Teema: Vutt, ergutusdoosidele, siis saate kindlasti covidi kaela

#3919274:

Kas mu postitus ei olnud piisavalt erapooletu?

Ei olnud ju, kui sa ütled, et ainult vaktsineeritud räägivad omikrontüve väiksemast ohtlikkusest.

omicron tuleb omicron tapab.

Vaatame kes naerab viimasena

Mõni uhuu arvab vist, et vaktsineeritakse ainult mingi ebamäärase tuleviku nimel, mis pole veel kätte jõudnud. Tegelikult vaktsineerivad mõistusega inimesed selleks, et olla jooksvalt kaitstud haiguste eest. Need, kes kevadel juba vaktsineerisid, on olnud terve suve ja sügise ja pool talvegi koroona eest suhteliselt hästi kaitstud. Seega on vaktsineerimine end neile juba kuhjaga ära tasunud ja kasutegur suur.

Kui levib uus tüvi, millele praegu juba olemas olevad vaktsiinid nii hästi ei mõju, siis tuleb võimendus teha uue tüve vastu disainitud vaktsiiniga, mille väljatöötamine ei tohiks väga palju aega võtta. Igal juhul on vaktsineeritud inimesed siis jälle suhteliselt hästi kaitstud ja tegelikult pakub teatud kaitset ikka ka praegune vaktsiin.

Vaktsineerimata inimesed seevastu mängivad täielikult Vene ruletti. Kunagi ei tea, kust koroona üles korjatakse ja kui kergesti või raskesti see läbi põetakse. Surnud maetakse maha ja neist juttu ei tehta, iga tervenenu puhul saab aga õnnelikult kraaksuda, et näe, pole see kooroona midagi nii hull, et peaks seda kartma.

Ja veel kord mittevaktsineeritutele meeldetuletuseks – lahkamised näitavad pahatihti, et koroonasse surnutel on kopsud hävinud, sidekoestunud, kõvad. Inimesed lämbusid, sest polnud enam, millega hingata. Kas teie, vaktsiinivastased, arvate, et kui teie olete edukalt koroonast paranenud, siis teie kopsud jäid sellest 100% puutumata? Kui koroonasse surnul on kopsud nt 95% hävinud, siis kust te teate, et teie kopsud ei ole näiteks 5% hävinud? Igapäevaelus ei pane te seda kaotust kohe tähele, aga järgmine haigestumine hävitab jälle nt 5% ja nii see kuhjub. Kuni ühel hetkel on hing kinni, aga siis on hilja juba midagi ette võtta.

Mõistusega inimene vaktsineerib, et olla vähegi selle haiguse eest kaitstud.

#3919412:

See tekst on super näide selle kohta, kuidas inimene on konstrueerinud endale oma uskumusi toetavad argumendid. Mingit tõendust tal oma argumentide toetuseks ei ole, lihtsalt usu peal baseeruvad loosungid. Minu poolest on see kõik ok – me kõik teeme otsusi oma siseveendumuse alusel. Naljakas on aga see, kuidas siis takkajärgi üritatakse näidata, justnagu käiks see protsess vastupidi, nagu oleks siseveendumus tekkinud mingite loogiliste-ratsionaalsete argumentide kaalumise tulemusena.

Mis ratsionaalsed argumendid saavad olla vaktsineerimise vastu. Kogu vaktsiinivastane liikumine põhineb ainult usul ju. Usul, et Wakefield ja muud juhtoinad räägivad tõttu. Mingeid tõestusi neil pole.

#3919420:

Juba ajasid väga osavalt kaks asja sassi. Üks on vaktsineerimine kui üleüldine protsess. Teine on vaktsineerimine kui individuaalne otsus. Need ei ole üks ja see sama. Kui vaktsineerimisele kui protsessile üleüldiselt ei pruugi olla vastuargumente, siis iga indiviid teeb igal konkreetsel ajahetkel iga konkreetse otsuse siiski omaenda siseveendumuse baasil.

Kui me siin juba “super näited” teemaks võtsime, siis see vastus on omakorda demagoogia etalon. Aja targa sõnastusega udu ja pole mingit vahet, kas jutul mõte ka on või mitte … Palun ole konkreetne ja selgita antud kontekstis “vaktsineerimise kui protsessi” ja “iga indiviidi siseveendumuse” kohta argumentide erinevust. Miks protsessile kehtivad argumendid ei peaks kehtima igale indiviidile eraldi? Lihtne ja selge loogika ütleb, et kui protsessile on mingid argumendid ja vastuargumendid, siis kehtivad need ka protsessis osalejatele. Kui sa üritasid siin võimalikele eranditele viidata, siis milleks – erandeid on nii vähe, et nemad ei moodusta olulist kogumit, mida analüüsida.

#3919406:

Mõni uhuu arvab vist, et vaktsineeritakse ainult mingi ebamäärase tuleviku nimel, mis pole veel kätte jõudnud. Tegelikult vaktsineerivad mõistusega inimesed selleks, et olla jooksvalt kaitstud haiguste eest. Need, kes kevadel juba vaktsineerisid, on olnud terve suve ja sügise ja pool talvegi koroona eest suhteliselt hästi kaitstud. Seega on vaktsineerimine end neile juba kuhjaga ära tasunud ja kasutegur suur.

Kui levib uus tüvi, millele praegu juba olemas olevad vaktsiinid nii hästi ei mõju, siis tuleb võimendus teha uue tüve vastu disainitud vaktsiiniga, mille väljatöötamine ei tohiks väga palju aega võtta. Igal juhul on vaktsineeritud inimesed siis jälle suhteliselt hästi kaitstud ja tegelikult pakub teatud kaitset ikka ka praegune vaktsiin.

Vaktsineerimata inimesed seevastu mängivad täielikult Vene ruletti. Kunagi ei tea, kust koroona üles korjatakse ja kui kergesti või raskesti see läbi põetakse. Surnud maetakse maha ja neist juttu ei tehta, iga tervenenu puhul saab aga õnnelikult kraaksuda, et näe, pole see kooroona midagi nii hull, et peaks seda kartma.

Ja veel kord mittevaktsineeritutele meeldetuletuseks – lahkamised näitavad pahatihti, et koroonasse surnutel on kopsud hävinud, sidekoestunud, kõvad. Inimesed lämbusid, sest polnud enam, millega hingata. Kas teie, vaktsiinivastased, arvate, et kui teie olete edukalt koroonast paranenud, siis teie kopsud jäid sellest 100% puutumata? Kui koroonasse surnul on kopsud nt 95% hävinud, siis kust te teate, et teie kopsud ei ole näiteks 5% hävinud? Igapäevaelus ei pane te seda kaotust kohe tähele, aga järgmine haigestumine hävitab jälle nt 5% ja nii see kuhjub. Kuni ühel hetkel on hing kinni, aga siis on hilja juba midagi ette võtta.

Mõistusega inimene vaktsineerib, et olla vähegi selle haiguse eest kaitstud.

Sinu heietuse saaks täpselt samamoodi vaktsineerimise kohta kirjutada stiilis “sa arvad, et kui sul täna on vaid süstikoht valus, siis sul järgmise doosiga või ka niisama mõne aja möödudes ei avaldu mingi geneetiline häda, mis muidu ehk oleks vaikne olnud?”

#3919468:

Miks protsessile kehtivad argumendid ei peaks kehtima igale indiviidile eraldi?

Sest kuigi ma võin põhimõtteliselt hinnata vaktsineerimist kui meditsiiniteaduse ja -tehnoloogia saavutust, siis iga konkreetse vaktsiini kohta teen ma konkreetses kontekstis subjektiivse riskikalkulatsiooni oma peas, mis võib anda vastuseks nii “vaktsineerin” kui “ei vaktsineeri” vastuse. Väga puust ja punaseks tehes tõenäoliselt keegi ei vaktsineeri end malaaria vastu, kui ta ei lähe kohta, kus selle haigusega kokkupuutumine on tõenäoline. Ka siis, kui ta põhimõtteliselt hindab vaktsineerimise protsessi kasulikuks.

Lihtne ja selge loogika ütleb, et kui protsessile on mingid argumendid ja vastuargumendid, siis kehtivad need ka protsessis osalejatele.

Inimesed ei ole mingi ühtlane biomass, kes kõik mingi abstraktse argumentatsiooni kohaselt ühtemoodi mõtlevad. Iga inimene elab oma konkreetses konktekstis oma konkreetsete mõtete ja tunnetega. Igaüks teeb oma subjektiivse sisekaalutluse kohaselt oma riskihinnangud antud kontekstis. Mõndasid inimesi ajab koroona väga hirmule ja need teevad mida iganes, mis nende hirmu vähendab – olgu selle tegevuse efektisuurus objektiivselt kui tahes väike. Nemad kaalutlevad viisil, et kui ta kasvõi natukenegi saab oma tajutud riski vähendada, siis see on tema jaoks juba põhjendatud. Teine hindab koroonast tingitud riski väiksemaks ning see epideemia värk ei tekita temas sellist ärevust. Tema võibolla ei hinda vaktsineerimisest saadavat potentsiaalset kasu nii suureks, et see vääriks tegemist, isegi kui ta põhimõtteliselt vaktsineerimist kui meditsiinitehnoloogilist protsessi hindab kasulikuks.

Kui sa üritasid siin võimalikele eranditele viidata, siis milleks – erandeid on nii vähe, et nemad ei moodusta olulist kogumit, mida analüüsida.

Ma ei üritanud mingitele eranditele viidata, sest minu meelest on see täiesti kõrvaline asi, kas keegi peab kellegi teise vaktsineerimist vajalikuks/ebavajalikuks või vaktsineerimisest hoidumist põhjendatuks/mittepõhjendatuks. Siin on jälle tõenäoliselt enamasti tegemist tagantjärgi konstrueeritud argumentidega – mõlemalt poolt. Üks pool tunneb, et ei taha vaktsineerida ning selle ratsionaalseks põhjendamiseks käib välja meditsiiniliste põhjuste erandi. Teine pool võtab sellest kinni ja püüab näidata, et see ei saa olla põhjus, sest neid erandeid on nii vähe. Aga point on selles, et see erandivärk ei ole põhjus – põhjus on see, et inimene oma sisetunnetuse alusel lihtsalt ei taha seda vaktsiini teha, see ei tundu talle sisimas õige mis iganes põhjusel. Ja see põhjus ei olegi tegelikult mitte kellegi asi.

#3918645:

Lamemaalastel paistab ikka ja jälle õigus olevat. Mina ise olen selle läbi põdenud, kaunis kergelt ja põhimõtteliselt ma seda passi ei kasuta. Ma ei suuda kuidagi seda näidata ja taluda seda diskrimineerimist. Töötan endiselt kodus ja toidu ostan vajadusel kaasa. Massiüritustele ei roni. Lihtsalt seda täiesti läbikukkunud passipoliitikat mina kannatada ei suuda. Pistku need endale koos vaktsiinidega sinna kus päike ei paista.

Masendav elu ning masendav suhtumine. Tunnen kaasa!

#3919605:

Mina olen kolm doosi teinud, enesetunne nagu enne sedagi ja mind ei ahista küll mitte miski.

Mul sama. Elu on ilus!

Olen vaktsineeritud tõhustusdoosiga aga pooldan koroonapasside kaotamist.

See on selge, et nakkushaigust saab peatada eekõige kontaktide piiramise ja korraliku hügieeniga.

Ma ei poolda  olukorda  kus vaktsineeritud võivad koroonapassiga koguneda ja seeläbi ikkagi viirust levitada.

Vaktsiinid muidugi päästavad vast raskemast haigestumisest ja surmast, kuid viirust saab levitada ka vaktsineerituna.

Seega – pangu kas kõik kinni või vastupidi- tehku kõigile lahti…

Riik tahab vastutuse inimeselt ära võtta, normaalne inimene peaks ise vastutama enda tervise eest ja tegema otsuse nii vaktsiinide kui üritustel käimise osas.

Mind on ära tüüdanud see vaktsiinivastaste kisa, kuidas vaktsineeritud haigust levitavad.

Las olla siis kõik lahti ja hiljemalt poole aasta pärast on kõik kas vaktsineeritud ja/ või läbipõdenud või surnud. Lihtne.

#3922289:

Mind on ära tüüdanud see vaktsiinivastaste kisa, kuidas vaktsineeritud haigust levitavad.

Las olla siis kõik lahti ja hiljemalt poole aasta pärast on kõik kas vaktsineeritud ja/ või läbipõdenud või surnud. Lihtne.

Ei ole see nii lihtne. Oleks siis surnud, palju hullemad on pikaajalised tüsistused. Need, kes raskemalt põevad jäävad veel aastateks meditsiinisüsteemi koormama. Jah, need on valdavas enamuses vaktsineerimata.

Mis nendest doosidest kasu https://tervis.ohtuleht.ee/1051998/koroona-pole-ainus-haigus-haigla-hoiatab-et-praegu-levib-suure-hooga-ka-see-viirus-mis-voib-olla-vaga-ohtlik

#3922452:

#3919496:

Sinu heietuse saaks täpselt samamoodi vaktsineerimise kohta kirjutada stiilis “sa arvad, et kui sul täna on vaid süstikoht valus, siis sul järgmise doosiga või ka niisama mõne aja möödudes ei avaldu mingi geneetiline häda, mis muidu ehk oleks vaikne olnud?”

Vaktsineeritakse lõpuks mingi kord või paar korda aastas. Koroona võid sa aga üles korjata iga kell. Ja üldiselt, kui ikka esimese paari korraga mingeid tõsisemaid vaktsineerimise kõrvaltoimeid ei avaldunud, siis pole tõenäoline, et neid ka edasipidi avaldub, kui vaktsiini koostis on umbes sama.

Samas koroonasse nakatumise puhul ei ole üldse kindel, et kui esimene kord läks kergelt, siis edaspidi läheb ka kergelt.

See tekst on super näide selle kohta, kuidas inimene on konstrueerinud endale oma uskumusi toetavad argumendid. Mingit tõendust tal oma argumentide toetuseks ei ole

Mingit usku siin vaja ei ole, selle tõenduseks on piisavad kliinilised ja epidemioloogilised andmed.

Olgu, vaktsineerige (nagu gripp jm), aga miks seda peavad tegema KÕIK? See ei ole haigus, mille raskeid vorme kõik põevad, või et see üldse kõigile külge hakkab. See ei ole katk, kus oli tõesti õnnemäng, kui ellu jäid. Siin räägime 0,1% suremusest. Mul on 99,9% võimalus sellest välja tulla. Avariides hukkub ka rohkem.

#3918645:

Nüüd ruttu lastele ka sisse, et nad ikka kindlasti raskemini põeksid.

Sellist väidet polegi varem kuulnud, et vaktsineeritud raskemini põevad.

Ma küll ei saa väga hästi aru, mida see viimane lällu-lällu tähendama peaks, aga küsin veelkord: milline on sinu plaan juhuks kui asjad pöördumatult peesse lähevad?