No näiteks mina ka mõtlen , et pärast laste välja kolimist oleks mõistlik lahku kolida. Minu mees on nö ” vanakooli mees” kelle meelest kõik tubased tööd on naise kohustus. Tal on mitmeid häid omadusi, hea meelega suhtleksin temaga sõbrana edasi ( kui tema sooviks). Minu elu ilma meheta oleks lihtsalt nii palju kergem, saaksin tegeleda endale meeldivate asjadega. Lastega koos elades on meie kooselul mingigi mõte, sest kui mina olen kodust ära, võtab mees kohustused üle ja logistiliselt ( laste sõidutamine) on ka kergem. Meil ei ole kodus mingit suurt vaenu üksteise vastu, aktsepteerin täiesti et ta ei saa midagi sinna teha, et tema soovid elule on sellised. Lihtsalt kui lapsed välja kolivad, siis ma saan oma mehelt väga vähe, samas oma aja täidaksin kõik mehe soove täites. Minul ei ole vaja iga päev sooja toitu. Mina ei vaja, et keegi mu viledaks kulunud asju paikaks, sest ma ei viitsi poodi minna uut ostma, mina ei vaja, et mees minu eest maja, külmkappu, wc- d puhastaks jne . Suuri sõnu mees ei tee, hellusi ei jaga, tema initsiatiivil kusagil koos ei käi ja haruharva saan ta enesega kaasa, seksi on ülivähe jne.
Aga mis siis juhtub kui sa ei tee iga päev sooja toitu vaid ütled mehele, et tee ise kui tahad? Mis juhtub kui jätad mõne päeval selle wc ja külmkapi pesemata? Mis see mees siis teeb?
Ma ei ole küll see tsiteeritud postitaja aga võin omaltpoolt fantaseerida, mis siis saaks, kui mitteusina mehe naine enam koduga ei tegele. Suure tõenäosusega elaks mees nii, nagu kõik need teised kodutöödes viilijad, kui oled mõnda poiste ühikatuba või poissmehekorterit näinud, siis tead, millest räägin. Toit tuuakse kuumatoiduletist või tellitakse Woltist, rasvased ja haisvad karbid jäetakse kööki vedelema, põrand ja pinnad on kleepuvad ja purukesi täis, vannitoas on katlakivi, wc-poti kaaned on permanentselt üleval ja ääristatud mustusega, siin-seal on tühjad wc-paberirullid ning niisked ja läppunud rätikuid, muud eluruumid on nagu Segasumma suvila, nii kui mingi eseme kasutamine lõpetatakse, see sinnasamma ka kukub ja jääb.
Kust selliseid räpakolle leitakse ja miks nendega koos elatakse? Ma ei tunne ühtegi sellist meest, vähemalt mitte alla 60ne aastaste hulgas.
No näiteks mina ka mõtlen , et pärast laste välja kolimist oleks mõistlik lahku kolida. Minu mees on nö ” vanakooli mees” kelle meelest kõik tubased tööd on naise kohustus. Tal on mitmeid häid omadusi, hea meelega suhtleksin temaga sõbrana edasi ( kui tema sooviks). Minu elu ilma meheta oleks lihtsalt nii palju kergem, saaksin tegeleda endale meeldivate asjadega. Lastega koos elades on meie kooselul mingigi mõte, sest kui mina olen kodust ära, võtab mees kohustused üle ja logistiliselt ( laste sõidutamine) on ka kergem. Meil ei ole kodus mingit suurt vaenu üksteise vastu, aktsepteerin täiesti et ta ei saa midagi sinna teha, et tema soovid elule on sellised. Lihtsalt kui lapsed välja kolivad, siis ma saan oma mehelt väga vähe, samas oma aja täidaksin kõik mehe soove täites. Minul ei ole vaja iga päev sooja toitu. Mina ei vaja, et keegi mu viledaks kulunud asju paikaks, sest ma ei viitsi poodi minna uut ostma, mina ei vaja, et mees minu eest maja, külmkappu, wc- d puhastaks jne . Suuri sõnu mees ei tee, hellusi ei jaga, tema initsiatiivil kusagil koos ei käi ja haruharva saan ta enesega kaasa, seksi on ülivähe jne.
Aga mis siis juhtub kui sa ei tee iga päev sooja toitu vaid ütled mehele, et tee ise kui tahad? Mis juhtub kui jätad mõne päeval selle wc ja külmkapi pesemata? Mis see mees siis teeb?
Ma ei ole küll see tsiteeritud postitaja aga võin omaltpoolt fantaseerida, mis siis saaks, kui mitteusina mehe naine enam koduga ei tegele. Suure tõenäosusega elaks mees nii, nagu kõik need teised kodutöödes viilijad, kui oled mõnda poiste ühikatuba või poissmehekorterit näinud, siis tead, millest räägin. Toit tuuakse kuumatoiduletist või tellitakse Woltist, rasvased ja haisvad karbid jäetakse kööki vedelema, põrand ja pinnad on kleepuvad ja purukesi täis, vannitoas on katlakivi, wc-poti kaaned on permanentselt üleval ja ääristatud mustusega, siin-seal on tühjad wc-paberirullid ning niisked ja läppunud rätikuid, muud eluruumid on nagu Segasumma suvila, nii kui mingi eseme kasutamine lõpetatakse, see sinnasamma ka kukub ja jääb.
Kust selliseid räpakolle leitakse ja miks nendega koos elatakse? Ma ei tunne ühtegi sellist meest, vähemalt mitte alla 60ne aastaste hulgas.
Mina olen ka alla 60 ja peale wolti pitsakarpide umbes nii ongi. Ma lahkun kodust igal tööpäeval kell seitse hommikul ja saabun kell üks öösel, sest elatiskohuslane tahab ise ka elada ja mõnel nädalavahetusel lastele suuta midagi pakkuda. Elan koos koduloomaga, kes vetsupaberirullide südamikega mängib. Ahjaa, prill-laud on siiski all ja kõiki toiminguid vetsus teen istudes. Mul ei ole elus suuri eesmärke midagi suurt kuskil liigutada või luua, sest see ühiskond on liiga v*rdjas ja mina selle jaoks liiga aus.
