Kas kellelgi on kogemusi?
Kas riigigümnaasium kujutab endast millegipoolest teistsugust õpet?
Nagu aru saan toimub seal õpe kuidagi moodulites, mida vahetatakse.
Riigigümnaasium iseenesest ei dikteeri mingit erilist õppevormi. See lihtsalt tähendab, et kool on ainult gümnaasium, põhikooliklasse seal pole ja paralleeele peaks olema palju, sest see on saadud teiste gümnaasiumide piirkonnast kaotamisega, ainult Viimsis mu meelest ongi kogu aeg 1 kool olnud, seal lihtsalt tekkis demograafiline plahvatus, nii et lapsi oli tohutult, ju siis saigi neile suure riigigümnaasiumi teha. Gümnaasiumides on kursusõpe, on kindel arv kursusi, mis peab läbitud olema lõpuks, kohustuslike miinimumarv on ette antud, lisaks siis on valikkursused, mida saab kas vabalt valida või olenevad need õppesuunast. Mõnel pool õpitakse tsüklitena, nt ühes poolaastas vms perioodis on kõik keemiakursused ära, teises poolaastas on selle asemel mingi muu aine, tavalisem on, et kursused on õppeaastate peale ühtlaselt ära jaotatud.
Riigigümnaasium tähendab seda, et rahastab ja haldab riik, mitte kohalik omavalitsus. Ehk siis sinna peab koolikoha saama ka piirkonna noori, kes ei ole Viimi elanikud. St. Merivälja, Pirita, ehk isegi Maardu kui nad nii kaugelt käia tahavad.
põhiline vahe ongi rahastamises. varem kuulusid enamik koole KOV-le, riigile vaid mõned üksikud (muusikakeskkool, erikoolid, mõned veel), riigigümnaasiumites tuleb kõigi töötajate palgaraha otse HTMilt.
Kas ja milliseid muudatusi see kaasa toob, pole vist veel päris selge, nt enne oli tihti nii, et KOV koolides (vähemalt Tallinnas) olid osade töötajate isegi kõrgemad palgad kui riigile kuuluvates koolides. Samuti oli tehnilisi iseärasusi koolitoiduga (enamikes tavakoolides maksab KOV oma lastele riigi poolt antud söögirahale veel juurde)
Õppimise ja õppekorralduse poole pealt ei peaks mingit vahet olema, va see, et põhikooliosa pole ja paralleelklasse on palju – kuigi ka selliseid koole oli ennegi, (nt paar eragümnaasiumi ilma põhikooliosata ja kesklinna eliitkoolid oma 3-6 paralleeliga).
kursustesüsteem on enamikes koolides juba praegugi.
Ehk siis sinna peab koolikoha saama ka piirkonna noori, kes ei ole Viimi elanikud. St. Merivälja, Pirita, ehk isegi Maardu kui nad nii kaugelt käia tahavad.
gümnaasium ei kuulu kohustusliku hariduse alla ja mingit seost elukohaga ei ole ja ei ole kunagi olnud. kõik gümnaasiumid võtavad õpilasi vastu kas vastuvõtukatsete, põhikooli (lõpu)tunnistuse hinnete või mingite muude kriteeriumide alusel, kuid elukoht sinna hulka ei kuulu.
Viimsis on moodulõpe ja huvitab konkreetselt see. Enamuses gümnaasiumites on siiski klassid õppesuundade järgi, seal aga hoopis teistmoodi nagu aru saan.
mis on selle moodulõppe eripära?
paljudes gümnaasiumides ei ole klassid õppesuundade järgi, vaid lennupõhised, paljud ained on koos või kui ei ole kõik koos, siis ei ole seltskond klassis mitte õppesuuna alusel, vaid lihtsalt 1/2 v 1/3 lennust.
riigigümnaasiumi suur eelis peaks õppija jaoks olema see, et suure õpilaste arvu tõttu saab kool pakkuda (ja avada) rohkem valikaineid. kas see ka konkreetselt viimsis nii on, ma ei tea,
siis mille poolest see konkreetne kool erineb pigem Tallinnas asuvatest gümnaasiumitest?
erinebki omaniku poolest, nagu öeldi.
riigigümnaasiumid on kõik uued, ilusad ja heldelt sisustatud-rahastatud, see vahe on.
KOdulehel ju kirjas.
https://vgm.edu.ee/moodulid-ja-valikkursused/
Lisaks kohustuslikele kursustele peab iga õpilane valima endale igaks õppeaastaks huvipakkuva mooduli ehk 3-kursuselise valdkonnapõhise ainepaketi. Igal aastal võib valida erineva valdkonna mooduli või jätkata sarnases valdkonnas. Kokku tuleb gümnaasiumi jooksul läbida kolm moodulit, mis teeb kokku 9 kursust. Mooduli valikuga tuleb läbida kõik mooduli kursused.
Ise oman kokkupuuded selle kooliga ja väga soovitan. Mis vb eristab ka on see, et üks tund kestab 80 minutit vist. Seega ainetunde on päeva jooksul vähem, ei pea ühelt ainelt teisele nii tihti ümber häälestama, saab rohkem süveneda ja kodutäid jääb seetõttu vähem.
Lisaks kohustuslikele kursustele peab iga õpilane valima endale igaks õppeaastaks huvipakkuva mooduli ehk 3-kursuselise valdkonnapõhise ainepaketi. Igal aastal võib valida erineva valdkonna mooduli või jätkata sarnases valdkonnas. Kokku tuleb gümnaasiumi jooksul läbida kolm moodulit, mis teeb kokku 9 kursust. Mooduli valikuga tuleb läbida kõik mooduli kursused.
aga mis on sellise korralduse pluss? tavaliselt võib õpilane valida valikaineid ükshaaval, moodulite puhul on ta sunnitud valima need kolmekaupa. mul on raske näha eeliseid?
Mis vb eristab ka on see, et üks tund kestab 80 minutit vist.
seda praktiseeritakse ka mujal, esimesena meenub KSG.
Moodul ja vilkained on erinevad asjad. Moodul koosneb kolmest kursusest. Mooduli idee on selles, et see annab teema kohta laiema pildi. Üksikuid aineid siit ja sealt valides ei saa sellist pilti ette.
Tundub väga atraktiivne see moodulite sisu ja valikute võimalus, kahju, et meie ajal sellist valikut polnud. Pluss on see, et saab igasse moodulisse suurema tõenäosusega motiveeritud õpilased.
Moodul ja vilkained on erinevad asjad. Moodul koosneb kolmest kursusest. Mooduli idee on selles, et see annab teema kohta laiema pildi. Üksikuid aineid siit ja sealt valides ei saa sellist pilti ette.
mis mõttes on moodulained ja valikained erinevad asjad? minu lapse koolis olidki paljud needsamad ained, mis viimsis moodulites, valikainete all. ka viimsis on need ju tegelikult valikained, lihtsalt mooduliteks sulatatud.
kui ma mõtlen oma lapse peale, siis nt tema valis muu hulgas sellised valikained nagu müüt ja kirjandus, teatrikunst ning maailma usundid. sai võtta kõik ükshaaval ja minu meelest andis selline valik päris hea tervikliku pildi. viimsi gümnaasiumis ei olekski ta saanud neid aineid võtta ilma kuue lisanduva aineta. (piinlik öelda, aga meenutab natuke brežnevi pakikest mu jaoks…)
ma saan aru, et kuna viimsis on palju nö mitte päris õppeaineid valikainete all (alates koorilaulust ja lõpetades arvutimängudega), siis ma saan aru, et oli vaja mingis mahus neid päris aineid kohustuslikuksteha, muidu oleksid pooled noored huvitegevuse arvelt oma valikained kokku korjanud.
õppeaineid valikainete all (alates koorilaulust ja lõpetades arvutimängudega)
Misasja?
õppeaineid valikainete all (alates koorilaulust ja lõpetades arvutimängudega)
Misasja?
ma olen 90% kindel, et tegu oli ainega, kus õpitakse arvutimänge kas kujundama või programmeerima.
isegi TÜ pakub analoogset kursust koolilastele – “Teeme ise arvutimänge” – mis oma sisult on tegelikult pythoni algkursus, millele lisatud juurde ka ports arvutigraafikat.
õppeaineid valikainete all (alates koorilaulust ja lõpetades arvutimängudega)
Misasja?
ma olen 90% kindel, et tegu oli ainega, kus õpitakse arvutimänge kas kujundama või programmeerima.
isegi TÜ pakub analoogset kursust koolilastele – “Teeme ise arvutimänge” – mis oma sisult on tegelikult pythoni algkursus, miöllele lisatud juurde ka ports arvutigraafikat.
See konkreetne kursus oli siiski arvutimängude mängimise, mitte loomisega seotud – e-spordi valikaine all.
Kui valikaineteks on nt hispaania ja mõni muu keel, siis tulebki võtta ühes keeles nt 3 kursust ja alustada esimesest. Kui võtta lihtsalt valikainete üksikuid kursuseid, mis mingit tervikut ei moodusta, ei saa ka lõpetamisel märkida tunnistusele mingi õppesuuna läbimist.
Kui valikaineteks on nt hispaania ja mõni muu keel, siis tulebki võtta ühes keeles nt 3 kursust ja alustada esimesest. Kui võtta lihtsalt valikainete üksikuid kursuseid, mis mingit tervikut ei moodusta, ei saa ka lõpetamisel märkida tunnistusele mingi õppesuuna läbimist.
keeltega on teine teema, need käivad alati algusest lõpuni koos. igal pool. ja viimsis polegi keeled üldse moodulite all.
samamoodi on need valikained, mis vältimatult mingi suuna juurde kuuluvad, tavaliselt selle suuna õpilastele kohustuslikud, seega ei saa tekkida olukorda, kus midagi jääb puudu ja ei saa lõpetada.
Minu laps käib selles koolis esimest aastat.
Kool on orienteeritud niisugusele õppele ja õppesüsteemile, mis on vaheastmeks ülikoolile – pikad tunnid (75 min), moodulid, valik- ja vabaained jne.
Vanas mõistes klasse ei ole – on kursused G1, G2, G3. Lisaks kuulub iga laps oma mentorgruppi, kus ca 15 last ja neil siis mentor (vanas mõistes klassijuhataja). Veel on eraldi moodulgrupid (ühe ja sama mooduli valinud õpilased) ja veel miski grupp. Minu jaoks siiani veidi segane, aga lapsele kõik selge ja meeldib. Lapsed segunevad/tutvuvad väga palju.
Hindamine – hindeid ei saa, vaid igas aines saab tööde eest protsente, millest kujuneb ühe kursuse protsent (st aine hinne). Protsendid jooksevad kogu kolme aasta jooksul ja lõpetades saab sellest lõputunnistusele hinne. Seega peab esimesest aastast peale oma protsente jälgima, kui head tulemust tahta.
Mis puudutab mooduleid, siis laps saab igal aastal valida ühe mooduli, mille sees on erinevaid aineid. Lisaks siis valikained, vabaained jne. Kui mõne kuuga selgub, et moodul üldse ei sobi, siis saab seda ka vahetada.
Kool on tõesti teistmoodi ja siiani paistab lastele väga meeldivat. Sellel aastal oli konkurss olnud juba oluliselt suurem, kui eelmisel aastal.
Hindamine tundub küll jama. Ma saan aru, et jooksvaid hindeid ei panda (hinnete asemel protsendid), kursuste (mujal perioodide) eest pannakse protsendid ja kokkuvõtvad hinded pannakse nende protsentide järgi lõputunnistusele.
Teistes koolides, kus pannakse traditsiooniliselt perioodide eest hindeid ja lõpus nende järgi kokkuvõttev hinne, on sel juhul võimalus paremate hinnetega lõpetada.
gümnaasiumis on igal pool kursused, mingeid perioodihindeid ei ole kuskil.
Hindamine tundub küll jama. Ma saan aru, et jooksvaid hindeid ei panda (hinnete asemel protsendid), kursuste (mujal perioodide) eest pannakse protsendid ja kokkuvõtvad hinded pannakse nende protsentide järgi lõputunnistusele.
Teistes koolides, kus pannakse traditsiooniliselt perioodide eest hindeid ja lõpus nende järgi kokkuvõttev hinne, on sel juhul võimalus paremate hinnetega lõpetada.
Püüan selgitada nii hästi, kui oskan – ikka pannakse nö jooksvaid hindeid – kontrolltööde/tunnitööde/kirjandite jms eest saab lihtsalt hinde asemel protsendi. Nendest tuleb kokku trimestri/perioodi/kursuse (sõltub ainest) hinne ehk protsent. Ja aasta lõpuks nendest protsenditest aastaprotsent (kirjutades tundub väga veider jah:)).
Paistab, et natuke rohkem peab vaeva nägema küll, sest nt kui muidu on õpilasel ühes aines 5, 5, 4, 4 – saab õpetaja ka 5 panna. Aga kui on protsentides nt 95(5), 92(5), 84(4), 82(4) tuleb kokku protsendiks 88 ja see on numbri võrdluses 4.
Hindamine tundub küll jama. Ma saan aru, et jooksvaid hindeid ei panda (hinnete asemel protsendid), kursuste (mujal perioodide) eest pannakse protsendid ja kokkuvõtvad hinded pannakse nende protsentide järgi lõputunnistusele.
Teistes koolides, kus pannakse traditsiooniliselt perioodide eest hindeid ja lõpus nende järgi kokkuvõttev hinne, on sel juhul võimalus paremate hinnetega lõpetada.
Paremate hinnetega saab lõpetada paremini õppides…
Minu teada on gümnaasiumites õppeaastad perioodideks jaotatud ja perioodide lõpus saadakse ka hinded. Põhimõte on sama, võib-olla tõesti on korrektsem neid nimetada kursusehinneteks.
Minu lapse koolis hinnatakse ka enamus töid protsentidega, aga välja pannakse siiski traditsiooniliselt hinne (ükskõik, kas tegemist kirjandi või kontrolltöö vms). Protsendid märgitakse informatiivselt juurde. Tegelikult üks õpetaja harrastab ka protsentidega hindamist (kuigi peab ka panema hindeid, sest kool on nii ette näinud, aga trimestri hinne tuleb keskmise protsendi järgi).
Aga protsentidega hindamisel peab tõesti palju rohkem pingutama. Sest kui on protsendid, 91%, 91% ja 76%, teises koolis siis vastavalt 5, 5 ja 4. Protsentide järgi 86% ja see kindel 4.
Mismoodi see siis 4 on, kui hindeid ei panda? 86% on jumala ok ju!
Aga protsentidega hindamisel peab tõesti palju rohkem pingutama. Sest kui on protsendid, 91%, 91% ja 76%, teises koolis siis vastavalt 5, 5 ja 4. Protsentide järgi 86% ja see kindel 4.
Mismoodi see siis 4 on, kui hindeid ei panda? 86% on jumala ok ju!
jumala ok küll, aga mitte viis. hinded 5, 5, 4 oleks veelr ohkem ok, sest siis tuleks kokku 5 🙂 ilma hinneteta tunnistusel ei saa keei lõpetada.
minu lapsel pannakse küll hindeid, aga A-st F-ni, iga töö peal on ka protsendid. kokkuvõttev hinne kujuneb minu teada siiski hinnete põhajl, kuid ma ei välista, et kahevahel olles arvestab õpetaja kokkuvõtva hinde panemisel ka protsente. aga ilmselgelt tuleb pingutada rohkem kui viiepallisüsteemis hindamise puhul.
mõnes mõttes tundub, et mis vahet seal on, mis hinne sul gümnaasiumi lõputunnistusel on, aga tegelikult mõnes kohas toimub vastuvõtt siiksi keskmise hinde põhjal või vähemalt mõjutab see vastuvottu. ja no medalid antakse ka hinnete alusel ju välja.
Täpselt samuti võib meelevaldselt konstrueerida näite, et näe 99, 89 ja 89 oleks hinnete järgi 5, 4 ja 4, aga punktide järgi tuleb 92 punkti ja kõrgem koondhinne.
(Sorri, ma ei tea tegelikult, kas nelja piir on tänapäeval 90 punkti juures või kuskil mujal, aga panna võib suvalised madalama hinde ülapiiri juures olevad punktid, mõte jääb samaks.)
Selge on see, et punktipõhine süsteem ei anna sada protsenti samu tulemusi kui hinnete keskmise rehkendamine, aga ebaõiglane ega “raskem” see küll kuidagi pole, vaid ikka täpsem ja sellevõrra õiglasem.
See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.
