Teema: Voolava tööjõuga töökohad

Ma olen töötanud kõnekeskuses, kus ise ja mitmed teised töötasid aastaid, aga julgelt üle poole töötajatest vahetusid suhteliselt tihti. Niimoodi, et 1 aasta staažini jõudmine oli ebatavaline. Ega see hea pole, eriti kui on selline “kollektiivne töö”, s.t. kus teiste vead mõjutavad otseselt ka sind. Minu töökoha puhul nt see, et vihane klient helistab tagasi ja mina pean siise mõne rohelise vigasid või tühjasid lubadusi klattima. Lisaks, vanad olijad nagu mina ei viitsinud tükk aega eriti kolleegidesse süübida ega nende aitamise/õpetamise peale eriti aega kulutada, sest kunagi pole teada kaua need siin üldse püsivad – alles siis kui see 1 aasta verstapost on käes hakkasin nendele veidi rohkem tähelepanu pöörama. Mõnes mõttes on see arusaadav, aga teisalt, ega see meeskonna headele suhetele kaasa ei aita.

#3599351:

vanad olijad nagu mina ei viitsinud tükk aega eriti kolleegidesse süübida ega nende aitamise/õpetamise peale eriti aega kulutada, sest kunagi pole teada kaua need siin üldse püsivad – alles siis kui see 1 aasta verstapost on käes hakkasinnendele veidi rohkem tähelepanu pöörama.

Päris rõve suhtumine. Ma läheks ka minema kui sellise diivaga koos peaks töötama.

Ma arvan, et palju oleneb miks inimesed liiguvad. Olen ka töötanud kohas, mis oli paljudele noortele esimene tõsisem töökoht ja ikka liiguti nii aasta jooksul edasi kas parema palga või huvitavamate võimaluste poole. Samas inimesed olid kõik toredad ja kuigi firmal on niimoodi keeruline (muudkui õpeta inimesi välja, aga seda nö tagasi tootma nad ei jõua hakata), aga ülemused olid normaalsed. Seega töötada oli seal täiesti ok, põhiline väljaõpe toimus tööandja poolt, mina ainult aitasin kui uus inimene tuli ja jamasid klattis manager kui miskit ette tuli (aga meil enne päris suurt jama enamasti oli aega märgata ja muuta). Mind ei häirinud see, et inimesi tuli ja läks. Aga töötasin ka ise u aasta, st kui oleks 10 aastat olnud, oleks ilmselt teine suhtumine.

Samas hoopis teine asi oleks kui töötajad pidevalt vahetuksid, sest kollektiivis ussitatakse või on ülemuste poolt midagi väga valesti. Ilmselt ka väga madala palga puhul töötajate vahetumine ja motivatsioonitus oleks häiriv.

#3601953:

Selle väljaõpetamise eest on sulle ju mõeldud lisatasu.

Kuskil on ka selline asi või?

#3602255:

Kuskil on ka selline asi või?

Seal, kus mina olin, seal said õpetajad lisatasu, lisaks oli seal ka see süsteem, et aastate pealt sai lisatasu. Vanemate olijate ja uute tulijate palgataseme vahe oli väga suur. Uus teenis umbes 600 netos, vana olija aga 1000 ringis. Kui neil oli mingi õpilane, siis selle eest maksti lisaraha, seda ütles mulle see inimene, kes mind õpetas. Meil tuli jutuks see, et tegelikult ju paljud ei jäägi üldse tööle, siis ta ütles, et kuni selle eest lisaraha makstake, siis seni on ok.

Mina töötan väga suure personalivoolavuega osakonnas.

Lühidalt on meie osakonnas kaht tüüpi tööd. Ühed teevad palju pisikesi asjakesi ja teinekord ülimalt tüütut tööd ja saavad rohkem palka. Nende töö on kellast kellani. Kui tahavad, teevad pausi. Kasvõi tund lisaks lõunale. Nende töö on suunal -> välja.

Teised teevad suuri asju, liigutavad palju-palju tuhandeid päevas, käivad klientidega restoranis ja sünnipäevaks lilli viimas ning saavad vähem töötasu . Tööd tuleb sageli teha ka nädalavahetusel või öösel, mingi paar tundi nädalas ja kell 17 pastakat nurka visata ei saa. Pausi ette planeerida ei saa. Aga töö pole kaugeltki nii tüütu ja liigutada saab suuri asju. Töö pigem <- sisse, aga seda nõudlikum on klient.

Esimesed näevad, et teised säravad laua taga ja liigutavad kümneid ja kümneid tuhandeid silma pilgutamata, kui nemad peavad hullult tõmblema mingi 150 euro pärast. Nad tahavad seda näilist glamuuri – kingitused, kliendipeod (enne koroonat), tänubuketid. Nad tahavad saada teise gruppi.
Osad lahkuvad pettunult, sest ei saa. Osad saavad ja põruvad paari kuuga. Esmalt töötasuvahe – mõned sajad eurod, ütleme 220. Teiseks see, et nad ei ole harjunud olema kättesaadavad ja pidevalt teenindyusvalmis ja kole kiiresti lahendusi leidma. Lisaks kui I grupis teed vea, siis kaotab firma 150 eurot, teises grupis 25 000. Ja teiseks neil on raske ümber orienteeruda, et klient on suur ja temaga tuleb tegeleda nii, et praktiliselt on ta juba su sõber. Et sa ei saa teha tööd, kui tahad, vaid teed seda siis, kui ka võileiva söömine pooleli. Ja lapsega tööajast hambaarstile lihtsalt üldiselt ei saa, hädapärast muidugi, ülemused lubavad alati. Aga pärast närid läbi tunnise eemaloleku ajal laekunud 15 e-kirjast.

Esimeses grupis siis rahvas voolab meeletult kohe ära, viidates kadedalt teisele grupile ja “karjäärivõimaluste puudumisele”, või põrub nutuselt ja pettub, kui on saanud II gruppi.

Meid on umbes 30. Ca 20 I grupis (see muidugi on minu väljamõeldud kategoriseerimine) ja 10 teises grupis. Esimesest grupist on sel aastal ära läinud 7 inimest, kuna nad ei saanud teise gruppi ja 2 inimest, kuna nad ei saanud II grupis hakkama.

#3603145:

Eelmisele – nii huvitav kirjeldus, kas ütleksid mis alaga tegu?

Ei 🙂 Nagu kirjeldusest aru saada, mingit sorti klienditeenindus ja projektid.

Mina töötasin neli aastat ühes väikeettevõttes, kus oli meeletu kaadrivoolavus. Põhiline põhjus oli see, et töö oli väga spetsiifiline, masinatega, ja kui paari tunniga selgeks ei saanud, siis kanti inimene sisuliselt maha. Ülemused hakkasid nurisema, kutsuti pidevalt vaibale, teised töötajad (vanad olijad) hakkasid kaebama, et töö ei liigu edasi jne. Kogu toodang, mis nässu läks aeti uute tulijate kraesse jne, inimesele anti iga päev uus masin ja uued tööülesanded, kuid õpetamise peale aega eriti ei raisatud. Enamus uusi inimesi lahkus peale kaht nädalat, mõni pidas kuu vastu.

Mina pidasin lausa 4 aastat vastu ja siis lahkusin, sest tee kuidas sa teed oma tööd, ikka oli valesti, ikka oli halvasti.

#3599602:

#3599556:

#3599351:

vanad olijad nagu mina ei viitsinud tükk aega eriti kolleegidesse süübida ega nende aitamise/õpetamise peale eriti aega kulutada, sest kunagi pole teada kaua need siin üldse püsivad – alles siis kui see 1 aasta verstapost on käes hakkasinnendele veidi rohkem tähelepanu pöörama.

Päris rõve suhtumine. Ma läheks ka minema kui sellise diivaga koos peaks töötama.

Küll sa teistmoodi arvaks, kui kellegi välja õpetaksid ja siis paari kuu pärast ta leegid teeks. Ja siis uuesti sama jama. Korduvalt.

Oled ikka hale kuju küll, kui enda pahameelt elad välja uue töötaja peal teda väljaõpetades! Ise ajadki nad minema oma suhtumisega eelkõige. Jumal hoidku, mine ja ütle ülemusele, et sa ei kavatse tasuta kedagi õpetada enam, et ainult lisatasu eest. Seisa enda eest, mitte ära pritsi tatti suvaliste peale.

Teemale vastates, vaatan praegu, et kuhu hiljuti kandideerisin ja ei saanud, et sellest pole veel 2 kuudki möödas ja nüüd otsitakse uusi töötajaid  ja mitut veel. Jumalast imelik kui mulle jälle võimalust ei anta. Eelmisel korral käisin ka vestlusel ja kuskilt polnud näha, et ei sobi miski. Riigiamet, et ehk jälle lihtsalt bürokraatia tõttu pannakse kuulutusi, aga tegelikult ei kavatseta väljast kedagi võtta. Täiesti nõme!

#3603744:

Tööle sõitmiseks kulus mul ehk 10euri bensiinile.

Läksid 50 km kaugusele odavale lihttööle?
Aga üldiselt on sellistel tehase- ja tükitöödel suhteliselt kiirelt näha, kes saab nobenäpuks, kes mitte. Mõned ongi aeglasemad ja kobamad ja kui neile makstaks sama raha, mis poole kiiremini tegijatele, siis nuriseksid varsti need kiiremad tegijad ja lahkukaid ebavõrdsuse tõttu. Mis firmale oleks hoopis kahjulikum.

Mina töötan sellises kohas. Tegu riidepoega, kus ühelgi praegusel töötajal pole isegi aastast staazi. Palk on madal ja kõik lahkuvad esimesel võimalusel paremale kohale. Poe omanikul (õigemini poeketi omanikul) on sügavalt ükskõik, kaup saab müüdud naginii. Tüli on sellest ainult poe juhatajal, kes peab pidevalt uusi müüjaid valima ja koolitama. Nüüd plaanib ka juhataja lahkuda ja moositakse müüjaid, et keegi juhataja töö üle võtaks. Keegi pole huvitatud, sest palgatõus on väike, küll aga on sekeldamist ja vastutust rohkem.