Minul on tutvusringkonnas palju õpetajaid ja nemad ka ei oota kingitusi. Mitte viisakusest, vaid kohe päriselt ei ootagi. Mina arvan ka, et sellele kingituste tegemise hullusele tuleks pidurit tõmmata. Ka koolis tehtav loosipakk on tegelikult trini-tränile suunatud, ei saa nii väikese summa eest tänapäeva lapsele rõõmu kinkida, eriti, kui ei juhtu nii hästi kingisaajat teadma. Paki avamise põnevuse saab kenasti rahuldatud lapsevanem, kes lapsele jōulukingi teeb. Tean juhtumit, kus õpilane viis kingituse prügikasti kõigi nähes. Kohutav.. mille jaoks seda kooli loosipakki teha?
Sel aastal teen kingituse abikaasale ja tema mulle, et oleks väike üllatusmoment. Vanemate juurde tuleb jõuluvana, seal leppisime kokku, et täiskasvanud teevad endale ise kingituse. Ausalt öedes, päris huvitav, et mida siis kingitakse endale 😀 juba eelmisel aastal leppisime vanemate ja õdede-vendadega kokku, et kingitusi ei tee. Nüüd on laps suurem ja kuna tuleb jõuluvana, siis mingi kingi igaüks endale orgunnib.
Aga milleks ometi see komejant, palun selgita mulle
See on nii nõme ja igav igal aastal, see kohustuslik ohhootamine ja ahhaatamine kinkide avamisel ning need lõputud kodukootud luuletuste esitamised ja laulukesed…
Täiskasvanud inimesed ju kõik ja jõulude ajal justnagu kaotaks aru.
Sa pidasid silmad, et ma pean selgitama seda, miks meil jõuluvana käib? Nii filosoofiline palve, raske vastata. Ilmselt enda lapsepõlvest ilus mälestus (ka minu vanemad tegid iseendale paki tol ajal, meil ei ole loosipakid sugulaste ringis teemas olnud, seepärast me vist ei pea kummaliseks, et ka endale võib jõuluajal kingi teha) ja sellega seoses soov kuidagi lastele sama pakkuda. Kindlasti ei ole me kõik seltskonnas täiskasvanud, aga arvatavasti lapsemeelsemad, kui paljud, vaatanata sellele, et leidub seltskonnas “kahe jalaga maa peal ameti” esindajaid, näiteks analüütik ja direktor. Esineda meeldib, ei ole ainult luuletused. võtame tõsisemalt (no kas just tõsisemalt, aga suuremalt siis): tantsukava, neljal käel klaveripala, akrobaatika, misiganes. Meil on suur seltskond ja vahva, et saab esineda. Saan aru, et kõigile seltskondadele ei sobi. Ka minu abikaasa veetis enne minu hõimkonnaga tutvumist jõule teleka ees. Igaljuhul raske selgitada, aga ammendav vastus peaks vist olema, et meile meeldib naer, mäng (jõulumäng: päkapikkude, jõuluvana ja muu “komejandiga” 😀 ), koosolemine, traditsioonid..
Või pidasid komejandiks endale kingi tegemist? Oleme erinevalt teinud, eelmisel aastal otsustasime, et ei tee üldse kingitusi, natuke veider oli, sel aastal katsetame nii. Ahhaatavad ja ohootavad ikkagi need, kes ei tea, mis kingipakis on ja kui see on ahhaatamist ja ohootamist väärt 😀 et see “Hurrraaa, vau!” ei ole eesmärk.