Esileht Pereelu ja suhted vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 62 )

Teema: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Postitas:
Kägu

Kõigepealt ütlen selgituseks, et olen vallaline naine ja soovin sellesse seisu ka edaspidi jääda. Samas on suur soov saada laps ja teda üksikemana kasvatada. Majanduslikult ei oleks see mulle probleem ja ka vaim on valmis. 🙂
Võibolla saan nüüd lugejate pahameele osaliseks, aga tunnistan, et olen teadlikult niiöelda valinud oma tulevasele lapsele isa. Olen püüdnud leida meest, kelle iseloom ja nö. geneetiline pagas oleks piisavalt hea, et temaga tasuks järeltulija saamisele mõelda.

Suhtlen juba pikemat aega ühe mehega, kes minu tingimustele põhimõtteliselt vastab. Tegelikult ulatub meie tutvus juba tema abielueelsesse aega ja ma tunnen teda juba aastaid (Oleme olnud tükk aega lihtsalt sõbrad, siis armukesed ja jälle sõbrad jne. ei midagi klammerduvat ega tulevikkuvaatavat.). Nüüdseks olen jõudnud arusaamisele, et põhimõtteliselt tema oleks väga hea variant minu lapse isaks nii iseloomu kui ka nö. vaimsete võimete poolest. Meheks ei ole ma teda kunagi endale soovinud, sest ma lihtsalt ei taha endale meest. Sellepärast ei ole mõtet peatuda ka teemal, mis saab siis selle mehe naisest. Midagi ei saa – mees jääb oma naise juurde ja mingeid muudatusi ei tule.
Tal on tänaseks endal 2 väikest last ja niipalju kui nii väikeste laste pealt midagi öelda saab, on ta suurepärane mees, kelle geene oma lapsele soovida. Oleme temaga sellest ka rääkinud ja tal ei ole midagi selle vastu, et mulle nüüd nö. viljastajaks olla, kuna kunagi oli aeg, kui ta pidas mind ainuvõimalikuks variandiks, kellega pere luua ja lapsed saada. Elu läks aga teisiti.

On aga üks pisiasi, mis tekitab minus kõhklusi. Tal on väidetavalt selline haigus nagu vitiliigo (pigmendi vähenemine). Üldiselt on ta küll suhteliselt heleda nahaga jms. aga kui ei teaks, siis ei oskaks seda kahtlustada. Ma muretsen, et kas see võib olla pärilik. Tema olemasolevatel lastel ma küll midagi erilist ei märka. Hele nahk ja juuksed võivad olla ka lihtsalt eestlaslik ja ei pruugi tähendada, et lapsed on selle haiguse oma isalt pärinud. Ja kui nad ongi selle pärinud, siis kuidas see võib nende elu mõjutada? Nagu ma ütlesin – selle mehe pealt ma küll mingeid erilisi mõjusid ei näe peale heleda naha ja juuste.
Kas tasuks riskida või oleks see väga vastutustundetu valik? Muus osas oleks ta täiesti ideaalne kandidaat.
Kas kellelgi on kogemust vitiliigoga?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

see avaldub ca 20a vanuses. Laste pealt ei saagi aru.
Kui pereti läbi käima ei hakka ja sohilaps seaduslikule abikaasale 30selt silma alla ei satu võibolla jääbki saladuseks.
Äkki oleks kunstlik vijastamine mõistlikum? Siis poleks nagu nii palju abikaasa petmine..võib ehk isegi abikaasale eelnevalt ära rääkida :)..vaevalt küll see meeldks.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Kunstlikul viljastamisel ma ei näe mõtet, vähemalt mitte minu poolt. Kuna me seksime niikuinii aegajalt, siis võib seda ju mõned korrad lihtsalt ilma kummita teha. Minul ei ole sellega probleemi. Muidugi kui temal peaks ühtäkki naise pärast süümepiinad tekkima, siis ma olen nõus ka kunstliku viljastusega. Aga see peaks olema siis ikka temapoolne algatus (ja tema finantseerimine :), sest minu jaoks on tavapärane seks ka ok ja lõppkokkuvõttes mugavam ja odavam. Millegipärast ma arvan, et ta eelistab ka seksi 🙂

Aga kui nüüd vitiliigost rääkida, siis ma saan aru, et see ongi pärilik haigus? Kas on kokkupuudet ka näiteks umbes 70 aastase vitiliigot põdeva inimesega? Kuna laste pealt pole midagi eriti aru saada ja minu kokkupuude selle haigusega piirneb selle mehega, siis võin ma öelda, et 40-50 aasta vanuses pole eriti muid sümptome kui hele nahk.
Huvitab, et kas selle haiguse põdemine mingis staadiumis (näiteks 70a) võib elukvaliteeti tunduvalt halvendada.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kunstlikul viljastamisel ma ei näe mõtet, vähemalt mitte minu poolt. Kuna me seksime niikuinii aegajalt, siis võib seda ju mõned korrad lihtsalt ilma kummita teha. Minul ei ole sellega probleemi. Muidugi kui temal peaks ühtäkki naise pärast süümepiinad tekkima, siis ma olen nõus ka kunstliku viljastusega. Aga see peaks olema siis ikka temapoolne algatus (ja tema finantseerimine :), sest minu jaoks on see odavam ja loomulikum ehk siis tavapärane seks ka ok ja lõppkokkuvõttes mugavam ja odavam. Millegipärast ma arvan, et ta eelistab ka seksi 🙂

Aga kui nüüd vitiliigost rääkida, siis ma saan aru, et see ongi pärilik haigus? Kas on kokkupuudet ka näiteks umbes 70 aastase vitiliigot põdeva inimesega? Kuna laste pealt pole midagi eriti aru saada ja minu kokkupuude selle haigusega piirneb selle mehega, siis võin ma öelda, et 40-50 aasta vanuses pole eriti muid sümptome kui hele nahk.
Huvitab, et kas selle haiguse põdemine mingis staadiumis (näiteks 70a) võib elukvaliteeti tunduvalt halvendada.[/tsitaat]
Miks peaks mees sinu kunstliku viljastamise kinni maksma? Naerukoht. See ikka sinu teema.

Kuulsaim vitiliigohaige oli Michael Jackson. No ei olnud midagi head.

Please wait...
Postitas:
rotsik

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

http://www.psoriaasikeskus.ee/vitiliigo.htm

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

kas geeniuuringuga ei saa selle haiguse esinemise tõenäosust täpsustada? seda nii mehel kui ka rase olles juba lapsel? see peaks ju olema võimalik.

igal juhul tasub laps saada. eriti kui mõlemad vanemad on tegusad, haritud, tublid ja endaga hakkamasaavad. iga kell tasub soovida lapsele sinusugust ema, kui et ema, kes paljuneb arutult igasuguste meestega ja elab dekreedirahadest dekreedirahadeni.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] Kunstlikul viljastamisel ma ei näe mõtet, vähemalt mitte minu poolt. Kuna me seksime niikuinii aegajalt, siis võib seda ju mõned korrad lihtsalt ilma kummita teha. Minul ei ole sellega probleemi. Muidugi kui temal peaks ühtäkki naise pärast süümepiinad tekkima, siis ma olen nõus ka kunstliku viljastusega. Aga see peaks olema siis ikka temapoolne algatus (ja tema finantseerimine :), sest minu jaoks on tavapärane seks ka ok ja lõppkokkuvõttes mugavam ja odavam. [/tsitaat]

Heh, ma saan kõigest aru, aga miks peaks mingi mees, keda sa tegelikult omalapsele ISAks ei tahagi, kinni maksma kunstliku viljastamise???
Ja mees on tingimusteta nõus olema spermadoonor? Aga mis saab edasi – kui sinu laps tahab tunda oma isa ja poolõdesid/vendi? Mehest on küll alatu pere kõrvalt sulle kepisõbraks käia aga teadlikult sulle laps vorpida, kes on ka INIMENE, kes ehk tahaks tunda oma juuri, kes ehk ei mõista, millised suhtes on temal ta bioloogilise isaga, vanavanematega jne. Ja lapse issi siis käiks vahel ikka emmet tonksutamas ja siis läheks tagasi oma pere juurde???
Need teemad on ka kõik selgeks mõeldud? Spermapank oleks ses suhtes siiski kindlam ja väldiks tulevikus hulga probleeme. Ja ikkagi arusaamatu, miks peaks selle kinni maksma mees, siis ta tahad teda ju ikkagi oma plaanitava perega siduda?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Sina tahad last, väidetavalt ainult iseendale, ja mees peaks kunstliku viljastamise kinni maksma!?!
Äärmiselt vastuoluline jutt.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ja ikkagi arusaamatu, miks peaks selle kinni maksma mees, siis ta tahad teda ju ikkagi oma plaanitava perega siduda? [/tsitaat]

Seda võib olla keeruline mõista, miks ma just selle mehe enda lapse isaks olen valinud. Aga lisaks sellele, et mina soovin temalt last saada, soovib tema ka mulle selle lapse anda. See on kahepoolne soov ja selle tagamaad on üsna kauges minevikus.
Et siis kuigi me koos elada ei saa, oleme me mõlemad valmis saama ühise lapse.

Minul ei ole seksiga mingit probleemi ja ma ei tunne ennast ka kellegi ees vastutavana. Samuti võin ma ju põhimõtteliselt varuvariandina saada lapse anonüümse spermadoonori abil.
Aga kuna tema soovib meie ühist last samapalju kui mina ja kuna ta on ideaalseim kandidaat, siis on loomulikul teel saadav laps minu esimene valik. Mina eelistan seksi ja olen selleks valmis – see on mugav ja lihtne. Kui temal peaks mingi hetk tekkima süümekas oma naise ees (milles ma küll kahtlen), siis ma võin nõustuda ka kunstliku viljastamisega, kui ta endiselt niiväga soovib minuga ühist last. Aga sellisel juhul on tema asi see protseduur kinni maksta, sest siis on tegu juba temapoolse suurema huviga mulle see laps teha.
Mina võin ju alati otsida uue kandidaadi, kes on nõus mind loomulikul teel viljastama või kasutada hoopis spermapanka, kust ma kindlasti vitiliigo geeni kandva mehe spermat ei saa.

Sellepärast. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Issand, mul on selle mehe abikaasast ja lastest nii kahju. Sina otseselt ei peagi end vastutavana tundma, küll on see täiesti vastutustundetu mehest. Sellised asjad tulevad välja, vaata paar teemat allapoole, kuidas sohilapsed tahavad tegelikult tunda oma õdesid-vendi. Väga egoistlik lähenemine: mina tahan saada, tema tahab anda, aga mida tahavad juba olemasolevad lapsed ja mida hakkab tahtma planeeritav laps?
Lapse peale ka keegi mõtleb?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 4 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Sa ütled, et tal VÄIDETAVALT on selline haigus. Järelikult ei avaldu see visuaalselt just eriti silmatorkavalt.
Minu vennatütrel on need laigud, aga üldiselt elu need tal ei sega ja muidu ka eriti ei häiri. Midagi siiski saab nendega teha ka, teadus ju aina areneb. Ma nii täpselt ei tea, aga vennatütar mingeid värke kasutas (kasutab).

Äkki geeniuuring?

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Sündmused ei toimu Eestis, ega ju? Kui aga siiski, siis tegid sa selle teema siia selleks, et naine ka asjast teada saaks? Palju meil ikka neid kahelapselisi peresid on, kus mees sellist haigust põeb?

Väga suured ja vastikud egoistid olete selle mehega. Õudne.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Michael Jacksoni vitiliigot ei tahetud uskuda seni, kuni pärast tema surma poeg Prince kaamerasilma ette täpipealt samasuguste laikudega jäi.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Miks sa üldse seda meest doonorina kaalud, kui oma lapsele parimat tahad? Ja vitiliigo on nagu proriaaski, et ägedalt lööb välja üle põlve. St mehel endal pole, aga mehe lastel suure tõenäosusega on. Ja nagu keegi siin kirjutas, et välja lööb alles täisealisena.
Oma mehe pealt näen, kuidas ravi ei mõju ja kuidas inimene selle käes ikka päris puntras on. Nende peres on ka levinud üle põlve.
Või on vitiliigoga geenide pagas piisavalt hea sinu jaoks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Miks sa üldse seda meest doonorina kaalud, kui oma lapsele parimat tahad? Ja vitiliigo on nagu proriaaski, et ägedalt lööb välja üle põlve. St mehel endal pole, aga mehe lastel suure tõenäosusega on. Ja nagu keegi siin kirjutas, et välja lööb alles täisealisena.
Oma mehe pealt näen, kuidas ravi ei mõju ja kuidas inimene selle käes ikka päris puntras on. Nende peres on ka levinud üle põlve.
Või on vitiliigoga geenide pagas piisavalt hea sinu jaoks?[/tsitaat]

Ma sellepärast kaalungi alles asja kõiki külgi, et ma ei tea, kui kaalukas põhjus loobumiseks on vitiliigo võimalik pärilikkus.
Uurin kogemusi, et teada saada, kas vitiliigo on lihtsalt kerge \”nahaviga\” või on tegemist tõsisema haigusega, mis kõik muud plusspunktid selle mehe puhul ära nullib.
Kõigi muude näitajate poolest ta on parim kandidaat hetkel. Aga kui suur miinus on tema vitiliigo ja kas see on ikka kindlasti päritav ja kui hulluks see võib inimese elu muuta – seda kõike tahakski kuulda neilt, kel asjaga kogemusi.
Mina oma vähestest kogemustest kõrvaltvaatajana ei oska seda üldse miinuseks pidada. Mina näen ainult tavapärasest heledama naha ja juustega meest. Aga tõenäoliselt ma ei tea sellest piisavalt, et selle põhjal otsust teha.

Kui on võimalik, siis muidugi tahaks vältida raske päritava haigusega lapse eostamist. Samas lihtsalt kerge nahatooni erinevus lapsel ei oleks ju mingi tõsiseltvõetav põhjus, et loobuda asjaliku ja sobiva mehega tubli lapse saamisest.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ma sellepärast kaalungi alles asja kõiki külgi, et ma ei tea, kui kaalukas põhjus loobumiseks on vitiliigo võimalik pärilikkus.
Uurin kogemusi, et teada saada, kas vitiliigo on lihtsalt kerge \”nahaviga\” või on tegemist tõsisema haigusega, mis kõik muud plusspunktid selle mehe puhul ära nullib.
Kõigi muude näitajate poolest ta on parim kandidaat hetkel. Aga kui suur miinus on tema vitiliigo ja kas see on ikka kindlasti päritav ja kui hulluks see võib inimese elu muuta – seda kõike tahakski kuulda neilt, kel asjaga kogemusi.
Mina oma vähestest kogemustest kõrvaltvaatajana ei oska seda üldse miinuseks pidada. Mina näen ainult tavapärasest heledama naha ja juustega meest. Aga tõenäoliselt ma ei tea sellest piisavalt, et selle põhjal otsust teha.

Kui on võimalik, siis muidugi tahaks vältida raske päritava haigusega lapse eostamist. Samas lihtsalt kerge nahatooni erinevus lapsel ei oleks ju mingi tõsiseltvõetav põhjus, et loobuda asjaliku ja sobiva mehega tubli lapse saamisest.[/tsitaat]

Tegemist ei ole kerge nahatooni erinevusega. Kui raskeks haigus osutub, sõltub konkreetsest inimesest. Mehel võib olla kerge vorm, lastel väga raske. Hullem veel kui lapsena välja lööb. Ükskõik kui tore mees ka oleks, ma isegi ei kaaluks oma lastele sellist võimalust.
Alustuseks hakka ise uurima vaata google’i pilte ja mõtle, milline elu su lapsel olla võiks.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Thaleia

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Kohutav. Kaasaja moraalilagedus, perekonna väärtustest ja inimsuhetest mittehoolimine, teiste inimeste tunnetele sülitamine on hämmastav.
Kusjuures teemaalgataja jätab haritud ja isegi pigem meeldiva naisterahva mulje aga need külmad kalkulatsioonid oma õnnele teiste pereelu arvelt. Ma saaks aru, kui sa tahaks seda meest endale aga kui su plaan saab teoks, siis ühel päeval saab palju inimesi haiget.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Kui mina otsustaksin projektipõhise lapse saada, ja tegemist on ju projektida, mitte suurest armastusest sündiva lapsega, siis välistaksin küll sellised ettearvamatud haigused. Mitte mingil juhul ei tahaks sellist asja oma lapsele.

Selle loo moraalse külje jätan parem kommenteerimata.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Sündmused ei toimu Eestis, ega ju? Kui aga siiski, siis tegid sa selle teema siia selleks, et naine ka asjast teada saaks? Palju meil ikka neid kahelapselisi peresid on, kus mees sellist haigust põeb?

Väga suured ja vastikud egoistid olete selle mehega. Õudne.[/tsitaat]

Ma ei ole huvitatud kellelegi haiget tegemisest või mingisuguste intriigide punumisest. Ja kindlasti ei mõtle ma sellele, et saaks kuidagi selle mehe naisele asjast teatada või kellegi pereellu probleeme tuua.

Võiksin ju nüüd võimalike abikaasade rahustamiseks kinnitada, et tegu ei ole Eestiga. Võiksin ka intriigi ootajate meeleheaks kinnitada, et tegu on tõesti Eestiga. Aga ma ei tee ei üht ega teist, sest teema on hoopis muus.

Aga kui mõni naine, kellel on kodus vitiliigot põdev mees või lapsed (või mõlemad), juhtub seda siin lugema ning suudab mõelda ka veidi muus suunas kui abikaasa võimalik truudusetus, oleks nii lahke ja jagaks minuga oma kogemusi selle haiguse kulu ja pärilikkuse osas, siis oleks ma küll südamest tänulik igakülgse info eest. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

minuarust on see nii haruldane haigus, et infot võiks ikka küsida arsti käest. mistahes arsti käest, kes on pädev selles valdkonnas.

paratamatult on sellesse postitusse juba omaette intriig sisse kodeeritud, kuna tulid sellist muret kurtma perekooli foorumisse. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Thaleia kirjutas:[/small]
[tsitaat]Kohutav. Kaasaja moraalilagedus, perekonna väärtustest ja inimsuhetest mittehoolimine, teiste inimeste tunnetele sülitamine on hämmastav.
Kusjuures teemaalgataja jätab haritud ja isegi pigem meeldiva naisterahva mulje aga need külmad kalkulatsioonid oma õnnele teiste pereelu arvelt. Ma saaks aru, kui sa tahaks seda meest endale aga kui su plaan saab teoks, siis ühel päeval saab palju inimesi haiget. [/tsitaat]

no sorry. vallalisel naisel on vaba voli elada, kuidas tema tahab ja tegeleda tegevustega, mis teda õnnelikuks teevad. oma moraali võid jätta sellele mehele. ja mingid õpetussõnad isegi mehe abikaasale, sest selleks, et mees niimoodi aastaid stabiilselt kõrvalt paneb, selleks peab abikaasa ikka kodus parajalt ka \”vaeva nägema\” oma käitumisega.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 3 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Minu arvutuste kohaselt, kui naine ei kanna haigust ja mees kannab, siis sünnib 50% tõenäosusega haigust kandev laps, kuigi see ei pruugi avalduda, kuna emalt on päritud üks terve kromosoom ja isalt haige.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

huvitav naine, tahab last mehega kelle väidab olevat ilus, hea ja tark, aga mees on täielik petis ju. petab oma naist ja tahab veel suvaliste teiste seemendusjaamaks ka olla.
üritad endast jube iseseisva ja tegija naise muljet jätta, aga ei peta ära – peab ikka eriliselt madal enesehinnang olema, et sellist isendit oma lapse isaks soovida. kokku olete paras paar ja kui saategi lapse, siis tuleb temast ilmselt mingi savisaar või lihtsalt kahepalgeline inimene. vitiliigo on küll su kõige väiksem probleem siis.
huvitav kas tegevus toimub välismaal või on teemaalgataja leidnud eriliselt peene viisi andmaks petetud naisele teada, et ta lastel on varsti poolõde või poolvenda loota/karta.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]minuarust on see nii haruldane haigus, et infot võiks ikka küsida arsti käest. mistahes arsti käest, kes on pädev selles valdkonnas.

paratamatult on sellesse postitusse juba omaette intriig sisse kodeeritud, kuna tulid sellist muret kurtma perekooli foorumisse. 🙂 [/tsitaat]

Ühes eespool antud lingis on kirjas, et näiteks Eestis põeb seda haigust 1-2% elanikkonnast. See ei ole tegelikult ju väga väike protsent? See on päris suur kogus inimesi isegi Eesti kohta ja nende 1-2% kodakondsetel peaks seega selle haigusega mingi kokkupuude olema.
Arvasin, et osad ikka siia foorumisse ka satuvad ja kogemusi on nõus jagama.
Kuna tegemist on ühest küljest haiguse teemaga ja teisest küljest vaadates üsna delikaatse olukorraga, siis tundus perekool sellise kohana, kust saaks lisaks kogemustel põhinevale infole ka erinevaid vaatenurki.
Meditsiin on oma seisukoha öelnud sellega, et lubas selle mehe naisel kaks last ilmale tuua 🙂 Nii et meditsiini seisukohalt ei ole tegu haigusega, mis peaks välistama järglaste saamise.

Aga intriigi tekitamine ei olnud küll eesmärk.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Thaleia kirjutas:[/small]

no sorry. vallalisel naisel on vaba voli elada, kuidas tema tahab ja tegeleda tegevustega, mis teda õnnelikuks teevad. oma moraali võid jätta sellele mehele. ja mingid õpetussõnad isegi mehe abikaasale, sest selleks, et mees niimoodi aastaid stabiilselt kõrvalt paneb, selleks peab abikaasa ikka kodus parajalt ka \”vaeva nägema\” oma käitumisega.[/tsitaat]

Ajuvaba selline lapseplaneerimine oma abikaasa selja taga.
Mees on ainult laste pärast temaga koos? Või haletsusest? Jah, tõesti hea eeskuju ja suurpärased geenid. Pluss veel selline haigus. Ajuvaba kogu see asi sul.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 2 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ajuvaba selline lapseplaneerimine oma abikaasa selja taga.
Mees on ainult laste pärast temaga koos? Või haletsusest? Jah, tõesti hea eeskuju ja suurpärased geenid. Pluss veel selline haigus. Ajuvaba kogu see asi sul.

[/tsitaat]

Ei, mees on oma naisega tõenäoliselt ikka sellepärast koos, et ta armastab teda ja oma lapsi ja on omale selle naise elukaaslaseks valinud.
Minuga ei ole ta koos, sest mina ei soovi oma elu ühegi mehega koos elada ja ma ei saaks talle kunagi sellist perekonda pakkuda nagu tema naine seda suudab.
Mul oleks olnud võimalus temaga pere luua, kuna sellesisuline ettepanek tuli temalt mulle juba siis, kui ta polnud oma praegust naist veel kohanudki. Ma loobusin pakutud võimalusest ja soovitasin tal leida endale sobivam naine. Nii ta tegigi ja mul on tema pärast tõeliselt hea meel.
Ma tahan, et ta jääkski selle naisega ja mul pole mingit soovi temaga ühist tulevikku kooselu näol planeerida.

Samas me sobime kõiges muus hästi kokku. Meid seob nii pikk ühine minevik, et me ei näe selles midagi imelikku, et just tema minu lapse isaks saab. See on ka tema ammuse soovi täitumine.

Aga sinu hüüatus \”pluss veel selline haigus\” jätab mulje, et Sul on sellega veidi kokkupuuteid. Ehk oskad selle haiguse kohta midagi enamat ja täpsemat öelda, mis selle mehe kandidatuuri kahtluse alla seaks? Pelgalt hüüatus ei ole vist piisav argument miinuspoolele lisamiseks. 🙂

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Ühes eespool antud lingis on kirjas, et näiteks Eestis põeb seda haigust 1-2% elanikkonnast. See ei ole tegelikult ju väga väike protsent? See on päris suur kogus inimesi isegi Eesti kohta ja nende 1-2% kodakondsetel peaks seega selle haigusega mingi kokkupuude olema.
[/tsitaat]

Mina sulle oma kogemuse ütlesin: oma meest näen kõrvalt ja tead, ei ole asi, mida tahta oma lastele. Ühest otsast küll ainult iluviga, aga teisest otsast päris hull on see iluviga. Sina võid küll isekalt tahta last sellelt mehelt. Laps niigi peab kasvama ilma isata justkui poolikuna ning lisaks veel olema (võib-olla) laiguline. Laps saab endale ikka ühe paraja koorma elus kanda.
Mees mul käib pikkade varrukatega, pükstega. Istub enamuse ajas toas. Ujumas ei käi ammugi mitte. Lisaks koledat keemiat sisaldavad rohud, mida ta peaks iga päev kasutama.

Kui sul juba on lapseprojekt, siis vaata vähem parem sperma.

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

kuidas mehe vanematel ja vanavanematel selle asjaga on?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 5 korda. Täpsemalt
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

Aga miks sa selle mehega siis perekonda luua ei taha, kui te nagunii armukesed olete (aeg-ajalt)? Oleks su teguviis kuidagi selgitatav.
Ma hoopis arvan, et sa oled argpüks, arg tõeliste tunnete ees. Räägid, et elu on nii läinud. Tead, elu ei lähe, elu ikka elatakse selliseks. Ja kui elu on tõesti nii läinud, et sul selle mehega omal ajal midagi püsivat ei tulnud, miks sa siis siiani (pakun, et aastaid) tilbendad tema ja ta naise vahel? Sa võid ju mõttes süüdistada tema naist, et ta ei suuda oma mehele kõike pakkuda, mida ehk vaja ja too mees ootab, aga see pole enam sinu asi. Sa võid ju endale kinnitada, et see mees oleks sinuga koos, siiani tahab ju aeg-ajalt sinuga seksida, aga sina vastutad oma valikute ja käitumise eest ise, olenemata mehest ja tema jutust. Kas terve kooselu esimeseks kriteeriumiks ei ole mitte armastus? Kus teil see on? Ainult kalkuleerimine. Mees oleks sinuga koos, kui ta sind armastaks või elaks üksinda. Tema naine ehk armastab teda, mis valu võib talle olla, saades teada, et abikaasa käib lahkelt teistele naistele lapsi tegemas.
Kas sa tõesti ei leia endale tarka ja sobivat meest, kes on hetkel vaba? Miks sa kooselu ja meest enda kõrvale ei taha, mis põhjused seal tegelikult on?
Arvan, et kui praegu see mees tuleks ja ütleks, et ta jätab oma naise ja hakkame koos elama, sa jookseksid minema, sa kardaksid tundeid. Aga see mees ei tule, sest ta on samasugune. Lihtsam on eksisteerida ebarahuldavas suhtes ja käia aeg-ajalt armukeste juures? Te kumbki ei julge elada. Ehk on see vitiliigo saatuse sõrm, mis sunnib sind natukenegi mõtlema ja pidurit tõmbama enne kalkuleerivat otsust.

Please wait...
Postitas:
Kägu

RE: vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

Mina sulle oma kogemuse ütlesin: oma meest näen kõrvalt ja tead, ei ole asi, mida tahta oma lastele. Ühest otsast küll ainult iluviga, aga teisest otsast päris hull on see iluviga. Sina võid küll isekalt tahta last sellelt mehelt. Laps niigi peab kasvama ilma isata justkui poolikuna ning lisaks veel olema (võib-olla) laiguline. Laps saab endale ikka ühe paraja koorma elus kanda.
Mees mul käib pikkade varrukatega, pükstega. Istub enamuse ajas toas. Ujumas ei käi ammugi mitte. Lisaks koledat keemiat sisaldavad rohud, mida ta peaks iga päev kasutama.

Kui sul juba on lapseprojekt, siis vaata vähem parem sperma.[/tsitaat]

Tänan asjaliku vastuse eest.
Kuidas on pärilikkusega? Kas lastele on see kuidagi edasi kandunud?
Sa mainisid vist ka, et see lööb märgatavalt välja üle põlvkonna? Seega Teie lastel ei ole tõenäoliselt, kui abikaasal on?

Seega ei pruugi minu lapsel ka seda tulla?
Või tähendab see, et kui mind huvitaval mehel on ainsaks vitiliigo ilminguks hele nahk ja heledad juuksed ning kõik muud sinupoolt kirjeldatud sümptomid puuduvad, siis temal tegelikult ei ole vitiliigo nö. aktiivselt välja löönud ja ta on ainult geeni edasi kandev ja tõenäoliselt on meie ühine laps hoopis selleks lüliks, kellel ka rasked sümptomid tulevad?

Või on siiski võimalik, et tema vitiliigo on nö. kergemal kujul ja tema lapsed järgmise põlvkonnana ei pruugi haigestuda?

Kui nüüd raudselt toetuda sellele üle-põlvkonna reeglile, siis milliste sümptomitega loetakse inimest vitiliigot aktiivselt põdevaks ja milliste sümptomitega lihtsalt geeni kandvaks?

Please wait...
Kasutaja on kirjutanud teemasse 9 korda. Täpsemalt
Näitan 30 postitust - vahemik 1 kuni 30 (kokku 62 )


Esileht Pereelu ja suhted vitiliigo pärilikkus (riskida või mitte)

See teema on suletud ja siia ei saa postitada uusi vastuseid.