Teema: Waldorf kool

Käis kooli juures asuvas lastehoius, ei olnud rahul. Rühmas pöörati tähelepanu eelkõige õpetajate tuttavate ja/või õpetajatele regulaarselt meelehead tassivate perede lastele. Neid kallistati, erikoheldi, teised lapsed jäid kõrvale. Küllap koolis teisiti.

Läheks Tallinna Vabasse Waldorfkooli. Jah, tegin avalduse ning kutsuti proovipäevale. Kõige olulisem ongi, kuidas laps ise arvab pärast seda. Ta on jah pigem humanitaari suunaga laps.

#4078378:

Aga kas keegi oskab minu küsimusele ka vastata: kas sealt pärast tavalisse kooli tagasi ka saab ja kas on lootust ka pärast keskkooli haridusteed peavoolus jätkata? Mul on laps alles kooli minemas ja praeguse seisuga olen arvamusel, et tavalisse suurde kooli minek pole talle parim valik. Töötasin varem ise ühes sellises õpetajana ja kuigi see oli 10 aastat tagasi, tundub mulle oma last jälgides, et ta ei pea seal juba lihtsalt füüsiliselt vastu.

Tol ajal kui mina koolis töötasin, kuulsin aeg-ajalt kolleegidelt kommentaare, et waldorfidest tulnud lapsed on ikka masendaval tasemel. Üks rääkis, et emal sai mõõt täis, kui laps waldorfis 2. klassi lõpus ikka veel lugeda ei osanud ja võttis ta sealt ära, nüüd klassijuhataja siis tehku, mis tahab selle 2. klassi lapsega, kes ei oska lugeda, aga käib tavakoolis.

Samas koolitustel jms puutusin kokku ka mõne waldorfkooli õpetajaga, kes olid, erinevalt meist ülejäänutest, rõõmsameelsed, helged ja absoluutselt mitte ületöötanud. Üks õpetaja jutustas mulle, kuhu ja kuidas kõik nende õpilased edasi õppima läinud on ja ei pidavat üldse mingit probleemi olema, kõik on riigieksamid ka hästi teinud jne.

Kas kellelgi on kogemusi oma lapse ülemineku ja edasiõppimisega või on siin mõni õpetaja, kelle klassis selliseid lapsi on? Kuidas olukord nüüdsel ajal on?

Ma olen nüüd ka palju lugenud selle kõige kohta ning mingi aeg tagasi oli Waldorfi pedagoogikas Eestis ikka väga suur madalseis, kriis. Nii ma lugesin. Aga praegu on siiski tagasiside olnud igati positiivne ning lapsed on saanud ka ülikoolidesse, kes on soovinud. Kuskilt lugesin veel, et kui pigem ei orineteeru iga hinna eest edule, vaid sellele, et lapsel oleks koolipäeval ja nii igal päeval hea koolis käia ja olla, siis see võiks olla sobiv kool. Ma ootan põnevusega, milline proovipäev saab olema ja saan siis ka huvi korral natuke kirjutada sellest.

Kui pädev peab üks õpetaja olema, et on võimeline andma 8. klassis enamus õppeaineid…

matemaatika, keemia, füüsika, ajalugu, bioloogia, geograafia,…..

Olete vaadanud 9. klassi matemaatikaõpikuid?  Kas tõesti waldorfkoolides õpetajad dikteerivad seda kõike?

No oletame, et kõik, mida koolis õpitakse on elus ebavajalik ja mõttetu tuupimine. Et noh – polegi mul vaja seda matemaatikat, mida koolides nõutakse. Nii, põhimõtteliselt miks mitte.

Aga! – Waldorfkool või mitte – eksam on ikka 9. klassi lõpus riiklik ja mis tulemust sealt saab olla kui enamus teemasid on läbimata.

Või kuidas saab gümnaasiumis hakkama laps, kel teemad läbimata? Mis saab 12. klassi riigieksamitest? Kuhu minna nende tulemustega edasi õppima? Kui ei tahagi dasi õppida – miks siis üldse gümnaasiumisse minna?

Tihti ütlevad lapsevanemad, et aga seda või toda asja pole lapsel ju päris elus vaja.  Kas tõesti välistate juba varakult, et teie lapsest ei saa inseneri, geeniteadlast, IT-spetsialisti, arsti, materjaliteadlast, isesõitvate autode arendajat, uute ravimite välja töötajat, arhitekti, analüütikut või mida iganes. Aina uusi ja uusi tehnoloogia saavutusi lisandub – kes ja kus neid välja mõtlevad ja toodavad? Hiinlased jms?  Siis ongi tuleviku maailma valitsemine nende käes.

Miks mõeldakse, et ah hakkab ehitajaks või poemüüjaks ja kus ta ikka selle keemia või matemaatikaga läheb.  Aga kui kool talle seda keemiat või matemaatikat ei anna – ega siis ülikool ju teda üldse vastu võtagi. Paraku.

Ehitaja ja poemüüja ametil pole häda mitte midagi – kui inimene seda tõesti teha tahab. Aga häda on siis, kui ta tegelikult tahaks teha muud – aga vot näe… ei peetud vajalikuks, et tema õpiks.

#4078918:

• #4078907:

  Kui pädev peab üks õpetaja olema, et on võimeline andma 8. klassis enamus õppeaineid…

  matemaatika, keemia, füüsika, ajalugu, bioloogia, geograafia,…..

  Olete vaadanud 9. klassi matemaatikaõpikuid? Kas tõesti waldorfkoolides õpetajad dikteerivad seda kõike?

  No oletame, et kõik, mida koolis õpitakse on elus ebavajalik ja mõttetu tuupimine. Et noh – polegi mul vaja seda matemaatikat, mida koolides nõutakse. Nii, põhimõtteliselt miks mitte.

  Aga! – Waldorfkool või mitte – eksam on ikka 9. klassi lõpus riiklik ja mis tulemust sealt saab olla kui enamus teemasid on läbimata.

  Või kuidas saab gümnaasiumis hakkama laps, kel teemad läbimata? Mis saab 12. klassi riigieksamitest? Kuhu minna nende tulemustega edasi õppima? Kui ei tahagi dasi õppida – miks siis üldse gümnaasiumisse minna?

  Tihti ütlevad lapsevanemad, et aga seda või toda asja pole lapsel ju päris elus vaja. Kas tõesti välistate juba varakult, et teie lapsest ei saa inseneri, geeniteadlast, IT-spetsialisti, arsti, materjaliteadlast, isesõitvate autode arendajat, uute ravimite välja töötajat, arhitekti, analüütikut või mida iganes. Aina uusi ja uusi tehnoloogia saavutusi lisandub – kes ja kus neid välja mõtlevad ja toodavad? Hiinlased jms? Siis ongi tuleviku maailma valitsemine nende käes.

  Miks mõeldakse, et ah hakkab ehitajaks või poemüüjaks ja kus ta ikka selle keemia või matemaatikaga läheb. Aga kui kool talle seda keemiat või matemaatikat ei anna – ega siis ülikool ju teda üldse vastu võtagi. Paraku.

  Ehitaja ja poemüüja ametil pole häda mitte midagi – kui inimene seda tõesti teha tahab. Aga häda on siis, kui ta tegelikult tahaks teha muud – aga vot näe… ei peetud vajalikuks, et tema õpiks.

  Täpselt nii sellega peab arvestama lapsele kooli valides. Vanem peab ikka ennem uurima, et mis kooliga üldse tegemist.

Uuritud ja proovikoolipäeval käidud. Ei, meie valikust jääb see välja.

Uuritud ja proovikoolipäeval käidud. Ei, meie valikust jääb see välja.

Kui küsida tohib, siis miks?

[/quote]

Sest lapsele endale ei meeldinud ning teisele proovipäevale ta ei läinudki. Olid toredad klassikaaslased, aga tundide ülesehitus olevat olnud nii teistsugune, et arvas, et ta pidevalt küll ei tahaks sellises koolis õppida. Lisaks on kool muidugi natuke liiga kaugel meie kodust, aga noh – kui oleks sobinud, siis oleksime ikkagi olnud valmis hommikuti lapse viimiseks ja pärast oleks bussiga koju saanud.

Aga mure, kuidas edasi, on mul ikka. Samas klassis ei saa laps jätkata, sest siis ta vaimne tervis saab lõpliku põntsu. Seega uurin võimalusi viia teda üle paralleelklassi. Süda muretseb tema pärast, kuni midagi ei muutu.

Waldorfkooli mineva lapse vanem peab ise toetama waldorf pedagoogikat. Sõbranna tütar on seal õpetaja ja tema sõnul ei ole nende kool neile, kes ei saa suures koolis hakkama või on neil mingi muu probleem, vaid neile kes jagavad nende põhimõtteid. Lõpetades kooli on neil läbitud riiklik õppekava, kuid sinna jõuavad nad teist moodi, seega on keeruline, kui soovitakse laps panna teise kooli.

#4079756:

#4079749:

Uuritud ja proovikoolipäeval käidud. Ei, meie valikust jääb see välja.

Kui küsida tohib, siis miks?

Sest lapsele endale ei meeldinud ning teisele proovipäevale ta ei läinudki. Olid toredad klassikaaslased, aga tundide ülesehitus olevat olnud nii teistsugune, et arvas, et ta pidevalt küll ei tahaks sellises koolis õppida. Lisaks on kool muidugi natuke liiga kaugel meie kodust, aga noh – kui oleks sobinud, siis oleksime ikkagi olnud valmis hommikuti lapse viimiseks ja pärast oleks bussiga koju saanud.

Aga mure, kuidas edasi, on mul ikka. Samas klassis ei saa laps jätkata, sest siis ta vaimne tervis saab lõpliku põntsu. Seega uurin võimalusi viia teda üle paralleelklassi. Süda muretseb tema pärast, kuni midagi ei muutu.

Kas praeguses klassis teda kiusatakse või on muu probleem?

[/quote]
Ei ole kiusamist, aga klass on selline, kus tundides on pidev lärm. Sedasi juba paar aastat. Laps on nii väsinud sellest, sest ta tahaks kuulata õpetajat, tööde ajal on raske keskenduda, kui kõik patravad ümberringi. Ikkagi ka põhikooli keskel juba, ei ole enam nii kerge lihtsalt niisama ennast läbi libistada tundidest. Tahab seetõttu sageli kodus olla, et pead puhata, haigused ka hakkavad kergesti külge. Siis koguneb suur hunnik järelevastamisi, millega peab kogu aeg tegelema. Me oleme sellisest ringist nii väsinud. Ja kuna meie ei saa maailma muuta (ehk siis klassi minna korda nõudma või looma), siis peame muutma midagi, mida me saame. Ehk siis keskkonda, kus laps igapäevaselt oma suurima aja päevast veedab. Varsti ei ole lapsest vaimsest tervisest ega soovist õppida ja koolis käia enam midagi järel.

Kunagi ammu soovisin oma last pärast 6.klassi waldorfkooli panna. Aga kool (Tartu oma tookord) ei soovinud ise meie last vastu võtta, sest koolid on ikka üsna erinevad. Waldorfkoolis õpiti teisi asju ja teisel moel, ja teisest süsteemist tulnud lapsel on seal hilisemates klassides juba raske – ja meie lapsel oli niigi mõne asjaga raskusi. Üheks probleemiks oli meil ka B-võõrkeel, mis meie lapse oli saksa keel, aga waldorfkoolis oli ainult vene keel.

Sama laps (praeguseks täiskasvanu) on aga praegu tänulik, et ta siiski tavakoolis põhikooli lõpetas. Tal oli mõningate ainetega raskusi, aga kuna õpetajad olid nõudlikud, siis ta pidi ennast ikka põhikooli lõpus korralikult kokku võtma ja pingutama. Sellist pingutamist poleks w.-kool temalt nõudnud. Aga tänu sellele sai ta sisse väga tugevasse gümnaasiumisse ja sealt edasi kõrgkooli suure konkursiga erialale. Laps ise arvab, et w.kool oleks võinud tal need teed kinni panna.

#4079785:

Kunagi ammu soovisin oma last pärast 6.klassi waldorfkooli panna. Aga kool (Tartu oma tookord) ei soovinud ise meie last vastu võtta, sest koolid on ikka üsna erinevad. Waldorfkoolis õpiti teisi asju ja teisel moel, ja teisest süsteemist tulnud lapsel on seal hilisemates klassides juba raske – ja meie lapsel oli niigi mõne asjaga raskusi. Üheks probleemiks oli meil ka B-võõrkeel, mis meie lapse oli saksa keel, aga waldorfkoolis oli ainult vene keel.

Sama laps (praeguseks täiskasvanu) on aga praegu tänulik, et ta siiski tavakoolis põhikooli lõpetas. Tal oli mõningate ainetega raskusi, aga kuna õpetajad olid nõudlikud, siis ta pidi ennast ikka põhikooli lõpus korralikult kokku võtma ja pingutama. Sellist pingutamist poleks w.-kool temalt nõudnud. Aga tänu sellele sai ta sisse väga tugevasse gümnaasiumisse ja sealt edasi kõrgkooli suure konkursiga erialale. Laps ise arvab, et w.kool oleks võinud tal need teed kinni panna.

Minu laps ei vaja tegelikult akadeemilisi järeleandmisi, vaid et kui on tundides kuulamise aeg, siis kõik kuulaksid, kui on vestluse ja aruetlu aeg, siis saab jutustada ja arutada. Aga see konstantne müra, milles ta on. Ta ei jaksa sedasi päeva päeva järel olla, keskenduda jne. Ta ei ole mingi ülitundlik laps, vaid vajaks õppimist soodustavat keskkonda.

#4079796:

#4079792:

Minu laps ei vaja tegelikult akadeemilisi järeleandmisi, vaid et kui on tundides kuulamise aeg, siis kõik kuulaksid, kui on vestluse ja aruetlu aeg, siis saab jutustada ja arutada. Aga see konstantne müra, milles ta on. Ta ei jaksa sedasi päeva päeva järel olla, keskenduda jne. Ta ei ole mingi ülitundlik laps, vaid vajaks õppimist soodustavat keskkonda.

Minu laps sarnases olukorras vahetas oma koolis klassi.

Ega ka minu laps tegelikult järeleandmisi ei vajanud – just vastupidi, vajas ehk veidi rohkem tagantutsitamist, mida ta võib-olla waldorfist poleks saanud.  Aga probleemid olid sarnased suure kooli keskkonnaga. Siiski oleks waldorfkoolis olnud tal kaotada rohkem kui võita.

#4079792:

kui on tundides kuulamise aeg, siis kõik kuulaksid, kui on vestluse ja aruetlu aeg, siis saab jutustada ja arutada. Aga see konstantne müra, milles ta on.

Võiks arvata, et waldorfkoolis on seda lämisemist veel rohkem, sest õpetajate ees teatavat hirmu ei tunta ja kõik on suured indiviidid koos.

#4079865:

#4079792:

Aga see konstantne müra, milles ta on. Ta ei jaksa sedasi päeva päeva järel olla, keskenduda jne. Ta ei ole mingi ülitundlik laps, vaid vajaks õppimist soodustavat keskkonda.

Rahulikku õpihimulist klassi on kindlasti väga keeruline leida (kui sellist üldse ongi), igal pool käib üks kisa ja lõugamine. Tuttavatel on laps eliitkoolis ja ka tema peab klassikaaslaste lärmamist rumalaks.

Uuri väikseid erakoole, pole mingit lärmi. Minu kogemus oma lastega.

#4079881:

#4079876:

#4079868:

#4079792:

kui on tundides kuulamise aeg, siis kõik kuulaksid, kui on vestluse ja aruetlu aeg, siis saab jutustada ja arutada. Aga see konstantne müra, milles ta on.

Võiks arvata, et waldorfkoolis on seda lämisemist veel rohkem, sest õpetajate ees teatavat hirmu ei tunta ja kõik on suured indiviidid koos.

Kusjuures minu kogemus just selline oligi, kui lapsega seal kunagi proovipäeval käisime. Lärm ja ka laste ülbe käitumine õpetajate suhtes oli häiriv. Muidugi eks see olene vast õpetajast ja koolist ka.

TA-l soovitakski tegelikult seda, et las laps teeb seal 1-2 proovipäeva, siis tekib ka tunnetus, et kas ta päriselt sooviks sinna minna.

Seda juba kirjutasin, et tegigi proovikoolipäeva Waldorf koolis.

Nojah, siin ei saa Kägudest aru, et kes on TA ja kes mitte. Meie kogemus oligi siis tegelikult see, et esimene laps käis ikka selles suures tavakoolis põhikooli lõpuni ära – eks 6.-7.klass olidki vast kõige keerulisemad, hiljem veidi see õppimise õhkkond paranes. Ja pärast gümnaasiumis oli muidugi hoopis teine tase. Aga noorema lapsega tegime juba algklassides selle otsuse, et võtsime ta suurest koolist ära ja panime väiksemate klassidega rahulikumasse erakooli (Waldorfit temaga ei kaalunudki) ja selle otsusega jäime küll väga rahule. Ka see laps on praegu gümnaasiumis ja saab seal hästi hakkama.

#4079792:

Minu laps ei vaja tegelikult akadeemilisi järeleandmisi, vaid et kui on tundides kuulamise aeg, siis kõik kuulaksid, kui on vestluse ja aruetlu aeg, siis saab jutustada ja arutada. Aga see konstantne müra, milles ta on. Ta ei jaksa sedasi päeva päeva järel olla, keskenduda jne. Ta ei ole mingi ülitundlik laps, vaid vajaks õppimist soodustavat keskkonda.

Sellisel juhul pakuks hoopis mõnda katsetega kooli, kus õpetaja on autoriteet (kuni isegi autoritaarsuseni välja vahel, paraku) ja lapsed on kodus enne koolikatsetele toomist kõvasti kasvatatud-tegeldud.

Üldiselt on ikka nii, et kui lapsed tunnis väga lärmavad, siis ei oska pedagoog klassis korda luua.