Miks tegelevad osad vanemad naised võõrastele lastele märkuste ja kommentaaride tegemisega? Need pole nende lapselapsed, miks kommenteeritakse võõraid lapsi? Näiteks kui mingi mutt on oma lastelastega õues ja teine võõras laps ka seal mängib, miks on tema asi naerda võõra lapse äparduse üle või teha talle märkus? Lapsevanem seisab lapse lähedal, miks ei pöördu see vanaema selle lapse lapsevanema poole? Noortel naistel ei ole seda kommet täheldanud. Pole ka vanematel meestel. Palun selgitage seda. Kas ei saada aru, et see on kohutavalt ebaviisakas? Oma lihaste lastelaste ümber tehakse pluti pluti ja siis hüpatakse võõrastele lastele peale. Milleks?
Esileht › Ajaviite- ja muud jutud › Võõrad mutid ja väikesed lapsed
Teema: Võõrad mutid ja väikesed lapsed
Üks variant on see, et see võõras laps teeb midagi halba, näiteks kiusab teisi, ja lapse ema ei tee märkamagi. Siis tuleb võõrastel inimestel hakata tema last kasvatama.
See on lihtsalt üks võimalustest, ei tea ju konkreetset situatsiooni.

Ja miks sa nimetad vanemaid naisi muttideks, aga lapsi nt tattideks mitte? Ükskord oled ka sina mutt. Mitte vana naine.
Vastus su probleemile: kuidas küla koerale…

Too näide siis. Ma olen täheldanud, et vanemad naised sageli sekkudes on hoopis õigesti käitunud. Selliseid, kes laia suuga naerda lagistavad, kui võõras laps kukub või keegi kiusab, siis riidleb kiusatavaga, et mida sa pillid siin või muidu hullu mängib – polegi kohanud.

võõrad mutid
Võõrad mutid hakkavad siis sekkuma kui lapsemamma ise feissis sõrmega kerib ja tal lapse tegemistest pohh on. Siis hakkavad võõrad mutid sekkuma.

Teema pealkirjaks sobinuks paremini “Mutid ja tatid”.

Lapsed on ka inimesed,
seega leian, et täiskasvanul, ka võõral, on õigust last kõnetada ja ka lapsega kõneleda. Suhelda.

Ja kui teha teema, et lapsed kelgumäel ei arvesta allalaskmise järjekorraga, või sõidavad üles tulevatele lastele otsa, siis vastatakse, mis sa siin teematad, miks sa mäel kohe ei öelnud? Või kui suvel teha teema, et rannas väikelapsed jooksid päevitajate vahel ja loopisid liiva, nii et kaasavõetud võileivad ja raamatulehed kõik liiva täis, siis vastatakse sama: õienda kohe kohapeal, kus on sellest kasu!

Kahjuks ongi näited: laps soovib poest kommi, mingi vanaldane müüja kargab ligi ja hakkab lapsega seletama: miks sa kommi ostad, vaata kui suurt kasvu sa oled. Millal sa jälle kommi ostma tuled, mis sa sööd, et nii suur oled.
Laps toimetab kelgumäel ja kelk läheb ümber. Võõras vanem naine hakkab seepeale valjusti naerma ja hüüdma: issand mis laps sa oled, nii nõmedalt kelgutad siin.
Kolmas näide: laps ronib ja naise lapselaps tahab just samasse kohta ronima minna, siis võõras naine hüüab lapsele, et TULE EEST ÄRA,MINU MARI TAHAB JU RONIDA.
Appi. Kas see on viisakas teie arust? Väga normaalne käitumine?

Kahjuks ongi näited: laps soovib poest kommi, mingi vanaldane müüja kargab ligi ja hakkab lapsega seletama: miks sa kommi ostad, vaata kui suurt kasvu sa oled. Millal sa jälle kommi ostma tuled, mis sa sööd, et nii suur oled.
Laps toimetab kelgumäel ja kelk läheb ümber. Võõras vanem naine hakkab seepeale valjusti naerma ja hüüdma: issand mis laps sa oled, nii nõmedalt kelgutad siin.
Kolmas näide: laps ronib ja naise lapselaps tahab just samasse kohta ronima minna, siis võõras naine hüüab lapsele, et TULE EEST ÄRA,MINU MARI TAHAB JU RONIDA.
Appi. Kas see on viisakas teie arust? Väga normaalne käitumine?
Ära hakka. Sa ju teema alguses ei toonud neid näiteid, seega ei maksa õiendada meie kallal. Need olukorrad on jah valed, aga samas sellised inimesed on ka segased, peaks ütlema. Aga see pole vanusega seotud. Hulle on igas eas ja taolised inimesed on sellised õiendajad olnud kindlasti ka nooruses. Ka siin kohtab neid, need, kes pakse vihkavad, olles ise ideaalkaalus. Näiteks. Ja kõik need, kes ei taha õiglusest väga teada. Milleks on ka ronimis-ja kelgujärjekord.

Sellist asja pole küll täheldanud, et mõni võõras täiskasvanu naeraks võõra lapse õnnetusele. No ehk kui tõesti selline tragikoomiline asi juhtub ja näha on, et lapsevanem juba tegeleb, siis pööratakse selg ja muiatakse (mõnikord ju lapsevanem ise ka peab naeru tagasi hoidma, kui laps samal ajal nutab)
Oma lapsepõlvest mäletan, et oli tõesti kibestunud mutikesi, kellele lihtsalt jäid lapsed kõikjal jalgu ja käisidki koguaeg pahandamas iga asja eest – siis aga ei olnud meil nagunii lapsevanemat kõrval, sest 80ndail käisid 4-5aastased juba üksi õues (vähemalt väikestes kohtades). aga oli ka neid mutikesi, kes käisid lastele hoopis kommi jagamas.
Aga kui mõnel mutikesel juhtus punane kass olema, siis oli ta raudselt nõid.

Kahjuks ongi näited: laps soovib poest kommi, mingi vanaldane müüja kargab ligi ja hakkab lapsega seletama: miks sa kommi ostad, vaata kui suurt kasvu sa oled. Millal sa jälle kommi ostma tuled, mis sa sööd, et nii suur oled.
Laps toimetab kelgumäel ja kelk läheb ümber. Võõras vanem naine hakkab seepeale valjusti naerma ja hüüdma: issand mis laps sa oled, nii nõmedalt kelgutad siin.
Kolmas näide: laps ronib ja naise lapselaps tahab just samasse kohta ronima minna, siis võõras naine hüüab lapsele, et TULE EEST ÄRA,MINU MARI TAHAB JU RONIDA.
Appi. Kas see on viisakas teie arust? Väga normaalne käitumine?
Mis kohas sa elad? 😀 Raske uskuda, et ühe pere lapsega koguaeg nii käitutakse. Või jätad sa eelloo rääkimata. nt et sinu laps tegelikult takistab teistel lastel liumäele ronimist – st lihtsalt seisab seal üleval, ei lase alla ja teisi ka ei lase või lausa nügib teisi või keelab sõnadega teistel üles ronida. Seda, et keegi su last nõmedaks hüüab, ei usu.
Raudselt oled ikka seesama, keda lasteaias õpetajad kõõritavad ja mänguväljakul teised emad irvitavad…

Noortel naistel ei ole seda kommet täheldanud. Pole ka vanematel meestel.
On olnud küllalt juhuseid, kus teise inimese lapse käitumist kommenteerivad ka meessoost isikud või nooremad naised. See, et need kaks korda, mil sinu lapsele peale hüpati, olid naaksujateks vanemad naised, on lihtsalt statistika – vanemaid naisi on rohkem kui vanemaid mehi ja nooremad inimesed on reeglina muude asjadega hõivatud.
See selleks.
Kui võõras laps teeb midagi häirivat, näiteks kallab kühvliga minu lapsele liiva pähe, siis on kiireim tee asja lahendada siiski sellele lapsele endale ütlemine: “Ära tee nii”. Kui tegevus kordub, siis oleks jah otstarbekas selle lapse ema poole pöörduda, aga seal üks väike probleem – need noored emad on enamasti oma nutitelefonides nii sügavalt sees, et ei pane üldse midagi tähele.

Kahjuks ongi näited: laps soovib poest kommi, mingi vanaldane müüja kargab ligi ja hakkab lapsega seletama: miks sa kommi ostad, vaata kui suurt kasvu sa oled. Millal sa jälle kommi ostma tuled, mis sa sööd, et nii suur oled.
Laps toimetab kelgumäel ja kelk läheb ümber. Võõras vanem naine hakkab seepeale valjusti naerma ja hüüdma: issand mis laps sa oled, nii nõmedalt kelgutad siin.
Kolmas näide: laps ronib ja naise lapselaps tahab just samasse kohta ronima minna, siis võõras naine hüüab lapsele, et TULE EEST ÄRA,MINU MARI TAHAB JU RONIDA.
Appi. Kas see on viisakas teie arust? Väga normaalne käitumine?
Noh, need on kaunikesti absurdsed näited, eriti kaks esimest. (ronimise teemaga on nii, et oleneb – kui sinu laps on viimase 10 min jooksul ronimiskoha ainuisikuliselt hõivanud, siis on üsna loogiline, et ronimise järjekorra ootajatel saab villand)
Kui selliseid asju juhtub sinuga sageli, äkki sa siis korraks analüüsiksid ka enda käitumist.

Huvitav, et just sinule on sattunud ebastabiilsed inimesed ette. Aga kusjuures 3. varianti olen kogenud. Kui üks lapsed ootasid selle kiige kuures, mis mööda nööri liigub (ma isegi ei tea, mis selle nimi on). Üks laps läheb juba 5. ringile, sabas ootab veel 4-5 last. Ema seisab kõrval, midagi ei ütle lapsele. Siis pidin küll sekkuma. A mutt ma muidugi veel ei ole.

Mina olen selline mutt ja kutsun teie tatte korrale, kui te ise ei viitsi neid kasvatada
Ühele sai öeldud, et enne lastakse ikka uksest välja, tema taga oleval emmel läks kohe nägu viltu pähe või keelasin bussijaamas poriste saabastega pingile ronimise ära. Ka siis ei olnud emme eriti tänulik, et ma tähelepanu tema kasvatusveale juhtisin.

Siis pidin küll sekkuma. A mutt ma muidugi veel ei ole.
Kuivõrd “mutt” on sotsiaalne konstruktsioon ja sotsiaalsed konstruktsioonid olenevad suuresti sotsiaalsetest olukordadest, siis võib muti tiitli saada ilmselt pelga sekkumise fakti tõttu, muid näitajaid eirates.

Ühele sai öeldud, et enne lastakse ikka uksest välja,
Aa… jaa. Olen öelnud mitte ühele vaid mitmele, sh teismelistele. Kahjuks pole neil kunagi aega peatuda ja ära kuulata loeng elementaarse füüsika valdkonnast, noh et tahkete seintega anumasse (buss, maja) mahub enamvähem tahkeid enamvähem standartse suurusega esemeid (inimesed) piiratud arvul, jne, jne… ei tea küll, miks noored selle vastu huvi ei tunne?

Kahjuks ongi näited: laps soovib poest kommi, mingi vanaldane müüja kargab ligi ja hakkab lapsega seletama: miks sa kommi ostad, vaata kui suurt kasvu sa oled. Millal sa jälle kommi ostma tuled, mis sa sööd, et nii suur oled.
Laps toimetab kelgumäel ja kelk läheb ümber. Võõras vanem naine hakkab seepeale valjusti naerma ja hüüdma: issand mis laps sa oled, nii nõmedalt kelgutad siin.
Kolmas näide: laps ronib ja naise lapselaps tahab just samasse kohta ronima minna, siis võõras naine hüüab lapsele, et TULE EEST ÄRA,MINU MARI TAHAB JU RONIDA.
Appi. Kas see on viisakas teie arust? Väga normaalne käitumine?
Kõik kolm näidet on selgelt välja mõeldud. Nii et ma ütlen, et võta rohud ära, mis arst sulle luulude vastu kirjutas.

Sinu näited on kõik väga absurdsed. Sul on kas väga imelikud naabrid, kuulmis- ja tajuhäired või elav fantaasia, mis saab ideid sinu enda rikutusest. Ega eriti muid variante pole.

Miks tegelevad osad vanemad naised võõrastele lastele märkuste ja kommentaaride tegemisega? Need pole nende lapselapsed, miks kommenteeritakse võõraid lapsi? Näiteks kui mingi mutt on oma lastelastega õues ja teine võõras laps ka seal mängib, miks on tema asi naerda võõra lapse äparduse üle või teha talle märkus? Lapsevanem seisab lapse lähedal, miks ei pöördu see vanaema selle lapse lapsevanema poole? Noortel naistel ei ole seda kommet täheldanud. Pole ka vanematel meestel. Palun selgitage seda. Kas ei saada aru, et see on kohutavalt ebaviisakas? Oma lihaste lastelaste ümber tehakse pluti pluti ja siis hüpatakse võõrastele lastele peale. Milleks?
Sellepärast, et sa ise ei tule selle peale, et oma lapsele märkus teha.

Sul pole üldse lapsi ja mõtlesid need olukorrad välja? Muud paremat tegevust elus ei leia või?!

Tänapäeva emmemummudel on lihtsalt nii, et nende tupsununnud peavad saama kõik, mis tahavad ja neil ei tohi olla mingisuguseid reegleid. Nad lausa naudivad, kui nende tupsumumm neile rusikatega näkku taob või tatistab, midagi lõhub, teisi lapsi peksab jne. Sest nii tore on jälle Instasse uusi pilte teha. Väike mull sõbrannadega, see on elu.

Raudselt oled ikka seesama, keda lasteaias õpetajad kõõritavad ja mänguväljakul teised emad irvitavad…
Ja poemüüjad käratavad ja arstid sõimavad, ära seda unusta.

Päris huvitav sõimamine käib siin. Need ei ole väljamõeldud olukorrad, selliseid inimesi leidub meie ümber. Lihtsalt mind paneb imestama, kui paljude inimeste arvates see on normaalne, et võõrastele lastele tuleb peale hüpata ja neid sapiste lausete saatel “kasvatada”. Kõik võõrad lapsed on ju niisugused huligaanid ja enda omad on kukupaikesed, eksole.

Päris huvitav sõimamine käib siin. Need ei ole väljamõeldud olukorrad, selliseid inimesi leidub meie ümber. Lihtsalt mind paneb imestama, kui paljude inimeste arvates see on normaalne, et võõrastele lastele tuleb peale hüpata ja neid sapiste lausete saatel “kasvatada”. Kõik võõrad lapsed on ju niisugused huligaanid ja enda omad on kukupaikesed, eksole.
Üldiselt nii ongi. Pealehüppajad püüavad ka eksinud lapsi õigele rajale juhtida. Enamus kordi see ka õnnestub. Kui alati õnnestuks poleks meil rakselt kasvatavate laste kinnipidamisasutusi vajagi.

Vanasti öeldi et ühe lapse kasvatamiseks läheb vaja tervet küla. See siis tähendas seda et kõik kasvatasid ka teiste lapsi. Muidugi tähendas see aga pigem keelamist ja lastel silma peal hoidmist nende tegudel

Vanasti öeldi et ühe lapse kasvatamiseks läheb vaja tervet küla. See siis tähendas seda et kõik kasvatasid ka teiste lapsi. Muidugi tähendas see aga pigem keelamist ja lastel silma peal hoidmist nende tegudel
Tänapäeval öeldakse seda “ühe lapse kasvatamiseks läheb vaja tervet küla” ikka vanemate poolt siis, kui nende laps on mingi käkiga hakkama saanud. Et miks küla ei kasvatanud, onju. Aga kui küla üritab kasvatada, siis on “vastikud võõrad mutid”.

Vanasti öeldi et ühe lapse kasvatamiseks läheb vaja tervet küla. See siis tähendas seda et kõik kasvatasid ka teiste lapsi. Muidugi tähendas see aga pigem keelamist ja lastel silma peal hoidmist nende tegudel
No aga ongi ju. Ema nagunii kogu aeg, et ära tee seda ja ära tee toda, lapsel on kerge arvama hakata, et ema üksi muudkui õiendab, kedagi teist selline käitumine ei häiri. Aga kui siis mingi täiesti võõras (kellest on arvata, et pole ema poolt koolitatud nii ütlema, erinevalt nt vanaemast) “mutt” ka ütleb, et nii ei sobi mitte, siis… äkki tõesti ongi mingi üldtunnustatud käitumisnorm??

Raudselt oled ikka seesama, keda lasteaias õpetajad kõõritavad ja mänguväljakul teised emad irvitavad…
Mulle tundub ka, et sama inimene, kes siin varemgi väga kummaliste asjade üle on kurtnud. Küll kõik irvitavad ja keegi hull kutsus su lapse külla ja veel palju imelkke probleeme.

Esileht › Ajaviite- ja muud jutud › Võõrad mutid ja väikesed lapsed