Tere perekool!
Järgmisest sügisest algab minu lapse koolitee ning tutvun erinavate koolidega. Valikus on ka waldorfkool. Tahtsin küsida teie kogemuste kohta waldorfi koolides. On kokkupuuteid? Soovitate?
Väikemees on muidu üsna energiline ja püsimatu. Lugeda-kirjutada oskab väga aeglaselt.
Aitäh kõigile vastajatele
Hetkel väga täpselt ei tea, aga kunagi oli nii, et kui millegipärast oli vaja tava kooli üle minna, siis mimdi klass tagasi.
Teistmoodi lähenemisega on ka Gaia kool
http://gaiakool.ee/oppe-pohimotted-ja-oppevormid/
Emili kool
Kui lepid direktoriga kokku saad kindlasti koolidega tutvuma minna.
Tere!
Soovitan kindlasti tutvuda konkreetse Waldorfkooli kodulehega või kirjutada lausa koolile nö otse – koolipere on sõbralik ning aitavad küsimustega!
Waldorfkoolid (nt Tallinn, Keila, Tartu) pakuvad enamasti alates sügisest ka vanematele loenguid, kus tutvustatakse kooli põhiväärtusi, õppekava ning sisu.
(Eelmisele kommenteerijale positiivseks jätkuks: tean waldorfõpilasi kes aga õpivad nö Tallinna eliitkoolides – eks ikka kõik oleneb õppijast, perest ja tahtest) 😊
<p style=”text-align: left;”></p>
<p style=”text-align: center;”></p>
Tuttav õpetab Waldorf koolis ja tema sõnul peab vanem olema ise ka huvitatud sellest õppest – et ei ole nii – et panen hops lapse sinna kooli, lisaks nagu eelpool öeldud – koolitavad nad ka vanemaid. Tean seda, et esimeses klassis ei jääta kodutöid, õppevahendid saadakse koolist ning kui võrrelda tavakooli, siis seal sedasi ei õpita (minu laps hakkas juba 2 nädalat peale kooli algust õppima kirjatähti). Asjale lähenetakse tervikuna, aga lõpptulemus peab kooli lõpuks olema sama, mis tavakoolis, ainul sinna jõutakse natuke teise süsteemiga. Selleks, et laps sinna kooli panna – peaksid selle endale selgeks tegema.
Minu kogemus gümnaasiumi vastuvõtukomisjonist on, et reaalainete tase on puudulik, aga lapsed on toredad, viisakad, julged ja emotsionaalselt tasakaalus. Valikut ei laida, aga reaalainete osa tasub jälgida ja vajadusel kodus suunata.
Kui lasteaia viimase rühma sügisel oskab lugeda-kirjutada “väga aeglaselt”, siis minu meelest on see täitsa hea tulemus. Oleneb muidugi, kui aeglane see väga aeglane on. Aga minu poiss näiteks minu meelest oskas veel esimese klassi lõpus lugeda-kirjutada ka “väga aeglaselt”. Eriti kui ma enda lapsepõlve meenutan, selles vanuses mina lugesin juba täitsa ludinal. Sellest hoolimata on ta algklassides hästi hakkama saanud ja oskused järjest arenevad (tavaline piirkonnakool suures linnas).
Muidu Rakvere Waldorfkooli kohta olen ma palju head kuulnud ja Tartu oma kohta ka. Põhiline et seal tekib hästi tugev kogukonnatunne kogu koolipere vahel. Kui logistiliselt sobib ja rahaliselt ka, siis soovitan jah lähemalt nende põhimõtetega tutvuda.
Waldorfkoolid põhinevad Steineri pedagoogikal. Rudolf Steiner oli Austria esoteerik, antroposoof ja alternatiivmeditsiini propageerija ning Ordo Templi Orientis asutaja. 1890. aastate lõpus hakkas Steiner oma vaimsetel nägemustel põhinevaid avalikke loenguid pidama. 1913. a asutas ta antroposoofiaühingu. Tänapäevaks on Steineri pedagoogikast arenenud ülemaailmne liikumine, mille nimes kasutatakse Steineri või Waldorfi nime.
Universumi ajalugu käsitledes väitis Steiner, et planeet Maa on läbinud kolm planetaarset arengutsüklit (umbes nagu taim, mis sünnib seemnest, kasvab, õitseb, viljub ja langeb taas kaosesse seemnena). Ta nimetas neid vanadeks: Saturnuse, Päikese ja Kuu arengustaadiumiteks. Areng jätkub, ning planeet Maad ja sellel elavaid olendeid ootab ees Jupiteri, Venuse ja Vulkanuse arenguetapid.
Inimeseõpetuses kirjeldas Steiner lisaks tema füüsilisele kehale veel eeterkeha, milles toimivad elujõud; astraalkeha milles toimivad tunded ja vaimukeha, milles peitub minateadvus (ego).
Kas keegi tõesti tahaks oma laste sellist juttu ajavasse kooli panna?
Mu sugulane käis waldorfkoolis ja läks pärast edasi täiesti tavalisse gümnaasiumisse ja sealt Tallinna Tehnikaülikooli.
Mingit sellist udu seal kooli ei õpetata, õpetatakse sama, mida teistes koolides, tehakse samasuguseid tasemetöid, eksameid jne. Otsustamisele kaastakse kõik lapsevanemad.
Waldorfkoolid põhinevad Steineri pedagoogikal. Rudolf Steiner oli Austria esoteerik, antroposoof ja alternatiivmeditsiini propageerija ning Ordo Templi Orientis asutaja. 1890. aastate lõpus hakkas Steiner oma vaimsetel nägemustel põhinevaid avalikke loenguid pidama. 1913. a asutas ta antroposoofiaühingu. Tänapäevaks on Steineri pedagoogikast arenenud ülemaailmne liikumine, mille nimes kasutatakse Steineri või Waldorfi nime.
Universumi ajalugu käsitledes väitis Steiner, et planeet Maa on läbinud kolm planetaarset arengutsüklit (umbes nagu taim, mis sünnib seemnest, kasvab, õitseb, viljub ja langeb taas kaosesse seemnena). Ta nimetas neid vanadeks: Saturnuse, Päikese ja Kuu arengustaadiumiteks. Areng jätkub, ning planeet Maad ja sellel elavaid olendeid ootab ees Jupiteri, Venuse ja Vulkanuse arenguetapid.
Inimeseõpetuses kirjeldas Steiner lisaks tema füüsilisele kehale veel eeterkeha, milles toimivad elujõud; astraalkeha milles toimivad tunded ja vaimukeha, milles peitub minateadvus (ego).
Kas keegi tõesti tahaks oma laste sellist juttu ajavasse kooli panna?
Steineri teosed ei ole mõeldud sõnasõnalt võtmiseks. Need on metafoorsed ja kujundlikud. Muidugi ei ole Steineri filosoofia mõeldud lastele õpetamiseks. See on täiskasvanutele, kes oskavad seda lahti mõtestada ja aru saada. Lastele õpetatakse ikka tavalist riiklikku õppekava, kuid õpetamise protsessis kasutatakse waldorfpedagoogilisi meetodeid. Tänapäeval on ka tavakoolid neid järjest rohkem üle võtnud. Kahjuks küll enamasti vaid vormilisel kujul ja mõttesse süvenemata. Näiteks epohhiõpe, kujundav hindamine, poistele ja tüdrukutele kehalise ja käsitöö õpetamine koos, ilma sooliselt eraldamata, pooleteise tunni pikkused põhitunnid, vahetundide ajal õues olemine, hommikuringid, lapsevanemate koolid ja paljud õppemeetodid on waldorfkoolides alati olemas olnud ning tavakoolid võtavad neid järjest enam ja enam üle.
Eks kogemused on erinevad, aga minu laps läks 2.kooliastmes sellisest modernsest pehme suhtumise ja kujundava hindamisega koolist tavalisse kooli, ma kartsin, et hinnete saamine saab olema keeruline jne, tegelikkuses mu lapsele sobis, kuidagi selgem oli kõik, mida on vaja ja saabus selge seos pingutuse ja tulemuse vahel. Teine asi on see, et need koolid on kallid, paljud ikka kokku üle 2000 euri aastas, 9 aasta peale u 18tuh, see valik tasub teha, kui see summa ei tekita erilisi emotsioone.
Waldorfkoolid põhinevad Steineri pedagoogikal. Rudolf Steiner oli Austria esoteerik, antroposoof ja alternatiivmeditsiini propageerija ning Ordo Templi Orientis asutaja. 1890. aastate lõpus hakkas Steiner oma vaimsetel nägemustel põhinevaid avalikke loenguid pidama. 1913. a asutas ta antroposoofiaühingu. Tänapäevaks on Steineri pedagoogikast arenenud ülemaailmne liikumine, mille nimes kasutatakse Steineri või Waldorfi nime.
Universumi ajalugu käsitledes väitis Steiner, et planeet Maa on läbinud kolm planetaarset arengutsüklit (umbes nagu taim, mis sünnib seemnest, kasvab, õitseb, viljub ja langeb taas kaosesse seemnena). Ta nimetas neid vanadeks: Saturnuse, Päikese ja Kuu arengustaadiumiteks. Areng jätkub, ning planeet Maad ja sellel elavaid olendeid ootab ees Jupiteri, Venuse ja Vulkanuse arenguetapid.
Inimeseõpetuses kirjeldas Steiner lisaks tema füüsilisele kehale veel eeterkeha, milles toimivad elujõud; astraalkeha milles toimivad tunded ja vaimukeha, milles peitub minateadvus (ego).
Kas keegi tõesti tahaks oma laste sellist juttu ajavasse kooli panna?
Mul puudub otsena kogemus waldorfKOOLIGA, seega võib minu arvamuse ka ühest kõrvast sisse ja teisest välja lasta… Küll aga on mul kogemus waldorflasteaiaga, mis asus kooliga samas majas, ja seal ma ennast küll päris kodus ei tundnud. Just nimelt selle Steineri pedagoogika tõttu, selle tõttu, mis on lubatud ja mis “vale”, tugeva usulise tausta tõttu, alternatiivmeditsiini pooldava tausta tõttu. Võib-olla puudutas see ainult seda konkreetset maja, aga meil med.töötaja nt andis lapsele haigestumise puhul “terakesi” ja ema oli pärast väga rahul. Ka töötajatele pakuti neid. Kui ise ei ole peast just väga uhhuu, siis ümbritsev uhhuundus võib lõpuks häirima hakata. Kui oled teaduspõhist maailmavaadet pooldav, siis sind seal küll sallitakse, aga vaadatakse kui vaest eksinut, keda tasa ja targu õiges suunas mõjutatada püütakse. Aga veel kord – võib-olla pole see kõikjal nii.
2020. aasta gümnaasiumi lõpueksamite tulemused olid Waldorfkoolidel ikka väga kesised. Eesti keeles oli parim tulemus Reaalkoolil 82,4 punkti, Tallinna Waldorfkoolil oli 57,4 punkti ja Tartu Waldorfkoolil 51,9 punkti; matemaatikas oli parim Inglise Kolledž 81,1 punktiga, Tallinna Waldorfkoolil oli 24,1 punkti ja Tartu Waldorfkoolil 36,1 punkti. Kuna tegemist on erakoolidega, kus minu teada ka väiksemad klassid ja pakutakse rohkem individuaalset lähenemist, siis ootaks selliselt koolilt ka paremaid tulemusi eksamitel. Või milleks see eriline lähenemine, kui laps sealt kesiste teadmistega ellu astub ning selliste tulemustega on ka küsitav kõrgkooli sisse saamine?
ei jääta
Kas seda tegusõna vormi õpetatakse Waldorfkoolides?
Andekale sisemiselt motiveeritud lapsele sobiks waldorfkool väga hästi. Keskmisele lapsel, kes pigem tahaks sõpradega möllata, kui iseseisvalt raamatutesse süveneda, pigem võib-olla mitte nii väga. Väga palju oleneb õpetajast. Kaalusin kunagi seda mõtet, aga kuna need koolid meelitavad lisaks tavalistele peredele igasuguseid veits metsapoole peresid, siis loobusin. Muidu mu vanemale lapsele oleks kindlasti sobinud. Tavakooli pealiskaudne lähenemine asjadele häiris teda väga esimestes klassides. Nüüd seitsmendaks klassiks on ära harjunud.
Waldorfkoolid põhinevad Steineri pedagoogikal. Rudolf Steiner oli Austria esoteerik, antroposoof ja alternatiivmeditsiini propageerija ning Ordo Templi Orientis asutaja. 1890. aastate lõpus hakkas Steiner oma vaimsetel nägemustel põhinevaid avalikke loenguid pidama. 1913. a asutas ta antroposoofiaühingu. Tänapäevaks on Steineri pedagoogikast arenenud ülemaailmne liikumine, mille nimes kasutatakse Steineri või Waldorfi nime.
Universumi ajalugu käsitledes väitis Steiner, et planeet Maa on läbinud kolm planetaarset arengutsüklit (umbes nagu taim, mis sünnib seemnest, kasvab, õitseb, viljub ja langeb taas kaosesse seemnena). Ta nimetas neid vanadeks: Saturnuse, Päikese ja Kuu arengustaadiumiteks. Areng jätkub, ning planeet Maad ja sellel elavaid olendeid ootab ees Jupiteri, Venuse ja Vulkanuse arenguetapid.
Inimeseõpetuses kirjeldas Steiner lisaks tema füüsilisele kehale veel eeterkeha, milles toimivad elujõud; astraalkeha milles toimivad tunded ja vaimukeha, milles peitub minateadvus (ego).
Kas keegi tõesti tahaks oma laste sellist juttu ajavasse kooli panna?
Steineri teosed ei ole mõeldud sõnasõnalt võtmiseks. Need on metafoorsed ja kujundlikud. Muidugi ei ole Steineri filosoofia mõeldud lastele õpetamiseks. See on täiskasvanutele, kes oskavad seda lahti mõtestada ja aru saada. Lastele õpetatakse ikka tavalist riiklikku õppekava, kuid õpetamise protsessis kasutatakse waldorfpedagoogilisi meetodeid. Tänapäeval on ka tavakoolid neid järjest rohkem üle võtnud. Kahjuks küll enamasti vaid vormilisel kujul ja mõttesse süvenemata. Näiteks epohhiõpe, kujundav hindamine, poistele ja tüdrukutele kehalise ja käsitöö õpetamine koos, ilma sooliselt eraldamata, pooleteise tunni pikkused põhitunnid, vahetundide ajal õues olemine, hommikuringid, lapsevanemate koolid ja paljud õppemeetodid on waldorfkoolides alati olemas olnud ning tavakoolid võtavad neid järjest enam ja enam üle.
Minu arvates kujundav hindamine ei ole hea, mina ja laps tahame pingutuse eest tasu, head hinnet, mitte juttu.
Ma ei pea ka arengu kinnihoidmist õigeks pedagoogikaks. Näiteks mind pandi tavakoolist Waldorfisse. Oskasin ammu kirjatähti, teised olid huvitatud, õpetasin neile ka, aga siis keelas õpetaja mul selle isehakanud õpetamistegevuse. Lapsed olid ammu valmis uut õppima.
Ma ei pea ka arengu kinnihoidmist õigeks pedagoogikaks. Näiteks mind pandi tavakoolist Waldorfisse. Oskasin ammu kirjatähti, teised olid huvitatud, õpetasin neile ka, aga siis keelas õpetaja mul selle isehakanud õpetamistegevuse. Lapsed olid ammu valmis uut õppima.
See mälestus pärineb ilmselt päris mitme hea aasta või aastakümne tagusest ajast. Tänapäeval ükski Waldorfkooli pedagoog arengu kinnihoimisega kindlasti ei tegele. Kuigi mis areng see kirjatähtedega kirjutamine tegelikult on? Koordinatsiooni ja käelist osavust saab õpetada ka teisiti kui kirjatähtede kirjutamisega. Tõenäoliselt oli tunnis ette nähtud mingi muu tegevus ja kui üks laps selle asemel hakkas teistele midagi muud õpetama, oli see sisuliselt tunni segamine.
Ma ei pea ka arengu kinnihoidmist õigeks pedagoogikaks. Näiteks mind pandi tavakoolist Waldorfisse. Oskasin ammu kirjatähti, teised olid huvitatud, õpetasin neile ka, aga siis keelas õpetaja mul selle isehakanud õpetamistegevuse. Lapsed olid ammu valmis uut õppima.
See mälestus pärineb ilmselt päris mitme hea aasta või aastakümne tagusest ajast. Tänapäeval ükski Waldorfkooli pedagoog arengu kinnihoimisega kindlasti ei tegele. Kuigi mis areng see kirjatähtedega kirjutamine tegelikult on? Koordinatsiooni ja käelist osavust saab õpetada ka teisiti kui kirjatähtede kirjutamisega. Tõenäoliselt oli tunnis ette nähtud mingi muu tegevus ja kui üks laps selle asemel hakkas teistele midagi muud õpetama, oli see sisuliselt tunni segamine.
Pärineb aastakümnete tagusest ajast, kuid on eredalt meeles. Sellised ütlused lihtsalt kinnistuvad lapse mällu. Lapsena ei oskagi niiväga olukorra ebakohasust hinnata, aga olles ise hariduse saanud, siis selline pedagoogi käitumine on näide arengu pärssimisest. Keelata lapsel omandatud oskust kasutada ja nõuda lihtsamat? Õppimine ja areng toimub siis, kui miski on raske, nõuab pingutust.
Väga korralik laps olin, tundi ei seganud. Õpetasin teisi vahetunnis, sest nad ise huviga küsisid ja proovisid järgi teha. Mis saab veel parem õppimine olla kui loomulik uudishimu?
Loomulikult oli vale vanematest laps niiviisi tavakoolist Waldorfi visata, siis paari kuu pärast ära võtta, ja jälle tavakooli panna.
Kokkuvõtteks mulle seal isegi meeldis, sain tunda ennast teadmiste poolest targa lapsena ja teised lapsed suhtusid minusse hästi.
Lõppkokkuvõtteks siiski Waldorfi usku ei ole, lõpuni ei oleks see savi voolimine ja maalimine minu puhul toiminud – ma vajasin suuremaid väljakutseid.
Mingit sellist udu seal kooli ei õpetata, õpetatakse sama, mida teistes koolides, tehakse samasuguseid tasemetöid, eksameid jne. Otsustamisele kaastakse kõik lapsevanemad.
otsustamisele kaastakse kõik lapsevanemad?
Miks kool lükkab oma vastutuse lapsevanematele? see ei ole kindlasti jätkusuutlik.
lapsevanem toetab kooli, lapsevanemate hariduslik tase, kultuuriline taust, misiganes on nii erinev/puudulik, et teha koolisüsteemi otsuseid. Täiesti lühinägelik perspektiiv, ei vii kuhugi.
Mingit sellist udu seal kooli ei õpetata, õpetatakse sama, mida teistes koolides, tehakse samasuguseid tasemetöid, eksameid jne. Otsustamisele kaastakse kõik lapsevanemad.
otsustamisele kaastakse kõik lapsevanemad?
Miks kool lükkab oma vastutuse lapsevanematele? see ei ole kindlasti jätkusuutlik.
lapsevanem toetab kooli, lapsevanemate hariduslik tase, kultuuriline taust, misiganes on nii erinev/puudulik, et teha koolisüsteemi otsuseid. Täiesti lühinägelik perspektiiv, ei vii kuhugi.
Tegemist on n.ö. kogukonnaga, otsustamisele kaasatakse kõik vanemad. Mitte nüüd seda, kas õpetame matemaatikat 3 tundi nädalas või 4, vaid üldisemaid küsimusi.
<p style=”text-align: left;”>Minu kolm koolis käivat last õpivad samas waldorfkoolis, neljas lõpetas seal mõni aasta tagasi gümnaasiumi.</p>
Meie perel on waldorfpedagoogikaga kogemus umbes 5 aastat. Enne seda olime saanud vabakooli kogemuse ühe lapsega.
Ei ole ehk õige laste eest rääkida, kuid meie omavahelistes vestlustes on nad kinnitanud, et praegune kool on üle kõige. Pere vanematel lastel on kogemused ka nö tavakooliga, kõige nooremal seda kogemust pole.
Ei lapsed ega ka meie vanematena pole võistlushimulised ega vaja enda (laste) võrdlemist teiste koolide laste või isegi teiste perede lastega. Meie lapsed käivad koolis teadmisi omandamas, hingeharidust saamas ja sotsialiseerumas. Kogukonnakooli liikmetena oleme teadlikud kõigest mis koolis toimub ja mis plaanis, ka lapsed kaasatakse planeerimisse või otsustamisse.
Kujundav hindamine aitab nii lapsel kui lapsevanemal mõista, mis on omandatud, millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Õpetajad on alati valmis lapsevanemaga suhtlema, nii heas kui halvas situatsioonis. Pole ka olnud juhust, et õpetaja/kool oleks keeldunud õpilast vajadusel lisaks toetada või otsida võimalusi personaalsemateks lahendusteks.
Sotsiaalses mõttes on kogu koolitäis lapsi üks pere, kõik tunnevad kõiki ja see lisab turvatunnet.
Meile meeldib, meile sobib. Erakooli õppemaks on küll suur kulu, aga maksan seda rõõmuga.
Mis puutub hariduse kvaliteeti, siis töö on tellija materjalist ka waldorfkoolis. Minu lapsed ei õitseks akadeemiliselt ilmselt üheski koolis, aga waldorfpedagoogika (vähemasti meie lastel) aitab säilitada õpihimu. Minu laste klassikaaslaste hulgas on ka üliandekaid ja akadeemiliselt tugevamaid lapsi, kuid igav pole neil seni hakanud. Väike kool, väikesed klassid – igaühe jaoks jätkub aega ja tähelepanu.
Igaühele waldorfkooli soovitada ei julge, aga kui on huvi rohkem teada saada, siis tasub ise kooliga ühendust võtta ja küsida. Kellele sobib, sellele sobib hästi ja kellele ei sobi, siis see ei peagi punnitama jõuga meeldimist.
Igal juhul ei soovita kooli vahetada, kui alustatud on Waldorfis. Minu lapse klassi tuli 4ndas klassis Waldorfist laps ja ta oli võrreldes tavakooli lastega ikka päris harimata. Põhikooli lõpetas vaevu kolmelisena ja edasi läks kutsekasse. Ehk kui valite Waldorfi, siis algusest lõpuni.
Minu laps käib Waldorfis, oleme kogu perega 100% rahul ja just sellist koolipõlve ma talle soovin. Kas läheb ta kutsekasse või kõrgkooli – tema valik, mida elus teha tahab. Kui tahab poemüüjaks, tema valik. IT arendajaks või loomaarstiks- igal oma tee käia.
Näen oma töös sadu riigikoolide õpilasi, masstoodangut- katkised ja stressis lapsed.
Minu jaoks oleme õige valiku teinud.
Tegelikult on hea, et on alternatiive, teemaalgatale – kui sa ei ole 110% veendunud, et alternatiivset õpet ise toetad, ja päris kindel, et akadeemilisi püüdluseid Su lapsel ei ole, siis kaalu seda valikut, samas on ju võimalik alustada tavakoolis, ja kui see tõesti ei sobi, otsida mõni alternatiiv. Tegelikult ei ole tavakoolides mingid katkised lapsed, ülerahvastatust muidugi on.
Näen oma töös sadu riigikoolide õpilasi, masstoodangut- katkised ja stressis lapsed.
Milline sildistamine. Ise käisid ka riigikoolis? Kui nüüd tähte närida, siis riigikoole on meil väga vähe.
Näen oma töös sadu riigikoolide õpilasi, masstoodangut- katkised ja stressis lapsed.
Olen igati waldorfkoolide poolt. Ka oma laps seal. Aga norin samuti sinu sõnavõttu, sest riigikoole on Eestis umbes kümmekond ehk ja kui üldse kuskil on individuaalsem lähenemine ja väiksemad klassi, siis just nendes 🙂 Masstoodang tuleb ikka munitsipaalkoolidest valdavalt.
