Teema: Kustutatud

Sul tuleb filmida telefoniga nende laste käitumist, seejärel teha avaldus lastekaitsele, kes hakkab probleemsete laste perekonnaga tegelema. Filmimine on avalikus kohas lubatud aga avalikult ei tohi filmitut üles panna.

Kui tead, kelle sõbrad on, küsi nende vanematelt lastevanemate kontakte.

No mina olen selles mõttes kuri ema, et kui vaja, käratan ikka võõrastele lastele korralikult, kui minu laps kannatab.
Ma ikka peaks korraliku loengu maha ja kui selle peale irvitatakse näkku, kutsuksin politsei.

#3808066:

#3808039:

Ma ikka peaks korraliku loengu maha ja kui selle peale irvitatakse näkku, kutsuksin politsei.

Viiesele kutsud politsei? Natuke üle ei pinguta või? Minu arust see on isegi natuke naljakas, et keegi sõimab sõnadega “beebi” ja “kakajunn”. See näitab ju, et sõimaja on ise alles paras beebi. Mina istuks juures, seni kuni asi laheneb.

Politsei kutsuks seepärast, et siis on võimalik selle võõra lapse vaenamd välja selgitada. Teemaalgata neid ju ei tea. Siis edasi saab vanematega asju klattida.
Aga eks ma kahtlen, et sellise väljakutse peale politsei üldse välja ilmub.
Viiene peaks juba aru saama, mis on sobilik või ei. Eriti võõras hoovis!

#3808086:

Lapsed mängivad terrassil või selle ümbruses, hoov on aiaga piiratud, ohtlikke kohti pole.

Nii palju ohtu siiski on, et kui võõrad lapsed saavad vabalt sisse, ju siis oma lapsed saavad ka välja.

Alusta esmalt naabrinaisest, kelle lapse sõbrad nad on. Uuri, kas tunneb vanemaid, äkki on numbrit jagada ja saad mure ära rääkida. Oma lapsele peale hüpata mina ei laseks, lähedki õue ja küsid, kas nii on ilus käituda, miks rattakella ära lõhkusid, miks sa hirmutad. Et kui korra veel näed, võtad mõlemad poisid käekõrvale ja lased neil ennast koju juhatada, et vanematega silmast-silma vestelda. Rattad võid ära võtta, kui on korralikud vanemad, tulevad küsima, mis toimub. Siis diplomaatiliselt seletadki, et sind ei võeta kuulda ja sellepärast äärmuslikud meetmed.

Mu meelest on su mehel väga hea idee! Rattad käest ära ja saadad vanematele kitule. Kui sinu last beebiks kutsuvad, siis vastad, et kes teisele ütleb, see ise on. Kui räägivad kakajunnidest, siis ütled, et kes kakast räägib, sellel on kakahäda või kaka püksis. Ja kaka on püksis ainult beebidel, järelikult on nad ise beebid. Ja üleüldse, beebid ei tohi ratastega sõita, siis ütledki, et võtad rattad ära, sest beebid sõita ei tohi ja tulgu vanematega koos järgi. Rataste konfiskeerimine jäägu muidugi viimaseks, kui muu ei aita.

Kuna ma ise olen pedagoog, siis ütlen omast kogemusest, et see, et sa räägid, et nii ei ole ilus ja viisakas, toimib tegelikult väga väheste laste puhul. Vaatavad küll sulle pühaliku näoga otsa, aga sisimas on neil täiesti suva su igavast monoloogist. Ja väga paljudele, eriti sellistele ülbetele kujudele, tuleb tuima järjekindlusega nende enda meetoditega vastata. Ma olen väga paljude oma klassi lastega selliste meetoditega kiusamise välja juurinud, kui kuri jutt ja hurjutamine aidanud pole, haiget teinud ega asju lõhkunud muidugi pole.

Snäkkide viimine õue on hea mõte ainult siis, kui ütled, et mingid kakajunnid ja beebid neid võtta ei tohi ja võõrad hoidku näpud heaga eemale. Snäkke saavad AINULT sõbralikud ja hästi käituvad lapsed. Oma laste kiusajate vastu eriti kena olemine võib sinu teoorias hästi kõlada, aga tegelikult näitad nii, et halva käitumise eest saab preemiat ja sind nagu ei häirigi, et nad su laste vastu halvad on. Ära ole selline suss!

See nõu, mida ma kõige rohkem ootaks, on, et kuidas mind poleks vaja lahendama.

Kuidas palun, sina ootad nõuandeid, mida peaks su 3 ja 5 aastane vastu ütlema, et neid ei kiusataks, et ise saaks kuskile urgu pugeda? Sina pead ikka nende eest seisma. Kas kolmene peab hakkama vastu sõimama? Karjuvad kahekesi seal: kaka-kaka-kaka, et sina saaks rahus süüa teha ja koristada? Hakkab juba mingi ülepunnitatud libateemana tunduma.

On suur vahe, kas lapsed maal oma maja hoovis, kus võõramaid ei liigu, mängivad või suuemas kohas kortermajade hoovis (mis ilmselt pole nii kinnine ja ainult ja ainult ühe maja hoov) nii väikesed omaette. Omast kogemusest (aastate pikkuste mänguväljakul taustana olijana) võin öelda, et tihti need varakult üksi ja omaette (suuremates piirkondades üksinda liikumas) mängivad lapsed ongi  lõpuks ka teiste solvajad, ägedamad kätega asju lahendavad lapsed, teisi kiusavad jne. Seda lihtsalt seetõttu, et nad ongi omaette varakult õppinud omast peast, kuidas asju lahendada ja neil ei ole olnud täiskasvanulikku mõistust ja kätt kõrval suunamas ja manitsemas ja oma eeskujuga järjepidevalt toeks, kuidas võiks teisiti (kõrvalseisjana anda hiljem ka  nõu, mida parandada enda käitumises jne) Sõna beebi 3,5-aastase kohta võib täiesti vabalt veidi suurematel (5-6-aastestel) olla ka lihtsalt konstanteering, et ta veel väike tegemaks selliseid asju, mis 5-8-aastased  suudavad teha või kannab mähkmeid, mida vanemad ei tee vms. 3,5-aastane ja 5-aastane võivad situatsiooni valesti tõlgendada, üle reageerida ja sinule esitades veidi ka moonutada. Sellistes olukordades tuleks olla kohe kõrval, mitte nö kellegi “kaebamise” peale reageerida minuteid  hiljem. Ka 5-aastane pole veel nii suur, et suudab kõikjal, eriti vanemate võõramate laste seltskonnas, adekvaatselt käituda ja reageerida. Rääkimata 3,5-aastasest lapsest ja see ongi sinu kohustus olla kõrval. Kui sinu poolt olukorra lahendamiseks on siit otsida pigem paikapanevaid ( solvavaid) sõnu ja reageeringud, siis ilmselt ei lähe kaua aega, kui teised sinu laste kohta siin samas samamoodi sõna võtavad. Ma ka pole seltskondlik ja suur teiste lastega sõbrustaja, aga ka vanemad lapsed tõmbasid oma reageeringud, sõnad, teod tagasi, sest igavusest suurema pilgu all kõike tegusid ette ei võta ja ka  minu kohese,  konkreetse, kiire ja täiskasvanuliku regeeringu tõtttu ei olnudki võimalus ja laps muutus ise kasvades kindlamaks , konkreetsemaks. Õpetasin ka oma last (väikesest peale) käega peatama teise mägnuasja äravõtmise, mitte koheselt ärrituma teiste ägedama liigutuse vms pärast,  konkreetsetesse sõnadesse panema, mis ei sobi, mis variandis sobib (võta see, mina mängin sellega, kui sul on igav ja tegevust pole, tule minuga seda tegema), huumorit kasutama jne.  Kiusamiseks valitakse ikka pigem ebakindlam, kergemalt   iga sõna peale ärrituv, nutma hakkav laps vms, kui kindlam, rahulikum,  humoorikam ja teistega koos tegutsev laps.  Mulle tundub, et laps on teismeliseks sirgunud ja niimoodi palju paremini inimestega ja konfliktsituatsioonidaga hakkama saanud, kui need kes väikesest peale sama sõnavara ja tegudega teistele vastu hakkasid panema.

Kui ikkagi selline kinnine ja kindlate majade mänguala, siis KÜ-s saaks need asjad ajada (ja selle naabri kaudu tuttavale edastada), et üksi ja võõrad ei saakski seal olla (meil kinnisesse hoovi võõra ilmudes kohe keegi nägija reageerib).

#3808197:

Mu meelest on su mehel väga hea idee! Rattad käest ära ja saadad vanematele kitule.

Mu meelest see küll hea idee pole. Mõtle, kui vanemad ei tule sinna hoovile midagi klaarima, vaid politseisse helistavad? Muidugi sa võid ju politseile seletada, miks nii tegid, aga mis sa arvad, kumma käitumise vastu politsei nüüd rohkem huvi tunneb?