Esileht Koolilaps Vitamiinid ja toidulisandid

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 37 )

Teema: Vitamiinid ja toidulisandid

Postitas:
Kägu

Kas teie lapsed tarbivad toidule lisaks vitamiine ja/või muid toidulisandeid? Olen viimasel ajal lähemalt meie menüü toitainelist koostist uurinud ning  jääb mulje, et keeruline on ikkagi kõik mineraalid ja vitamiinid toidust kätte saada, eriti kui veel arvestada poest ostetava toidu paratamatut madalamat kvaliteeti ning laste isusid ja isegi enda isu. Enda menüüd analüüsides näen, et järjekindlalt jääb B-vitamiine ja teatud muid väga olulisi asju suuremal või vähemal määral puudu.
Kunagi sai loetud vastavateemalist raamatut, kus uuringutele toetudes tõestati, et vitamiinide ja mineraalide isegi mitmekordsete dooside tõstmisega (vist oli tsink üks neist) aidati oluliselt kaasa näiteks isegi laste käitumisprobleemide lahendamisele. Mäletan, et tookord korraks innustusin, aga kuna infot on ka selgelt vastupidist, kuidas sünteetiline kraam pigem on halb jne, siis olen selles vallas pigem passiivne olnud, kui välja jätta aeg-ajalt tavalised multivitamiinid ja D-vitamiin. Kas tavalisest multivitamiinist üldse mingit kasu on, kui väidetavalt kaltsium vähendab raua imendumist ja need ühes tabletis koos on?

Tean, et kõige lihtsam oleks analüüsid anda ja siis vastavalt vajadusele tegutseda, aga huvi pärast tahtsin siit enne küsida, kas ja kui paljud toetavad oma koolilapsi või ka teisi pereliikmeid toidulisanditega. Eriti tore oleks, kui vastaks need, kes on asja tõsisemalt võtnud ja ka analüüsid teinud ning need, kes on märganud enda või laste olekus (nii psüühiliselt kui füüsiliselt) muutusi.

 

+5
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Meil on teismelisega see häda, et kuigi vereanalüüs näitab mõningate vitamiinide vähesust, ei ole tema nõus järjekindlalt tablette-kapsleid neelama, isegi mitte närimistablette. Kui arst käskis juurde võtta b12-vitamiini, siis ma kaklesin lapsega mitu nädalat iga päev, küll unustas võtta, küll lubas võtta “homme” jne. Lõpuks ostsin b12 tilgad ja panin neid talle smuuti sisse õhtuti. Sama lugu on praegu foolhappega – pidin ostma tilgad ja neid ta toidule lisama, nagu kuri võõrasema mürgiõunaga tegi. D-vitamiini tilkade eest hoolitsen samuti mina. Lapse seisukohalt ei ole see hea lahendus, sest ta ei harju niimoodi iialgi ise vitamiine võtma või end muudmoodi ravima.

Kahtlustan, et tal on veelgi vitamiine puudu, aga enamik neist ei ole tilkadena saadaval ja kui on, siis on need äratuntava maitsega ega sobi teismelise ülekavaldamiseks.

+7
-9
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

D-d talveperioodil pidevalt, kuurina B kompleksi. Väidan, et une kvaliteet B-ga tõuseb.

+8
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

D-vitamiin talveperioodil, c-vimatiin ja b-kompleks kuuridena. Vahepeal pbobiootikumi kuur ja nt punast päevakübarat immuunsuse tõstmiseks.

+3
-3
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen oma lastele aeg-ajalt vitamiinitablette sisse söötnud. Praegu nt ei võta nad mitte midagi.

Mingit efekti ma märganud pole, st võrreldes perioode, mil nad iga päev söövad keemilisi vitamiine perioodidega, mil nad mitmeid kuid ühtki tabletti ei neela.

Vahel väikeste kuuridena võib, kuid mitte pidevalt. See hellitab organismi ära, organism on välja kujunenud ikkagi selleks, et ise toidust vitamiine omastada. Tabletid löövad organismi selle koha pealt sassi.

Tundub, et eks need vitamiinid ja toidulisandid üks suur äri ole. Selmet põletada ära 20 eurot vitamiinipurgi eest, tasuks sellesama rahaga osta korralikku ja kvaliteetset toitu.

Ainuke vitamiin, millel mõtet näen, on D-vitamiin. Päikest on meie laiuskraadil vähe ja pealegi ei viibi tänapäeva lapsed enam kuigi palju õues. Sel juhul on D-vitamiin põhjendatud.

+8
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen oma lastele aeg-ajalt vitamiinitablette sisse söötnud. Praegu nt ei võta nad mitte midagi.

Mingit efekti ma märganud pole, st võrreldes perioode, mil nad iga päev söövad keemilisi vitamiine perioodidega, mil nad mitmeid kuid ühtki tabletti ei neela.

Vahel väikeste kuuridena võib, kuid mitte pidevalt. See hellitab organismi ära, organism on välja kujunenud ikkagi selleks, et ise toidust vitamiine omastada. Tabletid löövad organismi selle koha pealt sassi.

Tundub, et eks need vitamiinid ja toidulisandid üks suur äri ole. Selmet põletada ära 20 eurot vitamiinipurgi eest, tasuks sellesama rahaga osta korralikku ja kvaliteetset toitu.

Ainuke vitamiin, millel mõtet näen, on D-vitamiin. Päikest on meie laiuskraadil vähe ja pealegi ei viibi tänapäeva lapsed enam kuigi palju õues. Sel juhul on D-vitamiin põhjendatud.

Toitu osta ju võib, aga kui ei sööda?

+3
-6
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen oma lastele aeg-ajalt vitamiinitablette sisse söötnud. Praegu nt ei võta nad mitte midagi.

Mingit efekti ma märganud pole, st võrreldes perioode, mil nad iga päev söövad keemilisi vitamiine perioodidega, mil nad mitmeid kuid ühtki tabletti ei neela.

Vahel väikeste kuuridena võib, kuid mitte pidevalt. See hellitab organismi ära, organism on välja kujunenud ikkagi selleks, et ise toidust vitamiine omastada. Tabletid löövad organismi selle koha pealt sassi.

Tundub, et eks need vitamiinid ja toidulisandid üks suur äri ole. Selmet põletada ära 20 eurot vitamiinipurgi eest, tasuks sellesama rahaga osta korralikku ja kvaliteetset toitu.

Ainuke vitamiin, millel mõtet näen, on D-vitamiin. Päikest on meie laiuskraadil vähe ja pealegi ei viibi tänapäeva lapsed enam kuigi palju õues. Sel juhul on D-vitamiin põhjendatud.

Toitu osta ju võib, aga kui ei sööda?

Jah, mulle on pirtsutav laps tuttav, ent samas päris seda teed minekut ei pea ka õigeks, et laps ei söö üldse või siis sööb ainult bensiinijaamast ostetud hamburgereid jm rämpstoitu. Egas vitamiinid pole ainsad vajalikud asjad, mida elusorganism toidust omastab.

Kui laps ei  söö nt tomatit, siis saab talle anda kurki. Kui ei söö liha, saab liha asendada nt tatraga või rasvaga tehtud küpsetistega vms. Aga lõpetada lapsel söömine üleüldse ära ning asendada vaid keemilise vitamiinitabletiga pole lahendus.

+5
-5
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Olen oma lastele aeg-ajalt vitamiinitablette sisse söötnud. Praegu nt ei võta nad mitte midagi.

Mingit efekti ma märganud pole, st võrreldes perioode, mil nad iga päev söövad keemilisi vitamiine perioodidega, mil nad mitmeid kuid ühtki tabletti ei neela.

Vahel väikeste kuuridena võib, kuid mitte pidevalt. See hellitab organismi ära, organism on välja kujunenud ikkagi selleks, et ise toidust vitamiine omastada. Tabletid löövad organismi selle koha pealt sassi.

Tundub, et eks need vitamiinid ja toidulisandid üks suur äri ole. Selmet põletada ära 20 eurot vitamiinipurgi eest, tasuks sellesama rahaga osta korralikku ja kvaliteetset toitu.

Ainuke vitamiin, millel mõtet näen, on D-vitamiin. Päikest on meie laiuskraadil vähe ja pealegi ei viibi tänapäeva lapsed enam kuigi palju õues. Sel juhul on D-vitamiin põhjendatud.

Toitu osta ju võib, aga kui ei sööda?

Jah, mulle on pirtsutav laps tuttav, ent samas päris seda teed minekut ei pea ka õigeks, et laps ei söö üldse või siis sööb ainult bensiinijaamast ostetud hamburgereid jm rämpstoitu. Egas vitamiinid pole ainsad vajalikud asjad, mida elusorganism toidust omastab.

Kui laps ei söö nt tomatit, siis saab talle anda kurki. Kui ei söö liha, saab liha asendada nt tatraga või rasvaga tehtud küpsetistega vms. Aga lõpetada lapsel söömine üleüldse ära ning asendada vaid keemilise vitamiinitabletiga pole lahendus.

Eks ta sööb muud ka kui burgereid, aga värsket kraami peaaegu mitte. Selleks et ümber ei kukuks, oli vaja kiiret lahendust tilkade näol. Selge see, et eluaeg nii ei saa ega tohi.

+3
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

D vitamiin on ikka menüüs. Ka analüüsidest on näha, et võtmine toimib.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

D-vitamiini anna, õigemini ise võtab (14, poiss).  olen seda andnud juba aastaid ja lapsel on harjumuseks saanud hommikul üks tlb võtta.  Kuna kasvab, siis annan koos kaltsiumiga.

+3
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

D-vitamiini anna, õigemini ise võtab (14, poiss). olen seda andnud juba aastaid ja lapsel on harjumuseks saanud hommikul üks tlb võtta. Kuna kasvab, siis annan koos kaltsiumiga.

D--vitamiini antakse õhtuti, muideks

+2
-5
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kõige mõtetumad  vitamiinid olid Ecoshi omad, mida lastele andsin

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

D-vitamiini anna, õigemini ise võtab (14, poiss). olen seda andnud juba aastaid ja lapsel on harjumuseks saanud hommikul üks tlb võtta. Kuna kasvab, siis annan koos kaltsiumiga.

D--vitamiini antakse õhtuti, muideks

Kui jood hommikul kohvi, siis D-vitamiin õhtul. Muidu võib hommikul. Kusagilt lugesin.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Ei võta, ei anna. Mõttetu ja kasutu raharaiskamine.

+7
-4
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui loen Harvardi uuringuid vitamiinide kohta, siis ei jõua imestada kui lihtsalt inimesi tarbima pannakse. Näiteks D-vitamiini näit on normaalne juba 30st, aga meil ravimifirmad propageerivad kõiki, kel alla 75, D-vitamiini võtma. Usa-s on ammu reada fakt, et toidulisandid aitavad kaasa vähi tekkele ha keha omastab vitamiine kõige paremini toidust.

Sain äsja oma teismeliste vereproovid teada, kõik näitajad olid suurepärased ja nad ei ole eales ühtegi lisandit saanud. Kvaliteetne ja vaheldusrikas toit,  väljas liikumine, oskus pingeid maandada ja elust rõõmu tunda, rohkem ei ole vajagi.

+7
-4
Please wait...
Kommentaarist on juba teavitatud
Postitas:
Kägu

Õnneks üldiselt vesilahustuvate vitamiinidega on natuke raskem “üledoosi” saada, sest need väljuvad uriiniga 🙂 nt B-vitamiinid ja C-vitamiin. B-vitamiinidel on ka vitamiinides kõige lühemaaegsem varu organimist, mõni nädal ainult. Mõnel teisel vitamiinil või mineraalil võib organismis varu mitu aastat olla lausa.

Kui ma ise nägin, et mu nooremal lapsel oli pikalt toitumine selline, et pigem ei saanud värskest toidust b-vitamiine vm, siis ma andsin talle Selverist ostetud maitsepärmi, õnneks talle see maitseb. Vaatasin, et seal on suht samade b-vitamiinide valik sees, kui apteegis lastevitamiinidel, ainult hind on kordades odavam. Kalamaksaõli annan ka aeg-ajalt, sest omega-3 on ajule kasulik. D-vitamiini, siis kui meeles on. Iga päev 365 päeva aastas ma ei julge vitamiine anda, aga nii paar korda nädalas või lühike kuur, siis kui tundub, et laps kuidagi rahutu ja toitumine on pikalt ühekülgne olnud vm.

+4
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui loen Harvardi uuringuid vitamiinide kohta, siis ei jõua imestada kui lihtsalt inimesi tarbima pannakse. Näiteks D-vitamiini näit on normaalne juba 30st, aga meil ravimifirmad propageerivad kõiki, kel alla 75, D-vitamiini võtma. Usa-s on ammu reada fakt, et toidulisandid aitavad kaasa vähi tekkele ha keha omastab vitamiine kõige paremini toidust.

Sain äsja oma teismeliste vereproovid teada, kõik näitajad olid suurepärased ja nad ei ole eales ühtegi lisandit saanud. Kvaliteetne ja vaheldusrikas toit, väljas liikumine, oskus pingeid maandada ja elust rõõmu tunda, rohkem ei ole vajagi.

Minu perearst ja raviarst ütlesid sama, et ärgu ma mingil juhul toidulisandeid neilt küsimata võtma hakaku. Toidulisandite tootmist ei reguleerita ega kontrollita, enne kui endale midagi sisse võtate, tehke vereproov ja rääkige arstiga.

+8
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

https://tervis.postimees.ee/7644778/liigne-vitamiinide-tarbimine-voib-tosta-vahiriski#_ga=2.56428523.1560856647.1667752442-654514696.1664895750

 

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ma ise nägin, et mu nooremal lapsel oli pikalt toitumine selline, et pigem ei saanud värskest toidust b-vitamiine vm, siis ma andsin talle Selverist ostetud maitsepärmi, õnneks talle see maitseb. Vaatasin, et seal on suht samade b-vitamiinide valik sees, kui apteegis lastevitamiinidel, ainult hind on kordades odavam.

Et maitsepärm? Meie sportival lapsel näitas vereanalüüs, et foolhapet on puudu. Guugeldasin ja need toiduainete koguses, et tase tõuseks, ära süüa on kahtlaselt võimatu.
Nt: Soovituslik päevane tarbimiskogus 300 μg sisaldub keskmiselt:
25 g pärmis
150 g spinatis või lehtkapsas
300 g keedetud ubades
270 g maapähklites
300 g kuumtöödeldud brokolis
570 g teraleivas
840 g maasikates

Seega maisepärm? Mille poolest see tavalisest pärmist erineb, ausalt, ei tea? Lapsele maitseb?

D-vitamiini peab ka juurde võtma. Muid asju ei plaani anda.

+2
-2
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ma ise nägin, et mu nooremal lapsel oli pikalt toitumine selline, et pigem ei saanud värskest toidust b-vitamiine vm, siis ma andsin talle Selverist ostetud maitsepärmi, õnneks talle see maitseb. Vaatasin, et seal on suht samade b-vitamiinide valik sees, kui apteegis lastevitamiinidel, ainult hind on kordades odavam.

Et maitsepärm? Meie sportival lapsel näitas vereanalüüs, et foolhapet on puudu. Guugeldasin ja need toiduainete koguses, et tase tõuseks, ära süüa on kahtlaselt võimatu.

Nt: Soovituslik päevane tarbimiskogus 300 μg sisaldub keskmiselt:

25 g pärmis

150 g spinatis või lehtkapsas

300 g keedetud ubades

270 g maapähklites

300 g kuumtöödeldud brokolis

570 g teraleivas

840 g maasikates

Seega maisepärm? Mille poolest see tavalisest pärmist erineb, ausalt, ei tea? Lapsele maitseb?

D-vitamiini peab ka juurde võtma. Muid asju ei plaani anda.

Maitsepärm on inaktiveeritud pärm, see tähendab, et pärm ei kasva/paljune enam kuhugi ja võib külmalt toidu sisse lisada või otse süüa, ilma et punduma hakkaks vm.

https://www.selver.ee/maitseparm-bon-vegan-125-g
https://bonsoya.ee/product/maitseparm/

Viimasel lingil on vitamiinisisaldused esimesena 100g kohta ja teisena 5g ehk soovitusliku päevase koguse 1 teelusikatäie kohta.

Kirjas on, et “juustu-pähkli” maitsega, natuke jah, mulle meenutas kartulikrõpsu maitset.
Nt ükskord lisasin süüa tehes burgerikukli retseptis röstitud sibulahelveste asemel maitsepärmi, sest muud polnud kodus ja maitse sobis sinna kah.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Et maitsepärm? Meie sportival lapsel näitas vereanalüüs, et foolhapet on puudu. Guugeldasin ja need toiduainete koguses, et tase tõuseks, ära süüa on kahtlaselt võimatu.

Nt: Soovituslik päevane tarbimiskogus 300 μg sisaldub keskmiselt:

25 g pärmis

150 g spinatis või lehtkapsas

300 g keedetud ubades

270 g maapähklites

300 g kuumtöödeldud brokolis

570 g teraleivas

840 g maasikates

Vaatasin, et sellel viimasel lingil maitsepärmis foolhapet päevases teelusikatäies ehk 5g: 220 µg , lisaks päeva jooksul muud toitu süües seal ka midagi sees ja tulebki 300 µg ära 🙂 võib-olla on erinevus su allikas olnud 25g pärm = 300 µg foolhapet see, et tavapärmil oli vesi ka sees ja suurem kaal siis, kui kuivmassil näiteks, oletan.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Et maitsepärm? Meie sportival lapsel näitas vereanalüüs, et foolhapet on puudu. Guugeldasin ja need toiduainete koguses, et tase tõuseks, ära süüa on kahtlaselt võimatu.

Nt: Soovituslik päevane tarbimiskogus 300 μg sisaldub keskmiselt:

25 g pärmis

150 g spinatis või lehtkapsas

300 g keedetud ubades

270 g maapähklites

300 g kuumtöödeldud brokolis

570 g teraleivas

840 g maasikates

Vaatasin, et sellel viimasel lingil maitsepärmis foolhapet päevases teelusikatäies ehk 5g: 220 µg , lisaks päeva jooksul muud toitu süües seal ka midagi sees ja tulebki 300 µg ära ???? võib-olla on erinevus su allikas olnud 25g pärm = 300 µg foolhapet see, et tavapärmil oli vesi ka sees ja suurem kaal siis, kui kuivmassil näiteks, oletan.

Lisan, et lugesin, et foolhappe varud on organismis kuni 4 kuud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

d vitamiin ja aeg ajalt ka b vitamiin on jah lisaks. Eriti tasub  b vitamiinile mõelda kui laps on närviline, väsinud.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen oma lastele aeg-ajalt vitamiinitablette sisse söötnud. Praegu nt ei võta nad mitte midagi.

Mingit efekti ma märganud pole, st võrreldes perioode, mil nad iga päev söövad keemilisi vitamiine perioodidega, mil nad mitmeid kuid ühtki tabletti ei neela.

Vahel väikeste kuuridena võib, kuid mitte pidevalt. See hellitab organismi ära, organism on välja kujunenud ikkagi selleks, et ise toidust vitamiine omastada. Tabletid löövad organismi selle koha pealt sassi.

Tundub, et eks need vitamiinid ja toidulisandid üks suur äri ole. Selmet põletada ära 20 eurot vitamiinipurgi eest, tasuks sellesama rahaga osta korralikku ja kvaliteetset toitu.

Ainuke vitamiin, millel mõtet näen, on D-vitamiin. Päikest on meie laiuskraadil vähe ja pealegi ei viibi tänapäeva lapsed enam kuigi palju õues. Sel juhul on D-vitamiin põhjendatud.

Toitu osta ju võib, aga kui ei sööda?

Jah, mulle on pirtsutav laps tuttav, ent samas päris seda teed minekut ei pea ka õigeks, et laps ei söö üldse või siis sööb ainult bensiinijaamast ostetud hamburgereid jm rämpstoitu. Egas vitamiinid pole ainsad vajalikud asjad, mida elusorganism toidust omastab.

Kui laps ei söö nt tomatit, siis saab talle anda kurki. Kui ei söö liha, saab liha asendada nt tatraga või rasvaga tehtud küpsetistega vms. Aga lõpetada lapsel söömine üleüldse ära ning asendada vaid keemilise vitamiinitabletiga pole lahendus.

Eks ta sööb muud ka kui burgereid, aga värsket kraami peaaegu mitte. Selleks et ümber ei kukuks, oli vaja kiiret lahendust tilkade näol. Selge see, et eluaeg nii ei saa ega tohi.

Kusjuures  koolis käivad lapsed c vitamiini küsimas tervisekabinetist.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen oma lastele aeg-ajalt vitamiinitablette sisse söötnud. Praegu nt ei võta nad mitte midagi.

Mingit efekti ma märganud pole, st võrreldes perioode, mil nad iga päev söövad keemilisi vitamiine perioodidega, mil nad mitmeid kuid ühtki tabletti ei neela.

Vahel väikeste kuuridena võib, kuid mitte pidevalt. See hellitab organismi ära, organism on välja kujunenud ikkagi selleks, et ise toidust vitamiine omastada. Tabletid löövad organismi selle koha pealt sassi.

Tundub, et eks need vitamiinid ja toidulisandid üks suur äri ole. Selmet põletada ära 20 eurot vitamiinipurgi eest, tasuks sellesama rahaga osta korralikku ja kvaliteetset toitu.

Ainuke vitamiin, millel mõtet näen, on D-vitamiin. Päikest on meie laiuskraadil vähe ja pealegi ei viibi tänapäeva lapsed enam kuigi palju õues. Sel juhul on D-vitamiin põhjendatud.

Toitu osta ju võib, aga kui ei sööda?

Jah, mulle on pirtsutav laps tuttav, ent samas päris seda teed minekut ei pea ka õigeks, et laps ei söö üldse või siis sööb ainult bensiinijaamast ostetud hamburgereid jm rämpstoitu. Egas vitamiinid pole ainsad vajalikud asjad, mida elusorganism toidust omastab.

Kui laps ei söö nt tomatit, siis saab talle anda kurki. Kui ei söö liha, saab liha asendada nt tatraga või rasvaga tehtud küpsetistega vms. Aga lõpetada lapsel söömine üleüldse ära ning asendada vaid keemilise vitamiinitabletiga pole lahendus.

Eks ta sööb muud ka kui burgereid, aga värsket kraami peaaegu mitte. Selleks et ümber ei kukuks, oli vaja kiiret lahendust tilkade näol. Selge see, et eluaeg nii ei saa ega tohi.

Kusjuures koolis käivad lapsed c vitamiini küsimas tervisekabinetist.

Ilmselt siis nooremad. Pakkusin ükspäev oma 15-aastasele, ei taha.

0
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Olen oma lastele aeg-ajalt vitamiinitablette sisse söötnud. Praegu nt ei võta nad mitte midagi.

Mingit efekti ma märganud pole, st võrreldes perioode, mil nad iga päev söövad keemilisi vitamiine perioodidega, mil nad mitmeid kuid ühtki tabletti ei neela.

Vahel väikeste kuuridena võib, kuid mitte pidevalt. See hellitab organismi ära, organism on välja kujunenud ikkagi selleks, et ise toidust vitamiine omastada. Tabletid löövad organismi selle koha pealt sassi.

Tundub, et eks need vitamiinid ja toidulisandid üks suur äri ole. Selmet põletada ära 20 eurot vitamiinipurgi eest, tasuks sellesama rahaga osta korralikku ja kvaliteetset toitu.

Ainuke vitamiin, millel mõtet näen, on D-vitamiin. Päikest on meie laiuskraadil vähe ja pealegi ei viibi tänapäeva lapsed enam kuigi palju õues. Sel juhul on D-vitamiin põhjendatud.

Toitu osta ju võib, aga kui ei sööda?

Jah, mulle on pirtsutav laps tuttav, ent samas päris seda teed minekut ei pea ka õigeks, et laps ei söö üldse või siis sööb ainult bensiinijaamast ostetud hamburgereid jm rämpstoitu. Egas vitamiinid pole ainsad vajalikud asjad, mida elusorganism toidust omastab.

Kui laps ei söö nt tomatit, siis saab talle anda kurki. Kui ei söö liha, saab liha asendada nt tatraga või rasvaga tehtud küpsetistega vms. Aga lõpetada lapsel söömine üleüldse ära ning asendada vaid keemilise vitamiinitabletiga pole lahendus.

Eks ta sööb muud ka kui burgereid, aga värsket kraami peaaegu mitte. Selleks et ümber ei kukuks, oli vaja kiiret lahendust tilkade näol. Selge see, et eluaeg nii ei saa ega tohi.

Kusjuures koolis käivad lapsed c vitamiini küsimas tervisekabinetist.

Ilmselt siis nooremad. Pakkusin ükspäev oma 15-aastasele, ei taha.

Ka 9. Klassi poisid käivad. Eks nad miskit head tahavad, lõuna hilja. Aga vitamiine kooliõde ei saa ülemuselt, neid tuleb ise osta, et pärast vaktsineerimist näiteks anda.

+1
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ma ise nägin, et mu nooremal lapsel oli pikalt toitumine selline, et pigem ei saanud värskest toidust b-vitamiine vm, siis ma andsin talle Selverist ostetud maitsepärmi, õnneks talle see maitseb. Vaatasin, et seal on suht samade b-vitamiinide valik sees, kui apteegis lastevitamiinidel, ainult hind on kordades odavam.

Et maitsepärm? Meie sportival lapsel näitas vereanalüüs, et foolhapet on puudu. Guugeldasin ja need toiduainete koguses, et tase tõuseks, ära süüa on kahtlaselt võimatu.

Nt: Soovituslik päevane tarbimiskogus 300 μg sisaldub keskmiselt:

25 g pärmis

150 g spinatis või lehtkapsas

300 g keedetud ubades

270 g maapähklites

300 g kuumtöödeldud brokolis

570 g teraleivas

840 g maasikates

Seega maisepärm? Mille poolest see tavalisest pärmist erineb, ausalt, ei tea? Lapsele maitseb?

D-vitamiini peab ka juurde võtma. Muid asju ei plaani anda.

Maitsepärm on inaktiveeritud pärm, see tähendab, et pärm ei kasva/paljune enam kuhugi ja võib külmalt toidu sisse lisada või otse süüa, ilma et punduma hakkaks vm.

https://www.selver.ee/maitseparm-bon-vegan-125-g

https://bonsoya.ee/product/maitseparm/

Viimasel lingil on vitamiinisisaldused esimesena 100g kohta ja teisena 5g ehk soovitusliku päevase koguse 1 teelusikatäie kohta.

Kirjas on, et “juustu-pähkli” maitsega, natuke jah, mulle meenutas kartulikrõpsu maitset.

Nt ükskord lisasin süüa tehes burgerikukli retseptis röstitud sibulahelveste asemel maitsepärmi, sest muud polnud kodus ja maitse sobis sinna kah.

Kas need vitamiinid kuumutamisel oma toimet ei kaota?

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kui ma ise nägin, et mu nooremal lapsel oli pikalt toitumine selline, et pigem ei saanud värskest toidust b-vitamiine vm, siis ma andsin talle Selverist ostetud maitsepärmi, õnneks talle see maitseb. Vaatasin, et seal on suht samade b-vitamiinide valik sees, kui apteegis lastevitamiinidel, ainult hind on kordades odavam.

Et maitsepärm? Meie sportival lapsel näitas vereanalüüs, et foolhapet on puudu. Guugeldasin ja need toiduainete koguses, et tase tõuseks, ära süüa on kahtlaselt võimatu.

Nt: Soovituslik päevane tarbimiskogus 300 μg sisaldub keskmiselt:

25 g pärmis

150 g spinatis või lehtkapsas

300 g keedetud ubades

270 g maapähklites

300 g kuumtöödeldud brokolis

570 g teraleivas

840 g maasikates

Seega maisepärm? Mille poolest see tavalisest pärmist erineb, ausalt, ei tea? Lapsele maitseb?

D-vitamiini peab ka juurde võtma. Muid asju ei plaani anda.

Maitsepärm on inaktiveeritud pärm, see tähendab, et pärm ei kasva/paljune enam kuhugi ja võib külmalt toidu sisse lisada või otse süüa, ilma et punduma hakkaks vm.

https://www.selver.ee/maitseparm-bon-vegan-125-g

https://bonsoya.ee/product/maitseparm/

Viimasel lingil on vitamiinisisaldused esimesena 100g kohta ja teisena 5g ehk soovitusliku päevase koguse 1 teelusikatäie kohta.

Kirjas on, et “juustu-pähkli” maitsega, natuke jah, mulle meenutas kartulikrõpsu maitset.

Nt ükskord lisasin süüa tehes burgerikukli retseptis röstitud sibulahelveste asemel maitsepärmi, sest muud polnud kodus ja maitse sobis sinna kah.

Kas need vitamiinid kuumutamisel oma toimet ei kaota?

Olen kuulnud jah, et pikal kuumutamisel lagunevad vitamiinid.
Aga vitamiinide saamise jaoks ma ja laps võtame külmalt otse pakist teelusikatäie kuiva maitsepärmi, siis näeb ka täpset kogust, teab mitu grammi võetud ja palju seal vitamiine sees on.  Mõnikord harva toidule maitse andmiseks lisan lõpufaasis, et võimalikult vähe keeta/küpsetada ja maitse andmiseks kasutan maitse jaoks, mitte vitamiinide jaoks. Vitamiinide saamise jaoks söön nagunii külmalt otse pakist.

+1
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Kas teie lapsed tarbivad toidule lisaks vitamiine ja/või muid toidulisandeid? Olen viimasel ajal lähemalt meie menüü toitainelist koostist uurinud ning jääb mulje, et keeruline on ikkagi kõik mineraalid ja vitamiinid toidust kätte saada, eriti kui veel arvestada poest ostetava toidu paratamatut madalamat kvaliteeti ning laste isusid ja isegi enda isu. Enda menüüd analüüsides näen, et järjekindlalt jääb B-vitamiine ja teatud muid väga olulisi asju suuremal või vähemal määral puudu.

Kunagi sai loetud vastavateemalist raamatut, kus uuringutele toetudes tõestati, et vitamiinide ja mineraalide isegi mitmekordsete dooside tõstmisega (vist oli tsink üks neist) aidati oluliselt kaasa näiteks isegi laste käitumisprobleemide lahendamisele. Mäletan, et tookord korraks innustusin, aga kuna infot on ka selgelt vastupidist, kuidas sünteetiline kraam pigem on halb jne, siis olen selles vallas pigem passiivne olnud, kui välja jätta aeg-ajalt tavalised multivitamiinid ja D-vitamiin. Kas tavalisest multivitamiinist üldse mingit kasu on, kui väidetavalt kaltsium vähendab raua imendumist ja need ühes tabletis koos on?

Tean, et kõige lihtsam oleks analüüsid anda ja siis vastavalt vajadusele tegutseda, aga huvi pärast tahtsin siit enne küsida, kas ja kui paljud toetavad oma koolilapsi või ka teisi pereliikmeid toidulisanditega. Eriti tore oleks, kui vastaks need, kes on asja tõsisemalt võtnud ja ka analüüsid teinud ning need, kes on märganud enda või laste olekus (nii psüühiliselt kui füüsiliselt) muutusi.

Calcigran ja D-vitamiin olid kindlalt kasvueas kasutusel. Kuna nad olid natukene viletsa söögiisiuga, siis said nad ka kibuvitsasiirupit ning tegid kevadel multivitamiinide kuuri läbi, et koolitempole vastu pidada.

Teadvustasid väga kenasti, miks neile vitamiine vaja üldse on…

+2
-1
Please wait...
To report this post you need to login first.
Postitas:
Kägu

Omega 3, D-vitamiin. Talvel lisaks kompleksvitamiin ja C-vitamiin.

0
0
Please wait...
To report this post you need to login first.
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 37 )


Esileht Koolilaps Vitamiinid ja toidulisandid