Vaata Roogoja talu lehelt. Meil on üle 10 aasta tagasi nende käest ostetud Kuzminski sinii, mis kasvab vabalt seina najal katuseni välja, pole teda kunagi katnud ja kannab hästi.
Hansaskii Sladkii meil laiab kuuri seinal, suve jooksul saaki ca 5-6 kilo. Ei tee suurt midagi, veidi lehti eemaldan kobarate eest (et päikest rohkem saaks).
Aga ilmselt on ka uuemaid ja paremaid sorte, meie omal väiksed seemned sees (maitse on küll hea).
Aitäh soovitajatele, seemned ei häiri, lehtede eemaldamise vihje on ka hea. Mitu aastat teil läks peale istutamist, enne kui kandma hakkas?
Mul paaril tuttaval on viinamari aias, aga keegi ei tea sorti, üks sai kingiks, teine ei mäleta ja kolmas nopib üle aia kasvavaid naabrite omi. Hooldusvaba küsisin selle pärast, et plaan panna maakoju, vabalt võib juhtuda, et 2 nädalat sinna ei satu ja sel ajal tilkagi vihma ei tule.
Mul on aias rondo ja zilga. Pole talvel katnud, elasid üle ka -37 kraadi. Tol aastal hakkasid pungad arenema alles juunis ja saaki sisuliselt ei saanud.
Viinamarja ei pea kastma ja mina pole oma taimi ka kunagi väetanud. Küll aga lõikan neid suvel (enne jaani ei tohi) ja sügisel. Sügisel tugevam lõikus, suvel kärbin liigseid kasvusid ja suve lõpu poole võtan kobarate juurest lehti hõredamaks. Kannab hästi, haigusi pole, aga linnud ja herilased võivad ära süüa (katteloor aitaks).
Viinamarjataimega peaks tegelema esimestel aastatel – istutusjärgsel ajal, kui juurdub, vaadata, et ära ei kuivaks, esimesed paar talve võiks mingi kerge talvekate olla (mainitud sortidel). Pärast pole peale lõikamise midagi vaja teha.
Viinamarja ei pea kastma ja mina pole oma taimi ka kunagi väetanud. Küll aga lõikan neid suvel (enne jaani ei tohi) ja sügisel. Sügisel tugevam lõikus, suvel kärbin liigseid kasvusid ja suve lõpu poole võtan kobarate juurest lehti hõredamaks. Kannab hästi, haigusi pole, aga linnud ja herilased võivad ära süüa (katteloor aitaks).
Aitäh, see on ka hea teave. Arooniad söövad meil enamasti metskitsed ära, rästaid vist suvel väga palju pole sealkandis, igasugu värvulisi või sarnaseid küll.
kõige raskem on tabada sügisel õiget ärakorjamise hetke – liiga vara on toorevõitu, liiga hilja on linnud ära söönud… Maakodus pidevalt ei ole septembris.
Herilased on kõige hullemad – neist ei jää midagi järgi. Aga iga aasta neid ei ole.
Sorte ei tea, aga kuskilt lugesin, et kuigi isegi Rootsis kasvab tänapäeval juba viinamari, aga eelistada tuleks lätlaste sorte. Lätid on eluaeg olnud kõvad sordiaretajad igal rindel ja nende kliima ja muld on meie omaga sarnased, mida Rootsi päriselt ei ole. Samuti ei pruugi Venemaa sordid meil hästi kasvada.
