Esileht Sünnitus Viimase aja kogemused TÜK-s

Näitan 4 postitust - vahemik 1 kuni 4 (kokku 4 )

Teema: Viimase aja kogemused TÜK-s

Postitas:
Kägu

Kes on viimase 4-5 kuu jooksul TÜK-s sünnitanud, siis palun jagage oma kogemusi seoses koroonaajaolukorraga.

Kas sünnitusjärgselt saite piisavalt tuge ämmaemandatelt või oleks tahtnud rohkem? Mõtlen just selle pärast, et tugiisik ju sünnitusjärgseks perioodiks jääda ei tohi ja äkki ka ämmaemandad pigem hoiavad rohkem distantsi sünnitajaga?
Kas palateid jagus omaette olemiseks või tuli jagada?
Korduvsünnitajad – kui kaua pidite haiglas olema (eeldusel, et beebiga on kõik korras?) Kas lastakse pigem kiiremini koju?
Kuidas toiduga lood? Peale haigla pakutava mingist automaadist snäkke ei saa osta? Woldid-Boldid ei tule ilmselt kõne allagi.

Tänud ette juba vastajatele!

+2
-1
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sünnitasin veidi üle kolme kuu tagasi.

Ämmaemandaid on erinevaid: mõni on väga toetav ja lahke, palub alati teatada, kui mingitki abi vaja; kuid on ka selliseid käredaid (üks nt ütles mulle, kui muu jutuga seoses mainisin, et olen neli ööpäeva magamata, et ega ma nukku ei sünnitanud…), kellest tahaks ise eemale hoida.

Mulle oli väga suureks toeks individuaalne ämmaemand, kes käis mind isegi hiljem veel palatis vaatamas, ehkki lepingu järgi lõppesid tema kohustused vist kaks tundi pärast sünnitust.

Oleks saanud järgmisel päeval koju, aga siis oleks pidanud hiljem beebide ainevahetushaiguste sõeltesti jms pärast tagasi haiglasse tulema. Imetamine ei kulgenud ka viperusteta. Olime haiglas kolm päeva.

Süüa anti palju, lisaks tavasöögile oli ikka mõni kohupiimakreem või suur küpsis vms juures, mul jäi alati toitu  järele (aga mul ei tekkinud mingit sünnitusjärgset hundiisu ka). Võtsin snäkke kaasa ka, hematogeeni ja pähkleid nt, aga need tõin muidugi koju. Snäkiautomaati ei silmanud.

Edu!

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sünnitasin jaanuaris. Ämmaemandad sünnitusjärgselt distantsi ei hoidnud, aga ega neid ülemäära näha ka polnud. Palatit pidin jagama ja palatinaabri juures käis ämmaemand rohkem, sest tema oli esmasünnitaja ja imetamine ei tahtnud algul sujuda. Ämmaemand käis vist ettenähtud korra kohaselt 2x päevas, aga sellegipoolest ei tundunud, et oleks omapead jäetud, sest tudengeid oli palju ja nemad käisid sagedamini. Kui ise vastata/aidata ei osanud, kutsusid ämmaemanda. Samuti oli võimalik ämmaemandatele helistada (mingi valvepost või mis neil seal on) ja palatinaabrile tuli tõesti ämmaemand ka keset ööd appi.

Mingit varem välja lubamist ei olnud, pigem tundus, et tahavad igaks juhuks kauem hoida, et võimalikult vähendada seda, et tagasi peaks tulema. Mina mangusin muudkui ära ja suure hädaga lasti 3. päeval välja (kui laps oli 48 h vana), palatikaaslane jäi minust veel sinna, sest laps ei võtnud nii kiiresti juurde kui tarvis.

Toidupuudust kartsin, aga tegelikult ei olnud. Oli söödav, mõni asi oli hea, mõni eriti ei meeldinud. Mingeid snäkke mina küll kuskilt osta ei saanud. Palatist niisama välja ei võinud minna.

Personal oli minu meelest toetav ja sünnitusel olnud ämmaemand oli eriti meeldiv ja sõbralik. Kõik olid viisakad, hoolivad, sõbralikud jne. Ainult üks lastearst oli väga konkreetse olekuga, kuid ei saa öelda, et ta tõre oleks olnud.

+2
0
Please wait...

Postitas:
Kägu

Sünnitasin TÜKis 3 nädalat tagasi ja siis oli sünnitajaid päris palju. Kuna mul oli eraämmaemand, siis muidugi sain temalt suurt tuge nii sünnituse ajal kui ka pärast (käis ka pärast palatis vaatamas, ikkagi üks tuttav nägu juba ka eelmisest sünnitusest), kuid ka haiglas veedetud aja jooksul olid kontaktid teiste ämmaemandate ja muu personaliga sõbralikud ja positiivsed. Üks lapsega tegelev inimene nn lastetoas oli tõesti selline konkreetsem, kuid mitte otseselt tõre, nagu siin eelpool mainiti. Korduvalt kinnitati, et misiganes põhjusel abi vaja, siis lihtsalt helistada valvelauda ja paar korda seda võimalust ka kasutasin. Keegi muidugi ei vältinud, kuid võtsingi hoiaku, et kui abi vaja, siis tuleb ikka suu lahti teha ja küsida.

Sain perepalati, kuna palusin seda kohe haiglasse jõudes ja ju siis oli vabu tube tol hetkel. Selle üle on mul küll hea meel, sest nii sai muretult beebiga toimetada, puhata ja videokõnesid mehe ja kodus ootava lapsega teha, ilma et kardaks kedagi teist segada. Koju sain 3. päeva lõunast, kui kõik vajalikud toimingud ja analüüsid antud. Ja kuigi koduigatsus oli juba ka tekkinud, siis tegelikult oli see aeg iseendale ja beebile väga vajalik, tõesti oli mõnus (nii mõnus, kui pärast sünnitust olla saab) ja rahulik aeg.

Vot minul tekkis küll see hundiisu pärast sünnitust – ilmselt kuna see kestis kaua ja energiakulu oli suur. Esimene hommikusöök oli pettumus – portsjon oli kuidagi väike ja lahja, kuid õnneks täiendasin seda kodust kaasavõetud puuviljadega. Järgnevad söögikorrad olid juba tõhusamad, ma polnud eriti pirts ka, kuigi see toit pole eriline gurmee, aga on ok. Õnneks olin natuke söögipoolist kaasa võtnud ning see oli abiks. Kaasas oli banaani, õuna, müslibatoone, hematogeeni ja erinevaid tuubides puuviljapüreesid (just-just, neid beebidele) – osad olid kaeraga ja osad ploomiga – esiteks hea mugav pakend, teiseks hoidis kõhu käimas ja kolmandaks mulle need lihtsalt maitsevad. Koridoris oli kohviautomaat (sealt sai ka kakaod ja kisselli, maksmine kaardiga) ning teepakid.

+3
0
Please wait...

Näitan 4 postitust - vahemik 1 kuni 4 (kokku 4 )


Esileht Sünnitus Viimase aja kogemused TÜK-s