Tere
Olen viimasel ajal pea igas portaalis sattunud peale teemale, mis teeb maha üksikemasid. Ausalt olen üllatunud kui eelarvamuste küüsis ja kitsarinnalised on eestlased. Tundub nagu viimasel ajal tunnevad mehed, et kõik üksikemad just neid jahivadki ja naised, et kõik üksikemad on nende meeste jahil. Aga ei mahu mulle pähe kust tuleb see vihkamine ja eelarvamus. Mida on nad teile teinud? Miks te neid niimoodi peate maha tegema? Miks te neid peate niimoodi vihkama?
Mina olen üksikema. Ei käi pidudel reklaamimas ennast kui lastetut naist ega ka lastega naist. Ei käi otsimas uut meest. Ei jahi teise naise meest. Olen tavaline eesti naine lapsega kellel on täpselt samad õigused elule, armastusele ja austusele nagu seda nõuavad prouad kes on abielus või härrad kes on mõne lapse kas maha jätnud või tõesti mõnes suhtes pika ninaga jäänud. Ma ei otsi uut meest. Ei taha nendest midagi kuuldagi peale seda kuidas mind päev peale lapse sündi maha jäeti vabandusega, et ikkagi ei ole pereelu härra jaoks. Peale mitmeid aastaid kooselu ja armastades oma kaasat, kas ma tõesti oleks pidanud tegema abordi uskudes, et nagunii jään üksikuks. Mina uskusin, et pikalt koos last planeerides, koos teda oodates ja selleks valmistudes on mul ka tõesti pereelu millest me kõik unistame. Mina uskusin armastatu sõnadesse ja lubadustesse. Miks? Sest ma armastasin teda! Aga see et mind haiglas, päev peale lapse sündi maha jäetakse, ei uskunud ka mina. Pidin helistama sõbrannale, et me haiglast koju saaksime lapsega.
Miks tehakse maha üksikemasid aga mitte neid rongaisasid kes niimoodi käituvad. Miks ei mõisteta hukka naisi kes sünnitavad lapsi peredesse kus isa/ema on narkomaanid, alkohoolikud. Miks ei mõisteta hukka naisi kes sünnitavad lapsi peredesse kus vaesus on juba nii suur, et elamistingimused on alla igasugu arvestust? Miks ei mõisteta hukka peresid kuhu sünnivad lapsed kes ei ole oodatud ja nad siis lastekodusse lähevad? Miks seda kusagilt välja ei tule? Minu laps oli oodatud, on armastatud – väga armastatud ja hoitud, olen heal elujärjel (mul on hea töökoht). Kusagil ma ei hala kui raske on toime tulla oma eluga ja kuidas ühiskond peaks meid eelistama kuna oleme üksikud. Elan lihtsalt, vaikselt ja ilma eelarvamusteta oma kaaskodanike suhtes. Kas mina üksikemana tõesti olen ära teeninud ühiskonna hukkamõistu olukorra eest mida ma ise ei ole soovinud, kuigi paljud lapsed on sündinud siia ilma palju hullemasse olukorda kui kasvatus vaid ühe vanema poolt? Kui paljud teist on purunenud kooselu tulemusena kasvanud vaid ühe vanema käe all, kas olete selle võrra kuidagi kehvemad kui teised? Kas teie üksikvanemad on kehvemad kui teie sõbra/sõbranna vanemad? Kas te tõesti usute, et on lihtne kasvatada üksi last, tööl käia, muretseda igapäeva elu eest, olla vastutav kõige eest ja päeva lõpus peale seda kõike kui laps on voodis, veel ikkagi üksi olla ilma ühegi toetava sõnata või kasvõi toetava vaikuseta? Mõni nädal ei saa kodust väljagi kuna laps on haige. Ei saa poodi, et toitu juurde tuua. Ei saa niipaljugi et läheks korraks ja hingaks värsket õhku ja mõtleks, et elu on ikkagi ilus. Minul on vedanud, minul on väga toetav perekond! Tean, et nende peale võin loota aga paljudel seda ei ole. Väga raske on lugeda kuidas üksikemad kõik lüüakse ühe puujärgi ilma põhjust ja tausta teadmata. Miks te olete eestlased sellised külmad ja sallimatud oma kaaskodaniku suhtes kellel teie teadmata on hommikud, päevad, õhtud ja ka ööd rasked, üksikud ja enamus meist ei ole seda olukorda endale tellinud! Miks ei suuda te leida kasvõi niipaljugi kaastunnet või toetust oma tegudes, et ei tõsta käsi kirjutama vihkamist ja põlgust täis postitusi.
Nagu eelpool juba mainisin olen üks väga paljudest eestis elavatest üksikemadest kes elab vaikselt oma elu. Ei jahi tänaval mehi, ei jahi teiste naiste mehi. Ei käi reklaamimas ennast kui lastetut naist või lastega naist, lootes nii leida meest. Olen tavaline inimene kes väärib ka enamat kui teie kõigi põlgust ja hukkamõistu. Miks ma siia kirjutan ja miks loen neid postitusi? sest minu õhtud kulgevadki sedasi, kui laps magab siis pean vaikselt kuidagigi ennast välismaailmaga ühenduses hoidma (või tundma et hoian). Msn, foorumid, uudisteportaalid jne… Kurb ja hale on küll jah selline elu, tean seda, aga mulle ei antud muud valikut. Tahaks ka kord lugeda midagi mis mõistab hukka ka need mehed, kes oma naised nii külma kõhuga maha jätavad. Ei hakanud kergem peale selle kirjutamist ja ei oota ka siin suurt muutust suhtumises üksikemade vastu aga palun, et mõtleksite enne kui jälle suure vihaga kirjutate et üksikemad on nõmedad, lollid ja ise ära teeninud oma saatuse. Ei ole see kõik nii must ja valge midagi. Ei oota siia positiivseid kommentaare, ega ka negatiivseid. Tean et inimesed kes ei suuda mõista teise inimese muret, mõistavad hukka nagunii ja need kes minuga ühte teed käivad, saavad väga hästi aru mida tunnen. Lihtsalt soovin ja loodan, et saabuv kevad ja päike toovad meisse kõigisse väheke enam sallivust, hoolivust ja armastust oma kaaskodanike vastu.
Teema: Viimase aja üksikemade teemad
üks inimene jõuab netiavarustel palju korda saata – ju see vihkaja siis teebki neid teemasid sinna-tänna. ok, võib-olla mitte üks aga üks käputäis. aga see on ka kõik. tegelikus elus sellist asja ju ei kohta. ei maksa netist loetut päris eluga seostada.
On alles romaan! Ela rahulikult oma elu, sa ei pea end õigustama mingi kibestunud meesisendi ees, kes mööda netti sappi pritsib.
kasuta teinekord lõiguvahesid ja taandridasid. valus lugeda. lugesin diagonaalis, aga olen sama meelt, et mingi seltskond rikub üksikemade mainet ja teised kannatavad.
sellepärast arvan minagi, et isegi, kui roosilisel ajal tundub abielu tühise paberina, siis paarid võiksid abielluda – ja riik võiks üle võtta 100%-selt sellise abielumehe kohustused, kes niimoodi oma naise maha jätab. kohutav.
kui elatakse ja seksitakse niisama koos, siis selles osas ma riigi rolli ei näe ja siis on kõik omal vastutusel ja sisetundel. ja siis tuleb ainult hinge kinni hoida, et sisetunne ei petaks või lepingutega oma tagalat kindlustada. muidugi saan aru naistest, kes usuvad oma mehi neile suu sisse vaadates, aga kui planeeritakse ikkagi ühist LAST, siis suu sisse vaatamisest ju ei piisa selleks, et keegi 18ks aastaks oma koju kasvama sünnitada! ….. nagu näha mistahes üksikemade postitusest siin perekoolis.
seega minu arvamus sõltub sellest, kas tegemist oli kaasaga (abikaasaga) või niisama kaasaga (ehk seksisemuga).
Igal lapsel on õigus isale ja emale. Sinu süü tõttu (vähemalt osaliselt) on sinu lapsel poolik pere. Selle eest pikku pead saadki.
Ah mis seda internetis aetavat võõraste inimeste pläma üldse südamesse võtta. Sina ise tead kõige paremini mida sa väärt oled ja just see teadmine peakski sind rõõmsaks tegema. Kas oled tõesti nii ebakindel, et iga suvalise tüübi armavus korda läheb?
Mina olen ka üksikema. Mina jätsin ise oma mehe maha, kuna ta keeras nii palju käkke kokku, et ei suutnud enam andestada talle. Aga see, et ma olen üksikema, pole mind küll täiel rinnal elamast takistanud. Käin väljas ja lõbutsen, töötan ja õpin. Lapsed veedavad palju aega minu ja oma isaga (neile on ta isana siiski olemas) ja leian, et elu on ilus. Seda tean just tänu sellele, et vabanesin halvast suhtest.
Ela ja naudi!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Igal lapsel on õigus isale ja emale. Sinu süü tõttu (vähemalt osaliselt) on sinu lapsel poolik pere. Selle eest pikku pead saadki. [/tsitaat]
mine arene kuskil nurga taga!
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
mine arene kuskil nurga taga![/tsitaat]
ma saan aru, et tema vastus sulle ei meeldi, aga sa pead ju ka tunnistama terakest tõde, mis selles sellegipoolest on? mitte et mulle 100% tema vastus meeldib, aga ma ei miinusta teda ainuüksi sellepärast, et terake tõde selles siiski leidub… sest no ei ole olemas suhteid, kus mees on kurat ja naine ingel. või siis üks pool saab asjadest aru ja teine ei saa kohe üldse mitte.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ma saan aru, et tema vastus sulle ei meeldi, aga sa pead ju ka tunnistama terakest tõde, mis selles sellegipoolest on? mitte et mulle 100% tema vastus meeldib, aga ma ei miinusta teda ainuüksi sellepärast, et terake tõde selles siiski leidub… sest no ei ole olemas suhteid, kus mees on kurat ja naine ingel. või siis üks pool saab asjadest aru ja teine ei saa kohe üldse mitte.[/tsitaat]See seisukoht ei ole siin populaarne. Populaarne on reaalsust eitada.
Pole midagi imestada – ka üksikemaks saamine nõuab silmapaistval määral reaalsuse ignoreerimist.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Igal lapsel on õigus isale ja emale. Sinu süü tõttu (vähemalt osaliselt) on sinu lapsel poolik pere. Selle eest pikku pead saadki. [/tsitaat]
Igal lapsel ongi õigus emale ja isale. Kui bioloogiline isa jalga laseb, siis on lapsel õigus võõrasisale. Need tihtipeale kipuvad rohkem isa eest olema kui pärisisad. Eostamine on imelihtne, kasvatamine nõuab aga palju hoolt ja armastust. Ja kui üksikema saab omale uue mehe, siis läheb sinusuguste vihkamine veel suuremaks. Üksikema peaks justkui eluks ajaks üksi jääma. Siit tulebki välja silmakirjalikkuse noot.
[small]Jarka kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Igal lapsel ongi õigus emale ja isale. Kui bioloogiline isa jalga laseb, siis on lapsel õigus võõrasisale. Need tihtipeale kipuvad rohkem isa eest olema kui pärisisad. Eostamine on imelihtne, kasvatamine nõuab aga palju hoolt ja armastust. Ja kui üksikema saab omale uue mehe, siis läheb sinusuguste vihkamine veel suuremaks. Üksikema peaks justkui eluks ajaks üksi jääma. Siit tulebki välja silmakirjalikkuse noot.[/tsitaat]No vaata, sellest hetkest kui üksikema leiab omale kaaslase ja lapsele (kasu)vanema, ei ole enam tegemist üksikvanemaga. Nii et vihkamine ei saa kuidagi suuremaks minna, kui sellel enam objekti pole.
Loogika ei ole sinu tugevam külg, mis?
[small]Jarka kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Igal lapsel ongi õigus emale ja isale. Kui bioloogiline isa jalga laseb, siis on lapsel õigus võõrasisale. Need tihtipeale kipuvad rohkem isa eest olema kui pärisisad. Eostamine on imelihtne, kasvatamine nõuab aga palju hoolt ja armastust. Ja kui üksikema saab omale uue mehe, siis läheb sinusuguste vihkamine veel suuremaks. Üksikema peaks justkui eluks ajaks üksi jääma. Siit tulebki välja silmakirjalikkuse noot.[/tsitaat]
silmakirjalikkus tuleb ikka eelkõige sealt välja, kui naine ei mõtle kohe üldse, kellega ta lapse saab. kas tõesti on lapsesaamise aluseks pärani-silmil-suhu-vaatamine-ja-uskumine-armastusse? mina oma reaalsustajus no TÕESTI ei julgeks niimoodi teha. eriti veel eesti vabariigis, kus lapsetoetused on naeruväärsed, lasteaia- ega ka töökohti pole ning üksikematoetus on üldse skaalast väljas ulmeline summa.
ei, üksikema ei peaks jääma üksinda eluks ajaks. kui teda on alatult abielus olles maha jäetud, siis ma leian, et riik peaks ise isa kohustused üle võtma ja mehelt rahad vastavalt oma suuremale võimekusele sisse kasseerima (ja mitte jooksutama väikelapse ema kohtute vahet). kui aga laps on saadud niisama armu-kepi-juhu-suhtest, siis sorry, keda peaks huvitama sellise naise hingeelu? sellised naised peavadki õppima järelikult veel elus oma õppetunde…
Teemaalgataja sa vajad abi. Sa nõuad võrdset suhtumist hukkamõistmises ? Nõuad teatud teiste gruppide hukkamõistmist. Kas sa ise saad nagu aru, et sellega sa mõistad neid ju hukka. Et nemad väärivad rohkem hukkamõistus kui sina ? Hetkel tundub küll nii ,et see hukkmõistmine mida koged teistepoolt endale tulevat, on su enda suhtumine teistesse. Ole ise sallivam, siis märkad, et pole seda sallimatust ikka nii palju. Praegu mõõdad kõiki ühe mõõdupuuga. Miks ometi ? Miks sa mõistad hukka neid, kes pole kunagi sind hukka mõistnud ?
Hirmus pikk teemaalgatus, ei viitsinud kõike läbi lugeda, aga ära pane tähele anonüümsete sapipritsijate arvamusi, ära tee seda viga, et võrdsustad mõne (vb 10) kibestunud aktivisti arvamuse ÜHISKONNAGA. Eestis elab igasuguseid idikaid. Pea püsti ja selg sirgu! Narkomaane, joodikuid ja vaeseid mõistetakse ka pidevalt hukka. Keskerakonda ja Reformierakonda. Kui inimestel on lapsed, kui inimestel ei ole lapsi, kui inimestel on hea sissetulek, kui inimestel on halb sissetulek jnejnejne. Kunagi ei saa kõigile meele järgi olla, ikka on keegi, kes arvab, et ta teab täpselt, kuidas peaksid asjad olema ja kes on milles süüdi. Ära loe igasugust saasta, loe parem raamatuid jamine lapsega õue jalutama!
[small]Jarka kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Igal lapsel ongi õigus emale ja isale. Kui bioloogiline isa jalga laseb, siis on lapsel õigus võõrasisale. Need tihtipeale kipuvad rohkem isa eest olema kui pärisisad. Eostamine on imelihtne, kasvatamine nõuab aga palju hoolt ja armastust. Ja kui üksikema saab omale uue mehe, siis läheb sinusuguste vihkamine veel suuremaks. Üksikema peaks justkui eluks ajaks üksi jääma. Siit tulebki välja silmakirjalikkuse noot.[/tsitaat]
Mina märkasin vastupidist. Kui olin 2a rõõmuga üksikema(ei otsinud ega tahtnud suhet), vaadati mind nagu hybriidi- üksikema ja veel õnnelik ka. Nüüd, kui mul on uus elukaaslane, siis on kõik kuidagi sõbralikud- nüüd olen tagasi \”normaalsete\” naiste ridades.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Jarka kirjutas:[/small]
silmakirjalikkus tuleb ikka eelkõige sealt välja, kui naine ei mõtle kohe üldse, kellega ta lapse saab. kas tõesti on lapsesaamise aluseks pärani-silmil-suhu-vaatamine-ja-uskumine-armastusse? mina oma reaalsustajus no TÕESTI ei julgeks niimoodi teha. eriti veel eesti vabariigis, kus lapsetoetused on naeruväärsed, lasteaia- ega ka töökohti pole ning üksikematoetus on üldse skaalast väljas ulmeline summa.
ei, üksikema ei peaks jääma üksinda eluks ajaks. kui teda on alatult abielus olles maha jäetud, siis ma leian, et riik peaks ise isa kohustused üle võtma ja mehelt rahad vastavalt oma suuremale võimekusele sisse kasseerima (ja mitte jooksutama väikelapse ema kohtute vahet). kui aga laps on saadud niisama armu-kepi-juhu-suhtest, siis sorry, keda peaks huvitama sellise naise hingeelu? sellised naised peavadki õppima järelikult veel elus oma õppetunde…[/tsitaat]
Aga sellisel juhul võib ema õppetundide tõttu kannatada ka laps.
Mind on samuti alati hämmastanud see üksikemade mahategemine. Ei ole ise üksikema aga nagu ikka, siis tuttavate või sugulaste hulgas on naisi, kel on selline seisus. Enamjaolt kõik toredad naised ja ühel või teisel põhjusel üksi jäänud lapsega/lastega.
Mis mind eriliselt hämmastab, siis kus tuleb selline arvamus, et üksikemad on lapse saanud kindlasti üheöösuhtest ja kuskil peol joobes olles. Kindlalt muidugi on mõni selline naine aga suurem enamus on saanud selle ikka suhtes olles; küll mitte abielus ja ikka rohkem kui mõnekuuse suhte tagajärjel.
Kus tuleb arvamus, et üksikemad otsivad meelehetlikut uut meest. Ma tean üsna paljusid, keda mehed tahaksid aga kes on otsustanud oma lapsega kahekesi olla ja ja kasvatavadki last üksi. Ei aja nad mehi taga.
Kus tuleb arvamus, et üksikemad on lõdva püksikummiga. Loomulikult jah, selliseid on aga jälle väga üldistav arvamus, et enamus on. Ma tean mitut sellist üksikema, kel lapse isa on olnud esimene ja ka viimane mees; mõnel on elu jooksul olnud veel 2-3 partnerit, see ei ole ju palju, kui inimene on juba sinna 45+ kanti ja üksi last kasvatab. Samamoodi on ka kooselus või abielus olevate naiste hulgas neid lõdva püksikummiga naisi.
Ja ma tean väga palju üksikemasid, kes on leidnud endale väga korraliku mehe, nüüdseks juba 15-20-25aastat olnud abielus, lisaks oma lapsele on ka ühised lapsed mehega ja elavad väga õnnelikku pereelu. Ja ei ole nii, et nad on saanud endale mingid mehed, keda mitte keegi teine ei ole tahtnud, vaid ikka väga toredad, töökad ja haritud mehed.
Tundub, et neid üksikemade vastaseid teemasid kirjutab keegi, kelle mees on valinud endale lapsega naise või mõni mees, kes on üksikemalt vastu nina saanud ning ei suuda nüüd leppida, et isegi \”lapsega naine\” ei taha teda.
Jutt \”poolikust perest\”, pigem kasvada ainult ühe hooliva ja armastava vanemaga kui peres, kus vanematel ei ole kunagi laste jaoks aega, kus isa ja ema tülitsevad või kus on muidu pinged õhus.
see on vaid primitiivsete inimeste hirm teistsuguste ees.
Minu meelest on viimasel ajal just palju üksikemade kirju, kust jääb kumama mõte, nagu peaksid paarilisega koos lapsi kasvatavad inimesed ennast nende raskustes süüdi tundma.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Aga sellisel juhul võib ema õppetundide tõttu kannatada ka laps. [/tsitaat]
ja kannatabki. ja loodetavasti läbi lapse kannatuse hakkab sellisele emale ka varem või hiljem kohale jõudma seosed põhjuste ja tagajärgede vahel. mõni vajab selliste seoste loomiseks rohkem lapsi virelema, mõni saab kiirelt aru õppetunnist.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mind on samuti alati hämmastanud see üksikemade mahategemine. Ei ole ise üksikema aga nagu ikka, siis tuttavate või sugulaste hulgas on naisi, kel on selline seisus. Enamjaolt kõik toredad naised ja ühel või teisel põhjusel üksi jäänud lapsega/lastega.
Mis mind eriliselt hämmastab, siis kus tuleb selline arvamus, et üksikemad on lapse saanud kindlasti üheöösuhtest ja kuskil peol joobes olles. Kindlalt muidugi on mõni selline naine aga suurem enamus on saanud selle ikka suhtes olles; küll mitte abielus ja ikka rohkem kui mõnekuuse suhte tagajärjel.
Kus tuleb arvamus, et üksikemad otsivad meelehetlikut uut meest. Ma tean üsna paljusid, keda mehed tahaksid aga kes on otsustanud oma lapsega kahekesi olla ja ja kasvatavadki last üksi. Ei aja nad mehi taga.
Kus tuleb arvamus, et üksikemad on lõdva püksikummiga. Loomulikult jah, selliseid on aga jälle väga üldistav arvamus, et enamus on. Ma tean mitut sellist üksikema, kel lapse isa on olnud esimene ja ka viimane mees; mõnel on elu jooksul olnud veel 2-3 partnerit, see ei ole ju palju, kui inimene on juba sinna 45+ kanti ja üksi last kasvatab. Samamoodi on ka kooselus või abielus olevate naiste hulgas neid lõdva püksikummiga naisi.
Ja ma tean väga palju üksikemasid, kes on leidnud endale väga korraliku mehe, nüüdseks juba 15-20-25aastat olnud abielus, lisaks oma lapsele on ka ühised lapsed mehega ja elavad väga õnnelikku pereelu. Ja ei ole nii, et nad on saanud endale mingid mehed, keda mitte keegi teine ei ole tahtnud, vaid ikka väga toredad, töökad ja haritud mehed.
Tundub, et neid üksikemade vastaseid teemasid kirjutab keegi, kelle mees on valinud endale lapsega naise või mõni mees, kes on üksikemalt vastu nina saanud ning ei suuda nüüd leppida, et isegi \”lapsega naine\” ei taha teda.
Jutt \”poolikust perest\”, pigem kasvada ainult ühe hooliva ja armastava vanemaga kui peres, kus vanematel ei ole kunagi laste jaoks aega, kus isa ja ema tülitsevad või kus on muidu pinged õhus.
[/tsitaat]
keerad ju vinti üle. kus siin räägitakse üheöösuhetest, alkohoolikutest või pidutsejatest?
räägitakse üksikemadest, kes lihtsalt usuvad armastusse ja see tähendab nende jaoks automaatselt seda, et reaalsustaju võib ära unustada, st vastutus lapse järgnevate aastate ees nagu polegi oluline. kas on enne lapse saamist palju soovida mehelt abielu (see välistaks nii mõnegi peale-sünnitust-naise-mahajätja) või oma kinnisvara osa kaitsmise lepingutega jne. no ei viitsi enam neid halasid lugeda, kus naine lapsega on praktiliselt kuuse all ja ootab miinimumtoetust mehelt nagu jumalaõnnistust.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ja kannatabki. ja loodetavasti läbi lapse kannatuse hakkab sellisele emale ka varem või hiljem kohale jõudma seosed põhjuste ja tagajärgede vahel. mõni vajab selliste seoste loomiseks rohkem lapsi virelema, mõni saab kiirelt aru õppetunnist.[/tsitaat]
Okei, oletame, et naine saab esimese lapsega juba aru ja rohkem ei synnita. Aga kui me mõtleme, et sellele emale ja lapsele ei tohiks mingit toetust maksta, siis olgugi, et ema saab oma õppetunni kätte, jääb laps virelema ikkagi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
keerad ju vinti üle. kus siin räägitakse üheöösuhetest, alkohoolikutest või pidutsejatest?
räägitakse üksikemadest, kes lihtsalt usuvad armastusse ja see tähendab nende jaoks automaatselt seda, et reaalsustaju võib ära unustada, st vastutus lapse järgnevate aastate ees nagu polegi oluline. kas on enne lapse saamist palju soovida mehelt abielu (see välistaks nii mõnegi peale-sünnitust-naise-mahajätja) või oma kinnisvara osa kaitsmise lepingutega jne. no ei viitsi enam neid halasid lugeda, kus naine lapsega on praktiliselt kuuse all ja ootab miinimumtoetust mehelt nagu jumalaõnnistust.[/tsitaat]
Kui inimesel on oma kinnisvara, siis ei kaota ta seda kuhugi. See jääb alles või on osa kaasomandist. Pead silmas vist inimesi, kellel puudub igasugune kinnisvara. Ei saa ju nõuda, et mees kirjutaks oma varast osa naisele. Ega vastupidi.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Okei, oletame, et naine saab esimese lapsega juba aru ja rohkem ei synnita. Aga kui me mõtleme, et sellele emale ja lapsele ei tohiks mingit toetust maksta, siis olgugi, et ema saab oma õppetunni kätte, jääb laps virelema ikkagi.[/tsitaat]
selleks on üksikematoetused ju. lihtsalt minu meelest võiks abielus meeste kohustused riik suuremal määral üle võtta. et nii mehed kui ka naised mõtlesid enne lapse saamist rohkem, kas nad üldse soovivad koos olla (ja abielu paratamatult sunnib paljusid seda otsust tegema enda jaoks, sest nagu näha, mees, kes jätab naise peale sünnitust maha, ei ole ilmselgelt selliseid mõtteid varem mõelnud nii põhjalikult, ja selliseid on ju küll ja veelgi). ma ainult teoretiseerin. ära päri, paku ise ka, kuidas asi võiks olla, et oleks vähem selleiseid mehi, kes suhteid tõsiselt ei võta. minu silmis naised nõuavad meestelt vähem kui vanasti. kohe voodisse, kohe kokku elama, kohe laps taha. ei mingeid kohustusi mehele eelnevalt, mehed saavad kohe naistelt kätte selle, millest vanasti vaid said unistada, kui ise mökud olid.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kui inimesel on oma kinnisvara, siis ei kaota ta seda kuhugi. See jääb alles või on osa kaasomandist. Pead silmas vist inimesi, kellel puudub igasugune kinnisvara. Ei saa ju nõuda, et mees kirjutaks oma varast osa naisele. Ega vastupidi.[/tsitaat]
ja see ongi sinu arvates õiglane, et naine sünnitab mehele lapsi, hoiab kinnisvara ja mees muidu suurendab enda vara väärtust ja kui lahku minnakse, siis naine astugu kuuse alla? selleks puhuks tasukski abielluda (või seista enda panuse eest perekonnas lepingu näol), soetada ühiselt kinnisvara, siis ei jää naine vähemalt kuuse alla, kui lahku minnakse.
ma ei saaks sellise mehega mitte üht last, kellel on kahju oma kinnisvara oma naise või lastega jagada ja kes naudib seda, et temal on ja teised olgu paljad.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Jarka kirjutas:[/small]
Mina märkasin vastupidist. Kui olin 2a rõõmuga üksikema(ei otsinud ega tahtnud suhet), vaadati mind nagu hybriidi- üksikema ja veel õnnelik ka. Nüüd, kui mul on uus elukaaslane, siis on kõik kuidagi sõbralikud- nüüd olen tagasi \”normaalsete\” naiste ridades.[/tsitaat]
Kas perekoolis ei olegi piku päid ja jalgu saanud, et mitu last erinevate meestega 🙂 Reaalselt on muidugi veidi teistmoodi kui siin perekoolis.
[small]Jarka kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
Kas perekoolis ei olegi piku päid ja jalgu saanud, et mitu last erinevate meestega 🙂 Reaalselt on muidugi veidi teistmoodi kui siin perekoolis.[/tsitaat]
Mul on ainult 1 laps.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
keerad ju vinti üle. kus siin räägitakse üheöösuhetest, alkohoolikutest või pidutsejatest?
räägitakse üksikemadest, kes lihtsalt usuvad armastusse ja see tähendab nende jaoks automaatselt seda, et reaalsustaju võib ära unustada, st vastutus lapse järgnevate aastate ees nagu polegi oluline. kas on enne lapse saamist palju soovida mehelt abielu (see välistaks nii mõnegi peale-sünnitust-naise-mahajätja) või oma kinnisvara osa kaitsmise lepingutega jne. no ei viitsi enam neid halasid lugeda, kus naine lapsega on praktiliselt kuuse all ja ootab miinimumtoetust mehelt nagu jumalaõnnistust.[/tsitaat]
Ei keera viniti üle, ma pean silmas mitte ainult seda teemaalgatust, vaid ka teisi, mis siin viimasel ajal olnud on.
Keegi siin mainis üksikematoetust. Ei ole üksikemale mingit eraldi toetust olemas; üksikema= üksi last või lapsi kasvatama jäänud naine. Jah, lastele on küll elatis ette nähtud, iseasi on see, kas laste isa seda maksab.
Vallasemadele on olemas riigipoolne toetus aga see on üliväike summa. Vallasema on teatavasti see, kelle lapsel ei ole sünnitunnistusel isa.
[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Jarka kirjutas:[/small]
Mul on ainult 1 laps. [/tsitaat]
No selge. Teine teema ju.
Mul pole midagi üksikema vastu,kui ta on normaalne inimene.Küll aga sellise üksikema vastu,kes ise on oma endise mehe poolt petetud saanud(peaks seda hingevalu teadma)kuid üle laipade seda ka teistele naistele teeb noode meestega pettes.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.