seepärast rutakamalt vm, vaid täpselt sama kaua kui ilma kolleegita teeks?
Oled ainult paar kuud olnud ja peaksid veel enda asjadele keskenduma.
Millest keelduda saad, on see kui kolleeg sulle lisaülesandeid tahaks anda või ülemust mängida (saan aru, et olete võrdsel positsioonil).
Tööta oma tempos (samas ära üle pinguta). Küll millalgi ülemus vaatab teie kontaktide arvu ka üle ja saab ju isegi aru, kuidas lood on. Kui oled juba kauem olnud, võid ju mingi aeg teha ülemusele ettepaneku töötasu/boonuse osas seda kontaktide arvu arvesse võtta.

Kas ei saa töökoormust ära jagada, et oleks näha, mis temal tegemata ja et see tegemata ei tuleks automaatselt sinu lauale?
Jah, paljud inimesed viilivad niimoodi, sest sina teed ju nii tublisti, siis võib! iroonia

Tuttav tunne – samas ma saan aru, et pigem on probleem minus, et olengi väga kiire ja suhteliselt täpne töötaja. Olen proovinud pidurit tõmmata ja teha teiste tempos, aga ei suuda nii palju ikka “omi” asju teha või niisama istuda, et nii vähe teha. Ja on alati inimesi, kes kasutavad olukorda ära ja kui ei ole selgelt ülevaadet ülemusel, kui palju ju kui keerukaid ülesandeid keegi teeb, siis on väga kehvasti. Mõnda ülemust ei huvitagi, peaasi, et töö tehtud ja kui keegi viriseb, et ei jõua võetakse töötajaid juurde. Samas olen kunagi ka teinud väljavõtte terve osakonna töötajate töömahust (tegelikult ikka väga kerge määratleda). Tulemus oli ühe töötaja osas ilmselge – tegi 5 korda vähem kui kõige kiiremad ja samas ka ühtegi probleemi ei suutnud lahendada ja neidki asju tahtis oma kollegi kaela ajada. Tavaliselt on selle asja juures ainult 1 probleem, et palga number on sama, kas teed rohkem või vähem. Et paremaid töötajaid ei tunnustata.

Huvitav, et kui teemaalagataja on nii töökas ja üldse tööl muude asjadega tegeleda ei taha, siis kuidas tal jääb küll aega, et detailselt jälgida, kui palju teised tööd teevad ja koostada selle kohta veel aruandeid. Me leian, et see ei ole üldse teemaalgataja asi. Tegu on pigem veidra kiikuga, kui tundub, et kõik teised teevad alati sinust vähem.

Mina ei suudaks ka lihtsalt niisama kohvi juua ja aega parajaks teha, pigem teen tööd – see väsitab vähem.
Kui ütled, et programmist on näha, palju võtad sina kõnesid ja palju tema, siis pigem ei hakkaks ise viilima, vaid katseaja vestlusel võtaks asja teemaks. Kui praegu ise ka viilima hakkad, siis pole enam adekvaatseid andmeid, millele ülemusega vesteldes toetuda. Ja kust tead, võib-olla ülemus teab, aga jälgib hetkel ja kogub andmeid? Sind võeti ju tööle, kuna olemasolev ei saanud hakkama. Varsti selgub, et oled ainus töötaja, sest teist lihtsalt pole vaja enam. Kui sai tema enne üksi hakkama, siis saad sina ju ka üksi hakkama.

#3225281:

Meil kontoris on analoogne olukord olnud. Uus tulija leidis peale paari aastat, et vana olija ei tee mitte midagi. Läks ülemuse juurde kaebama. Õnneks on nende mõlema töötaja suur osa tööst arvutis ja sai võtta raporti. Selgus, et vana olija teeb isegi pisut rohkem kui uus.

Meil oli sarnane olukord. Korraga tuli tööle 4 uut noort inimest ja mõne kuu pärast tekkis neis protest, et üks vanem töötaja vaatab vahepeal isegi mingit seriaali, rääkimata Facebookis käimisest. Lisaks käis 1.5 tunnistel lõunatel ja võttis regulaarselt kodukontoripäevi. Läksid ülemuse jutule, õigemini tõstsid teema mingis vabamas õhkkonnas, ehk suvepäevadel, nii täpselt ma ei tea. Igatahes on meil 100% mõõdetav töö, ehk siis me kõik teeme sama asja, mida saab selgelt mõõta, isegi kahe parameetriga. “Tükkide” arv ja ..jätan selle ütleemata. Lihtsam on siinkohal rääkida “tükkidest” ja mõõta “tükke”. Ülemustel oli aga pilt selge, see vanem kolleeg, tegi 6 KORDA rohkem “tükke”, kui parim neist neljast uuest. (Mina tegin 3x rohkem “tükke”) Tegemist on üldiselt öeldes teenindussektoriga, milles on kriitilisemaid ja vähemkriitilisi töid, riskantseid ja vähemriskantseid töid ja keerulisi ja väga keerulisi “kliente”.

Arusaadav, uutel lähembi aega sisseõppimiseks, aga võiks enne kisamist ka veenduda, et põhjust on.

Tulemus on, et neist neljast on hetkeks, 3 a hiljem, kõik lahkunud. Lahkumisel tõid kõik esile, et nad ei saanud areneda, sest kõik keerulisemad tööd anti sellele vanemale kolleegile ja no näpuga mulle ka. Aga kuidas sa annad neile keerulisemaid asju, kui nad ka lihtsamaid asju suudavad teh KUUS korda vähem (tõsi, kahe aasta päeast neist parim tegi ainult 3x vähem sellest vanemast kolleeist ja poole vähem kui mina).

Niiet veendu enne, et asi pole sinus. Kui tema oma töö kiiresti ja hästi ära teeb (ja tegemist on nö sissetuleva tööga, kus proaktiivsuse vajadus puudub või on väike), siis vaadaku või tundide kaupa filme või vedelegu kuskil restoranis või kodus diivanil, kuni sina ikka laua taga oma tööjuppidega tundide kaupa pusid. Peaasi, et ta uute tööde saabumisel saadaval on.

#3226873:

Üks põhjus töökoha vahetuseks oli see, et kolleeg kellega pidime koos võrdselt tööd tegema ja saime ühesuurust palka, suutis teha täpselt kindlaid tööülesandeid, kui aga oli vaja natuke mõelda või otsida lahendusi – siis pidin mina tegema, seega tegingi rohkem tööd. Ülemus ütles – et peadki tegema, kui sa õpid ülikoolis. Et mismõttes – nagunii on mul seoses õppimisega koormus, siis pean lisaks sellele sama palga eest tegema keerulisemaid ja raskemaid töid, samal ajal kui kolleeg pastakat keerutab ja huuli värvib.

kui sa kasutad õppepuhkust (töökoht maksab ja kolleegid teevad sinu tööd sel ajal), siis võib ülemus vabalt sinult mõnevõrra rohkem oodata…