Teema: Võõrsil elavad vanemad – kas räägite lastega eesti keeles?

Meie oma peres räägime, aga me oleme ka kõik eestlased omas peres. 4 paari on mul tuttavaid, kes ei räägi. Kõik nad läksid üksikuna Eestist, leidsid partneri võõramaalase ning lapsedki sündisid võõrsil. Lapsed ei oska sõnagi eesti keelt.

meil kodune keel ikka eesti keel. lapsed Soomes sündinud, räägivad mõlemat keelt. esimesed 3 aastat olid nad minuga kodus ju, loogiline, et räägin nendega eesti keeles. paar sõbrannat abielus soomlastega, samuti lapsed räägivad mõlemat keelt.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]oleneb ju. kui yks vanematest on tolle maa oma siis on kergem alguses just väikest last kasvatada tolle maa keelekeskkonnas. tal on nii kergem teiste lastega suhelda. aga kui ainult eesti pere siis on loomulikum kodus eesti keeles suhelda. minu kaks tuttavat, kel on vööramaa mehed, kasvatavad oma väikesi lapsi ikkagi tolle maa keelekeskkonnas[/tsitaat]
pole päris nöus sellega. kui üks vanem on kohalik ja teine eestist ja mölemad lapsega räägivad oma emakeeles, siis laps saab algusest peale kaks keelt suhu ja pole mingit probleemi teiste lastega suhtlemisel. samas kui kaks eestlast vöörsil kodus ainult eesti keeles lapsega räägivad, siis laps lasteaeda minnes oskab ju ainult eesti keelt ja siis on tal raske. olen kahjuks paljusid selliseid lapsi näinud ja esimesel aastal avaldub paljudel lastel lasteaias see mitte arusaamine ja mitte ennast väljendada oskamine agressiivsusega.
elan ise juba pikemat aega vöörsil, mees kohalik, seega lapsed sünnist saati kahe keele sees, mina räägin eesti keelt. nii kaua kui olid kodused, rääkisid ka nemad enamasti eesti keeles, nüüd koolid ja lasteaiad ja suhtlus keel kohalik, ka mulle vastatakse kohalikus keeles. vahel juhtun ka ise kohalikus keeles nendega rääkima, nt kui teised lapsed körval vöi kui koolitöid tuleb aidata vöi ka vahel niisama. ja siis ise ehmatan ja luban jälle endale, et kasutan ainult eesti keelt 😀 just ka eile emakeele päeva pärast lubasin, et terve päeva räägin eesti keeles, sain ka peaaegu hakkama. lapsed oskavad natukene rääkida, küll grammatiliste vigadega ja aksendiga, aga mulle siiski tähtis, et aru saaks.

Kodune keel on puhtalt eesti keel.

räägime mõlemas keeles, kuigi oleme mehega mõlemad eestlased. lapsel ka lihtsam kohanduda kui oskab kohalikku keelt rääkida. kohalike eestlastega siin ei suhtle eriti seega lapsel pole muud keskkonda, kui vaid kohalik keel. mul sellest suva mida teised arvavad. see ei tee meid küll kuidagi vähem eestlaseks, kui laps räägib vaid kohalikus keeles.

Minu eestlasest sõbranna laps ei räägi üldse. Sõbranna ammu enam ise ei mõtle ka eesti keeles ja vahel mõned eesti sõnad lähevad tal ka meelest. Ta ei näe mõtet lapsele eesti keelt õpetada ja nii olevat parem, et lapsel üks keel. Igaühe isiklik valik. Ta on kindel, et Eestisse ta kindlasti enam tagasi ei tule, sillad kõik põletanud ka. Ta oli väga noor ka, kui siit minema läks, ei oska Eestiga seoses enam midagi erilist ta tunda.

Mina elan Portugalis, minu tütar Vietnamis.
Omavahel räägime ikka eesti keeles.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]

minu lapsed samuti soomes syndinud ja räägivad nii eesti kui ka soome keelt, minuga ja omavahel,kuigi aktsendiga, samas aga tean mitmeid peresid kelle lapsed ei oska eesti keelt, eestikeelne vanem ja pöline eesti mutist vanaema kes pursib hädavaevu vigaselt soome keelt – aga nui neljaks kasvöi vigaselt, aga lapselapsega soome keeles :S kahju[/tsitaat]

sellised vanemad ei saa aru, et teevad sellega lapsele karuteene. lapse jaoks teiste võõrkeelte korralikult omandamine eeldab tugevat emakeele alust. vä. mõningate eranditega, ei oska pea keegi võõrkeelt nii perfektselt, et seda oma lapsele mitte valesti õpetada. võõrkeelt kuulevad lapsed enda ümber piisavalt palju selles keelekeskkonnas elades.

[small]fiore kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ikka eesti keeles. Ei kujutaks nagu ettegi, et ma oma lastega rääkimiseks peaksin mingit võõrkeelt kasutama.
Võib olla raske uskeda, aga minu viie ja poolene räägib vabalt kolme keelt – minuga eesti, isaga isa kodumaa keelt ja koolis ning sõpradega meie elukohamaa keelt. Inglise keelest saab ka aru ja räägib natuke, kuna vahel räägin mehega inglise keeles. Tema jaoks on see normaalne, et nii ta ise kui ka tema vanemad räägivad vabalt 3-4 keelt. Ka paljud meie siinsed sõbrad on segapered (elame suht rahvusvahelises kohas) ning enamus tuttavaid lapsi räägib 2-3 keelt. Praegu on laps küll suhteliselt väike, nii et eesti keel on teiste keeltega võrdne, peale selle käib meil Eestist palju külalisi ja suvel oleme pikalt Eestis, aga arvan, et kasvades hakkab elukohamaa keel siiski domineerima. Eelmisel suvel Eestis käisime ka logopeedi juures, kes tegi lapsega mõned testid ja ütles, et laps oli täiesti tavalise eesti viieaastase lapse tasemel. Loen lapsele tihti eestikeelseid raamatuid (kuigi nüüd püüab ta juba ise veerida), meil on kodus Eestist ostetud DVD-d.
Ma tõesti arvan, et Eestist eemal elavad eestlased, kes oma lastele eesti keelt ei õpeta, on lihtsalt laisad. Ja olen 100% nõus kasutaja 15.03 kell 09:47 jutuga – oma emakeelt osatakse siiski kõige paremini ning nüansirikkamalt ja seda tuleks ka oma lastele edasi anda.[/tsitaat]

meie pere on teie perega väga sarnane:) meiegi laps (6-a) räägib kolme keelt ning saab aru ka inglise keelest ja oskab seda mõnevõrra rääkida. meie reegel on olnud algusest peale see, et kumbki vanem räägib lapsega ainult ja alati oma emakeeles. see on andnud kummagi vanema keelele hea põhja ja lapse sõnavara on nii ema kui isa keeles võrdlemisi hea, samuti räägib ta grammatiliselt korrektselt. rääkima hakkas ta kusjuures väga varakult – vastupidiselt levinud arvamusele, et mitmekeelsed lapsed hakkavad hilja rääkima. kohalikku keelt hakkas ta aktiivselt kuulma ja kasutama 2-aastaselt lasteaeda minnes. praegu pole tal selles keeles vähematki probleemi, lasime teda igaks juhuks juba lasteaias testida ning tema keeletase oli igati võrdne kohalike sama vanade laste keeleoskusega. kooli minnes oli ta klassi ainus laps, kes lugeda oskas, seda pealegi kolmes keeles.

minu meelest on oluline kindel süsteem ja järjepidavus: lapsega tuleb rääkida ühte kindlat keelt ja õigesti. seega võõrkeele purssimine lapsega on täiesti vale.

Mina ei räägi. Milleks? Tagas Eestisse niikuinii ei lähe, veel vähem lapsed seda teevad. Lihtsalt keele-patrioot olla, kah mõttetu. Ja kui praegust olukorda, Eestist, jälgida noh, siis midagi head ehk loota pole. Eestlane sureb välja.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Elan ühes Euroopa riigis ja palju näinud neid \”minu laps räägib puhtalt eesti ja võõrkeelt\” inimesi oma lastega.
See on puhtalt üks suur eputamne ja võib olla 1% lapsi suudab seda \”puhtalt\” rääkimist ka teha.
Ja seda ainult juhul kui mõlemad vanemad on eestlased.
[/tsitaat]Mina eriti palju mitmekeelseid lapsi ei tunne, küll aga olen erialalt filoloog. Vähemalt mitmekeelsuse uuringud ütlevad küll, et laps, kes kasvab päris väiksest peale mitmekeelses keskkonnas, kus mõlema või kõigi keelte roll on võrdne, omandab need keeled emakeelse kasutaja tasemel ja pigem teistest lastest isegi kriipsukese paremini kui halvemini. Rääkimise algus võib niisugustel lastel tõesti veidi hilineda, aga lõpptulemus on väga hea. Halbu tulemusi annab aga see, kui väikelapse peamised lähedased inimesed räägivad lapsega keeles, mis pole nende enda emakeel.

Muidugi, kui hiljem läheb nii, et laps igal pool peale kodu, sealhulgas koolis, puutub kokku ainult ühega oma kodukeeltest, siis muidugi jääb teine kodukeel mõnevõrra tagaplaanile, ei omandata kõiki sõnavara ja grammatika nüansse, võib tekkida mõningane aktsent jne. Keele omandamisel on väga oluline ka eakohase kirjanduse lugemine …

Kui keegi räägib oma tuttavate lastest, kes väidetavalt ei oska ühtki keelt küllalt korrektselt, siis tasub peale kõigi muude aspektide mõelda ka sellele, et tegu võib olla ka juba sünnipäraselt väikese keeleandega lastega. Ka kõik ükskeelsetest peredest lapsed ei omanda kunagi oma emakeelt rahuldaval-vastuvõetaval tasemel, seda näeme siinsamas Perekooliski. (Seejuures ei pea ma silmas mitte niivõrd vildakat ortograafiat, vaid seesugust lauseehituse tohuvabohu, mis teeb teinekord teksti mõttest arusaamise peaaegu võimatuks.)

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Ikka oma emakeeles. Mina oma eesti keeles, laste isa oma emakeeles. Lisaks on lastel vaja veel ühiskonna keelt osata ja ka inglise keelt, mis on neil rahvusvahelises lasteaias/koolis.

Miks lapsevanem võiks/peaks oma emakeeles rääkima ? Olen seda teemat uurinud ja selgusele jõudnud, et lapsevanem oskab lihtsalt oma emakeelt kõige perfektsemalt. Ja mitte ainult grammatiline oskus ja suur sõnavara (suurem kui võõrkeeltes), vaid ka inimene oskab oma emakeeles selliseid nö nüansse, mida võõrkeeltes on pea võimatu selgeks saada (filoloogid mulle nii seletanud). Oma emakeeles rääkides areneb lapse keelevaist kõige paremini ning omandab elus teisi keeli paremini.
Ka ei tohiks lapsevanem segada keeli. Nt, et räägin lapsega eesti keeles, vahel aga rootsi keeles, vahel saksa keeles, vahel vene keeles…. See on veel hullem variant kui see, et lapsega võõrkeeles (ühes võõrkeeles) rääkida.[/tsitaat]

filoloogid on sulle ilmselt poole edasisest rääkimata jätnud. kui sa arvad, et just sinu lapsest tuleb keelte-geenius, siis sa suht eksid… lapsed õpivad ära selle keele, milles nad lasteaias-koolis suhtlema peavad (ilmselt mitte sinu emakeele) ja kõik muu tuleb vigaselt nagu teistelgi. ja, ei, just sinu laps ei ole nii eriline, et temast just tuleb SEE keeltegeenius, kellest ükski filoloog näiteid tuua ei oska.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat] [small]Kägu kirjutas:[/small]
ja, ei, just sinu laps ei ole nii eriline, et temast just tuleb SEE keeltegeenius, kellest ükski filoloog näiteid tuua ei oska.[/tsitaat]

Ma pole filoloog, aga oskan selliseid näiteid tuua küll – näiteks neiu, kes räägib puhtalt flaami, saksa, inglise, prantsuse ja hispaania keelt. Kasvas Belgias, vanemad olid mõlemad 50/50 (st isa oli vist ühelt poolt inglane ja teiselt poolt hispaanlane ja ema ühelt poolt sakslane ja teiselt poolt belglane). Kasvas koos vanemate ja isapoolsete vanavanematega, baka tegi Inglismaal, magistri Hispaanias. Aga sina kindlasti ütleksid, et ta prantsuse keel on vigane, sest ta räägib Belgia prantsuse keelt, mitte Prantsusmaa oma (sest ta kasvas ju Belgias ja käis Belgias koolis) ja seega loomulikult nii nagu belglased.

[small]Kägu kirjutas:[/small]
[tsitaat]Mina ei räägi. Milleks? Tagas Eestisse niikuinii ei lähe, veel vähem lapsed seda teevad. Lihtsalt keele-patrioot olla, kah mõttetu. Ja kui praegust olukorda, Eestist, jälgida noh, siis midagi head ehk loota pole. Eestlane sureb välja. [/tsitaat]
Sellise haige masohhistliku ila peale loodan siiralt, et see sulle kätte maksab. Märksõnad: ¦veits, buss, tunnel, põmm.