nii, ja kuidas see kõik aitab sinu eakat lähedast, kui tal peaks tekkima misiganes terviseprobleem, milline tavaolukorras vajaks näiteks kirurgilist ravi, aga põhjusel, et intensiivid on vaktsineerimata raskeid covid-haigeid täis, jääb su lähedane õigeaegsest abist ilma?
Ma olen panustanud antud olukorras sellega, et selle probleemi ei tekita mina. See, et mu lähedasel vanal tekib terviseprobleem, ei saa abi ka sellest, kui ennast vaktsineerida lasin.
Või mis kringlit me siin õigupärast vääname?
Pean teisi omasuguseid sõitlema hakkama, et nad vaktsineerima läheks?
Ei, ma sõitlen valitsust, sest otsused, kuidas ja mis ravi inimestele pakutakse – mis valikuid- reguleeritakse just sealt. Ja ega nad ei tule ise ka selle peale, tondid pea laiali otsas ootavad ja vaatavad, mis naabrid teevad.
Kui keegi perekonnas haigeks jääb, pakun tuge nende vahenditega, mis mul on. Mul ei ole mõtet ennast kollitada mõttega, et mis siis saab, kui kõik intensiivravi on korontsikuid täis ja kellelgi perest on mingi hoopis kuuenda asjaga abi vaja.
Saan aru jah, et peavoolu meediat lugedes on just sellised stsenaariumid hetkel väga lihtsad tulema. Kolumnistid ja eetikaprofessorid ees, ja nüüd tark ja ilus peaminister ka takkajärgi. See on paanika süstimine inimestesse. Ja see ei suuna vaktsineerimata inimesi vaktsineerima. Tead, mida see teeb? See suunab sinusuguseid oma viha ja hirmu vaktsineerimata inimeste peal välja elama.
Aga nagu juba jutuks tuli – vaktsineerimata inimestel võib ka üks hetk sellest kiusamisest mõõt täis saada.
Kahjuks ei ole siin mingeid edasiviivaid võtteid, rahvast ühendavaid meetoode kasutusel – kõik need uudised, mida sa sealt lugeda saad, ajavad sind lihtsalt veel rohkem vihale – sest need panevad su mõtlema teoreetilistele probleemidele, millega sul on vaja silmitsi seista üsna väikese tõenäosusega.
Mul on vaja veebruaris sünnitada. Mis juhtub, kui EMO pungil rahvast täis on, et ma ei pääse sissegi. Või haiglas on jõhker kolle?
Ma loon endale selleks tagavaru plaani. Uurin, mida teha, et kodus sünnitada, kui selleks tõesti muud varianti üle ei jää.
Kriisideks tuleb ette valmistada, praktilisi samme astuda, mitte unistada ja marineerida ja vihata, et oikurat, kui selline kriis tuleb, need inimesed on süüdi ja bla bla bla.
Mõnel on vähematki hirmu võtnud, et kuulipildujaga kusagile väljakule minna.
Ole väga ettevaatlik, mis soga sa enda mõistusesse lased. Kes teab, kui kaugele see sind viia võib.