Teema: Viimaste aastate parim eesti film

Sandra Jõgeva “Armastus…”- tõsi, see on juba 5 aastat vana

“Eija jõulud Tondikakul” oli hingematvalt kaunite loodusvaadetega film ja ega sisule ja osatäitjatelegi midagi ette heita pole

#4114713:

See ebarealistlik lugu kus väike laps visati võõrale vanamehele hoida?

Mis mõttes võõrale vanamehele?

#4114904:

Kes vinguda tahab, see leiab vingumismaterjali igalt poolt. See oli ainuke asi, mis sulle filmi juures meelde jäi? TAse.

Oled ilmselt pealiskaudne iluleja, loe kui palju vigu tähelepanelikud inimesed leidsid
https://foorum.perekool.ee/teema/film-eia-joulud-tondikakul/

#4115260:

#4113054:

Siin paari inimese poolt nimetatud “Tagurpidi torn” oli minu meelest täiesti õudne film. Mul jäi sellest filmist mitmeks päevaks paha tunne sisse – ja see on ometigi lastefilm! Arusaamatu, miks oli vaja sellist kurjust täis filmi teha, seda enam et lõpp oli rohkem kui imelik – umbes nii, et vanemad lohutasid lapsi, et ole midagi, ikka tehakse lollusi, poisid jäävad poisteks. Justkui õigustati hoopis nende haiget käitumist.

Hea film minu jaoks ongi see, mis paneb mõtlema ja jätab mitmeks päevaks kummalise tunde sisse. Minu jaoks näitas see film, et paljud inimesed ja ühiskond tervikuna ongi väga õudne ja haige ja parandamiseks ei võeta ka mitte midagi ette kahjuks, enamikel on tegelikult suva, kuigi üritatakse ennast väliselt hea ja toreda inimesena näidata ja nii ongi.

Minu meelest ei ole see lastefilmi jaoks sobiv teema, vähemasti mitte sellisel kujul, nagu see oli ja lõppes.
Aga tänapäeva inimesed on vist tõesti tihti juba lapsest saadik väärastunud, sest kui ma seda filmi kinos vaatasin, möirgasid lapsed julmade kohtade peale naerda.

#4114575:

Hakkasin eile vaatama Jupiteris olevat hirmaeglast filmi “Teesklejad”. Mis diip mõte sellel verepleki diivanipadjalt ärakadumisel oli?

Terve segipekstud maja oli ju korras, kõik jäljed kadunud, et külalised üldse käisid. Kas üldse käisid? Kogu mõte ikka selles, et kui palju on reaalsust, kui palju teesklust meie ümber ja sees?

#4115539:

Hakkasin eile vaatama Jupiteris olevat hirmaeglast filmi “Teesklejad”. Mis diip mõte sellel verepleki diivanipadjalt ärakadumisel oli? Terve segipekstud maja oli ju korras, kõik jäljed kadunud, et külalised üldse käisid. Kas üldse käisid? Kogu mõte ikka selles, et kui palju on reaalsust, kui palju teesklust meie ümber ja sees?

Et kui samu seeni tarbivad, siis näevad samu luulukaid ka või? Pärast sõitsid ja siis olid ju need külalised tee ääres. Hiljem vahtisid veel suud-silmad ammuli kuskil kämpingus ringi. Miks need eesti filmid küll nii jaburalt diipid peavad olema, et tegijad ise ka järje käest kaotavad?

Eesti matus ei kõlvanud üldse vaadata, aga mis see Jahihooaeg on?

#4115834:

Ei kõlbagi, Jahihooaeg on veel kehvem, aga no kui inimene suudab ainult tühja pilguga ekraani jõllitada, siis…

Puhka jalga, ei pea igat jaburust taevani kiitma.

#4115861:

Sa puhka ise, paistad targem välja ka (sest lugemisoskus puudub samuti).

Nagu lasteaialaps: aga Mari tegi ka

#4115959:

“Vee peal” saab minu hääle. Või “Seltsimees laps”, kui veel mõni aasta tahapoole minna.

Diip olemine kui selline küll filmi automaatselt heaks ei tee, kuigi mulle meeldib hästi timmitud filmikunst väga.

Nõus, mõlemad on väga head filmid! Väga värskendav oli vaadata nii andekaid ja loomulikke lapsosatäitjaid. Eesti filmides kipuvad lapsed kahjuks tihti ebaloomulikuks jääma, neis kahes filmis olid peategelased võrratud! Ootan põnevusega noore Rasmus Ermeli uusi rolle – tema on küll näitlejaks sündinud!

#4116153:

#4113046:

#4105667:

Dokumentaal Marju Lepajõest. “Tõde ja õigus” meeldis ka.

Kas keegi seletaks Marju Lepajõe filmi fenomeni? Ilmselgelt väga tark naine, aga filmis toimus ainult see, et ta istus, tegi suitsu ja rääkis.

Sa ei märganud vahetekste ja sõnu mida ta rääkis? Lugemisest, keeltest ja elust mida ta kunagi kätte ei saa.

Märkasin küll, aga üsna igav heietamine oli ju. Ja see kohutavalt segamini kodu tekitas küsimuse, kuidas sellises kohas üldse luua ja kirjutada sai.

#4116325:

#4116323:

Ja see kohutavalt segamini kodu tekitas küsimuse, kuidas sellises kohas üldse luua ja kirjutada sai.

Eks see olegi erinev – kes näeb asju, kes vaimu. Kes tausta, kes mõtteid.

Mulle meeldib tasakaal. Segadus mu ümber tekitab segadust ka minu sees.

#4115045:

#4114904:

Kes vinguda tahab, see leiab vingumismaterjali igalt poolt. See oli ainuke asi, mis sulle filmi juures meelde jäi? TAse.

Oled ilmselt pealiskaudne iluleja, loe kui palju vigu tähelepanelikud inimesed leidsid

https://foorum.perekool.ee/teema/film-eia-joulud-tondikakul/

Päris tobe lugu selleski mõttes, et vanaisa tegi ju põhimõtteliselt armukesele tite.

#4116389:

#4116325:

#4116323:

Ja see kohutavalt segamini kodu tekitas küsimuse, kuidas sellises kohas üldse luua ja kirjutada sai.

Eks see olegi erinev – kes näeb asju, kes vaimu. Kes tausta, kes mõtteid.

Mulle meeldib tasakaal. Segadus mu ümber tekitab segadust ka minu sees.

#4116652:

#4116323:

Kas keegi seletaks Marju Lepajõe filmi fenomeni? Ilmselgelt väga tark naine, aga filmis toimus ainult see, et ta istus, tegi suitsu ja rääkis. Sa ei märganud vahetekste ja sõnu mida ta rääkis? Lugemisest, keeltest ja elust mida ta kunagi kätte ei saa.

Kunagi oli perekoolis tohutu Lepajõe vaimustus. Film jättis imeliku tunde, tõesti tark inimene, aga kas siis oma võimeid tõesti muule ei olnud rakendada kui usujurale? Vaimu oleksin näinud siis kui ta oleks midagi elu edasiviivat loonud. Segadus, räpasus, suitsetamine, brrr

Kui inimesed tegeleksid oma hinge ja vaimu harimisega (usk on selleks näiteks väga hea), oleks igasuguseid hädasid oluliselt vähem.
Seitse surmapattu õilmitsevad täiega, aga nõder ja rumal inimene ei saagi aru, mis ühiskonnas valesti on.
Ehe näide on formaalselt haritud, kuid ülbe ja loll perekoolikas.