Teema: Viimaste aastate parim eesti film

Ma ei ole kõiki ka näinud, kuid need, mida näinud olen, on minu jaoks sellised, et rohkem näha ei taha. “Eia filmi olen jaa mitu korda vaadanud, aga rohkem helge jõulu-talve-ja looduse tõttu. Muidugi on seal imelikke asju, aga püüan mitte mõelda väga. Näiteks see vanaisa hingesugulase teema koprajärve ääres – mis sellest siis sai? Ja siis see, et 25 aastat pole poega näinud ja kui kirjad tagasi tulid, siis ta pidi teadma, et laps ei organiseerinud seda, et avamata kirjad talle tagasi tulid, et seal taga oli tema eksnaine, mitte väike laps.
Ja siis see, et need pagaripoisid uhkes majas elasid nagu kaks keskealist vanatüdrukut, kes küpsetasid ainult ja said ema käest veel sugeda – mis korralagedus teil siis on….stiilis, kuigi MITTE MIDAGI EI OLNUD, reaalsest elust ülikaugel olev ema suhtumine.

Kui usklikus on jumalik õnn ja rahu, mis teda siis suitsetama ajab?

#4117570:

See Eia film oleks võinud tobeda suhte segapudru asemel olla toreda, täiusliku maapere elust,

Just, selline vanaaegne mudel, mitu põlve koos elamas, vanaema vuristab vokki, teeb pannkooke, vanaisa punub korve, räägib vanaaegseid jutte, tondilugusid.

#4117727:

#4117570:

See Eia film oleks võinud tobeda suhte segapudru asemel olla toreda, täiusliku maapere elust,

Just, selline vanaaegne mudel, mitu põlve koos elamas, vanaema vuristab vokki, teeb pannkooke, vanaisa punub korve, räägib vanaaegseid jutte, tondilugusid.

See on tõesti kõvasti reaalsem praegusest variandist..

#4117858:

Ma vaatan Eesti filme väga harva. Kogemus on selline, et kõikidesse tuleb suhtuda suure mööndusega – no on ju meie oma, näen meie näitlejaid töötamas, meie lapsi – siis kannatabki vaadata.

Muidugi ei saa Eesti filme võrrelda Hollywoodi omadega, aga miks seda tehagi?
Muide, kuidas teatriskäimisesse suhtdu?
Eestis on ikka väga häid filme tehtud, eriti head on mingil põhjusel siin sõja ja sõjakogemuse filmid (Marmortahvlil, “Seltsimees laps”, “1944”.. “O2” oli ka üllatavalt mõjus põnevik), lastefilmid, muud (“Deemonid” jne)
Päris palju filme, kus mingi hetk unustad ära neid “meie näitlejaid” vaadata ja vaatadki lugu.

#4117507:

Minu jaoks tekivad käärid, kui sügavalt usklik inimene ahelsuitsetab. Kas seal ei ole vastuolu? Keha on piibli järgi hinge tempel, mille eest tuleks hoolt kanda, aga suitsetamine on teadlik keha lõhkumine.

Huvitav. Minu jaoks ei teki.

Küll aga tekivad käärid, kui näiteks sügavalt usklikud kirikumehed väikesi kooripoisse seksuaalselt ära kasutavad.

Eia filmi usutavus loomulikult kannatas kaunite kaadrite ja sihiliku jõulu-pilt-postkaardiliku mulje nimel, aga see näis olevat filmitegijate teadlik stiililine valik, mitte kogemta möödapanek. Ehk siis ka muigasin Eia riiete jm säärase üle, aga samas oli aru saada, et see oli meelega ja muutiski filmi pildikeele nii magusmuinasjutuliseks ja jõululikuks.

Pagaripoisid aga tõenäoliselt oldiki veel kodus elavad noored nolgid ju, 19-20-aastased ehk, ülikoolist jõuluvaheajal näiteks. Miks nad oleks pidanud kuskil mujal elama tingimata kui oma kodus?

Oti tare oli täiesti realistlik veidi elule käega löönud üksiku vanamehe elamine, selliseid talusid, kus veel veevärki sees pole, on Eestis jätkuvalt terve posu. Mu vanaemalgi oli üsna sedamoodi majapidamine ja ma isegi elasin taolises üle 10 aasta, alles mõni aasta tagasi tõime vee sisse ja nüüd juba vetsu-vannitoa ka, aga seni pesimegi saunas ja vetsus käisime üle hoovi õuekäimlas. Ei maksa arvata, et kõigi kodudeni linnalikud mugavused jõudnud on.

Eesti filmides on liiga palju tühjust: tundmatu kõnnib, aknast välja vaatav inimene, lipp lehvimas, laevanina, meri, linnavaade, kõndivad jalad, kõndiv suvaline rahvas, tummad rongis/trammis, mõni sõna juttu ja jälle kõndimine – venib, venib nagu hülgeila
https://jupiter.err.ee/1608826642/2-tundi-onneni
subtiitrid võiks ka alati all olla, ka päris näitlejad pudistavad rääkides ja hea helikvaliteet oli imelikul kombel nõukaaja filmides, nüüd mitte.

#4118676:

Eia filmi usutavus loomulikult kannatas kaunite kaadrite ja sihiliku jõulu-pilt-postkaardiliku mulje nimel, aga see näis olevat filmitegijate teadlik stiililine valik, mitte kogemta möödapanek. Ehk siis ka muigasin Eia riiete jm säärase üle, aga samas oli aru saada, et see oli meelega ja muutiski filmi pildikeele nii magusmuinasjutuliseks ja jõululikuks.

Pagaripoisid aga tõenäoliselt oldiki veel kodus elavad noored nolgid ju, 19-20-aastased ehk, ülikoolist jõuluvaheajal näiteks. Miks nad oleks pidanud kuskil mujal elama tingimata kui oma kodus?

Oti tare oli täiesti realistlik veidi elule käega löönud üksiku vanamehe elamine, selliseid talusid, kus veel veevärki sees pole, on Eestis jätkuvalt terve posu. Mu vanaemalgi oli üsna sedamoodi majapidamine ja ma isegi elasin taolises üle 10 aasta, alles mõni aasta tagasi tõime vee sisse ja nüüd juba vetsu-vannitoa ka, aga seni pesimegi saunas ja vetsus käisime üle hoovi õuekäimlas. Ei maksa arvata, et kõigi kodudeni linnalikud mugavused jõudnud on.

Kuna Jete vanus oli seal ette antud, mingi 25, siis pidid kaksikud ka olema seal vanuses 25-26.

#4119057:

Ei ole suur Eesti filmi vaataja, aga “Tõde ja õigus” meeldis väga,

Jah, ikka oma asi ju. Aga mina tulin “Tõde ja õigus” vaatamast kinost välja täiesti masendunult. No ei saanud ka sel ajal elu nii olla, et ainsatki rõõmukübet elus ei olnud. Ei mäleta enam kas Tammsaarel ka ainult häda ja viletsus raamatus oli.

#4127201:

Elavad pildid

Võrdlemisi vana film ju juba.

#4117507:

Minu jaoks tekivad käärid, kui sügavalt usklik inimene ahelsuitsetab. Kas seal ei ole vastuolu? Keha on piibli järgi hinge tempel, mille eest tuleks hoolt kanda, aga suitsetamine on teadlik keha lõhkumine.

mis sa nüüd, lihasuretamine on lausa üks ristiusu kaanoneid

#4119215:

#4119057:

Ei ole suur Eesti filmi vaataja, aga “Tõde ja õigus” meeldis väga,

Jah, ikka oma asi ju. Aga mina tulin “Tõde ja õigus” vaatamast kinost välja täiesti masendunult. No ei saanud ka sel ajal elu nii olla, et ainsatki rõõmukübet elus ei olnud. Ei mäleta enam kas Tammsaarel ka ainult häda ja viletsus raamatus oli.

no oli ju ikka – armastust oli, ja naabriga vägikaikaveost sai keegi kõvasti rõõmu. Kindlasti kergema olme juures oleks ka rõõmu ja ilu rohkem olnud ja naistel elu mõnusam.

#4127613:

#4127573:

Elavad pildid Võrdlemisi vana film ju juba.

Ma ei ole seda näinudki https://www.google.com/search?q=Elavad+pildid&rlz=1C1GCEA_enEE992EE992&sourceid=chrome&ie=UTF-8#fpstate=ive&vld=cid:99f6921e,vid:5RuX1KcN9PA

Nojah, aga see asjaolu teda ‘viimaste aastate filmiks’ ikkagi ei tee.
“Elavad pildid” on tõesti hea film ja ka väga eriline tehnilise lahenduse mõttes, mis võib tunduda harjumatu.

#4127670:

#4127597:

#4127594:

#4117507:

Minu jaoks tekivad käärid, kui sügavalt usklik inimene ahelsuitsetab. Kas seal ei ole vastuolu? Keha on piibli järgi hinge tempel, mille eest tuleks hoolt kanda, aga suitsetamine on teadlik keha lõhkumine.

mis sa nüüd, lihasuretamine on lausa üks ristiusu kaanoneid

Sa saad lihasuretamisest ikka väga vildakalt aru. Askees tähendab ometigi oma ihade ja kirgede allasurumist, mitte neile allaandmist.

askees on midagi hoopis muud kui lihasuretamine ju.

ristiusk ei ole inimkeha kunagi mingiks hinge templiks ega pühaduseks pidanud, pigem vastupidi.

Heldeke, need on ometi sünonüümid!

Ja ristiusust ei tundu sa ka midagi teadvat.