PANN on hukas, mitte švamm, nii oli väidetud.
Ma ei näe küll, et keegi midagi sellist oleks väitnud.
Kui sa mustale ja rasvasele potile-pannile lähened nõudepesusvammiga, siis on see sul juba esimese tõmbe järel hukas.
Mida sa sellega mõtled? Tõmban ühe korra üle panni nõudepesusvammiga ja see pann on hukas? Kirjeldaksid, palun?
Kuna ma jagan sama seisukohta, siis ma võin kirjeldada küll, kuigi pole selle postituse autor: rasvased toidujäägid lähevad švammi sisse ja neid ei ole parima tahtmise korral võimalik eemaldada sel määral, et švamm enam rasvane ei oleks. Seega kasutuskõlbmatu.
Selge. Küsimus on eesti keeles. Lauseid saab moodustada ka nii, et need oleksid üheselt mõistetavad.
Keeleoskaja mõistab ka konteksti, mitte üksikuid sõnu.
Ma olen ka keeleoskaja. Eesti keel on minu emakeel. See kitahi lause on raudpolt keelelises mõttes segadusseajavalt vormistatud, saanuks teisiti ja õigemini.
Ma olen ka keeleoskaja. Eesti keel on minu emakeel. See kitahi lause on raudpolt keelelises mõttes segadusseajavalt vormistatud, saanuks teisiti ja õigemini.
Sa võiksid nii öelda, kui see lause oleks eraldiseisev, aga ei ole ju. Kitah vastas ühele käole, ja kui too postitus oleks kaasa võetud, siis ei tekiks mingit kahtlust, kas ta peab silmas švammi või panni. Kitahi tekst oli täiesti mõistetav ja ei vaja vähimatki parandamist.
Kui sa mustale ja rasvasele potile-pannile lähened nõudepesusvammiga, siis on see sul juba esimese tõmbe järel hukas. Peale selle ei saa ka paberiga pühkides kasutada nii kuuma vett, kui see pind nõuaks. Seega – miks sa ei kasuta ometi nõudepesuHARJA? Sellist pikema sabaga. Siis saad lasta nii tulikuuma vett kraanist kui vaja on ja ei ole see hari ka karedam kui kareda poolega svamm.
Svammi pehme poolega pesen. Harjaga küürin tavaliselt kraanikaussi.
Kui ma räägin ühes lauses nõudepesusvammist, järgmises majapidamispaberist ja kolmandas nõudepesuHARJAST, siis KUI tuhm peab olema, et mitte aru saada, et mitte pann ei ole hukas, vaid puhastuseks kasutatav valesti valitud küürimisabinõu. Kas raamatuid ikka suudetakse lugeda või piirdutakse koomiksitega? Mina Tarzan, sina Jane (8O
Õnneks on mitu kägu taibanud olulist ja see säilitab minu usu inimkonda 🙂
Kui sa mustale ja rasvasele potile-pannile lähened nõudepesusvammiga, siis on see sul juba esimese tõmbe järel hukas.
PANN on hukas, mitte švamm, nii oli väidetud.
Selge. Küsimus on eesti keeles. Lauseid saab moodustada ka nii, et need oleksid üheselt mõistetavad.
Ongi ju üheselt mõistetav – asesõna (“see”) käib alati viimase nimisõna kohta (“nõudepesusvamm”).
Kasutan teemat ja küsin, milliseid harju kasutate?
Ei suuda poest leida enam musta värvi ääreharjasega puhastusharja. Sellist, aga musta värvi- https://www.puhastusimport.ee/media/catalog/product/cache/5d8e354fe63e722fd4dc74b1fd95cb7a/V/5/V5055.jpg
PANN on hukas, mitte švamm, nii oli väidetud. Oleneb ikka švammist ja pannist. Tõmbad karedaga üle teflonpanni ja on hukas. Tõmbad pehmega – ei ole hukas.
Švamm pidada panni ära rikkuma, aga kare hari on ideaalne. Mida kõike siit ei õpi.
SSSSSSvamm!
Nõudepesuhari ei ole karedam kui svammi see karedam pool. Ja keegi ei riku panni, vaid musta rasvast panni kareda svammiga kordki tõmmates on svamm pilgult õhtal. Harja saab puhtaks loputada, svammi sama edukalt paraku mitte. Rääkimata sellest, millised need käed on. Ja nii kuuma vett, kui selline pann vajaks, käed ei talu. Harjaga ei pea sa käsi tulikuuma vee alla panema. No mingigi loogika ja tähelepanuvõime ja elukogemus võiks nii vanal inimesel juba olla.
SSSSSSvamm!
Kindel? Mulle tundub, et mõlemad on keelekorraldajate jaoks kõnekeelsed sõnad ja pole üks neist teisest parem ühti.
SSSSSSvamm!
Kindel? Mulle tundub, et mõlemad on keelekorraldajate jaoks kõnekeelsed sõnad ja pole üks neist teisest parem ühti.
Svamm on ÕSis olemas ja täiesti lubatud kasutada, švammi pole kunagi olnud.
See on sama kummaline sõna nagu seif – mõlemat kiputakse š-ga hääldama ja kirjutama.
Mu kadund ema ütles alati paŠteet. Ei mingi minu naaksumine pannud teda õigesti ütlema 🙂
Šarmantne, sarm, sarmikas.
SSSSSSvamm!
Kindel? Mulle tundub, et mõlemad on keelekorraldajate jaoks kõnekeelsed sõnad ja pole üks neist teisest parem ühti.
Svamm on ÕSis olemas ja täiesti lubatud kasutada, švammi pole kunagi olnud.
See on sama kummaline sõna nagu seif – mõlemat kiputakse š-ga hääldama ja kirjutama.
ÕS kui kirjakeele norm ei ole antud vaidluses tegelikult kuigi tugev argument.
SSSSSSvamm!
Kindel? Mulle tundub, et mõlemad on keelekorraldajate jaoks kõnekeelsed sõnad ja pole üks neist teisest parem ühti.
Svamm on ÕSis olemas ja täiesti lubatud kasutada, švammi pole kunagi olnud.
See on sama kummaline sõna nagu seif – mõlemat kiputakse š-ga hääldama ja kirjutama.
ÕS kui kirjakeele norm ei ole antud vaidluses tegelikult kuigi tugev argument.
Oh jummel küll, võta nuustik või käsn ja nühi niiet kas veri ninast väljas! 😛
ÕS kui kirjakeele norm ei ole antud vaidluses tegelikult kuigi tugev argument.
Milliste keelenormidega siis kirjalikult teel suheldes arvestama peaks?
Seda harja-osa müüakse eraldi – saab varre otsast ära keerata ja uue asemele panna. Neil kõige odavamatel vist ei käi see otsast ära, aga kallima otsa omadel peaks kõigil käima
Harja hoidikusse/kopsikusse valan desinfitseerivat ainet loomulikult. Harja ennast vahetan nagu hambaharjugi – about neli korda aastas.
Mopilappe harvem (pesen pesumasinas), nõudepesulappe/köögilappe/svamme iga nädal.
Harja hoidikusse/kopsikusse valan desinfitseerivat ainet loomulikult. Harja ennast vahetan nagu hambaharjugi – about neli korda aastas.
Mis põhjusel sa seda teed?
Kui desinfitseerid pidevalt vetsuharja, miks sa peaks siis selle kord kvartalis välja vahetama? Täiesti puhta ja bakterivaba harja? See uus saab ju kohe esimese korra kasutamisega ka sama mustaks 🙂
Hambaharja vahetus on ju täiesti teine asi, samuti nõudesvammide vahetus.
Ei osta mingeid odavaid WC-potiharju ega tooda prügi seeläbi. lisaks on hari seebi dosaatoriga ühest komplektist. Jätan ka potti koos puhastusvahendiga likku ja siis tõmban vee peale. Vahest kallan sinna hoidjasse ACE-valgendajat, see teeb nii hoidja, kui harja puhtaks.
Ei osta mingeid odavaid WC-potiharju ega tooda prügi seeläbi. lisaks on hari seebi dosaatoriga ühest komplektist.
Hari, see ümar harjastega ots, ei ole sul mingist komplektist. Neid harju vahetame me siin, mitte kogu komplekti. See on keermega seal varre otsas.
aga pruun tükk on ikka harjaste vahel kinni.
Ilmselt see sõltub poti kujust ja veesurvest? Mu pott on 16 aastat vana ja mitte kunagi pole pärast vee pealelaskmist selle külge ükski kakatükk kinni jäänud, mida harjaga eraldi maha lükkama peaks. Pesen potti Harpicuga ca 2 korda nädalas, aga ainult seepärast, et meil on väga roostene vesi. Ja no mõni väike täpike on ka tagaseinal. Aga et miski tükk harja külge jääks, seda pole olnud. Tükid lähevad poti külgedelt maha vee laskmisega.
