Ma olen püüdnud rääkida asjast juba paar korda. Ei olevat aega, või et praegu ei saa ei taha. Mõtlesin siis et ütlen et räägime sellest siis õhtul. Ja jälle tundus see talle vale. Et ähvardan. Et ta nüüd päev läbi peab sellele mõtlema. Mind väga huvitab et kui teisel on probleem, siis kuidas on teile sellest antud teada et peab rääkima. Muidu küll öeldakse et tee suu lahti ja rääkige. Kuidas sa räägid kui teine ei taha?
On teada küll milles asi.
Aga tõesti on nii et öeldakse teisele kui tahetakse rääkida, et me peame ühest asjast rääkima. Et teine võtaks aega. Et mitte sõita sisse teise plaanidesse oma jutuga. Et millal siis sobiks talle. Äkki siis homme õhtul kui täna ei sobi. Aga see on nagu 2 päeva praadimist?
Ta ei taha sinuga rääkida, talle ei sobigi ükski aeg ja ta ei tahagi midagi arutada. Ta ei taha sulle otse öelda, sest ta loodab, et saad ise aru. Sinu järjekindlust ma ka ei mõista, lase inimesel ometi olla ja mõelda, mida ta tahab ja ära aja peale, et räägime, räägime.
Kui täiskasvanud laps elab vanemate kulul, on vanematel täielik õigus nõuda, et laps kuulaks. Tahab ise otsustada, kolib minema. Seni suhtleb vanematega aupaklikult.
Kas see kui tegu on mehega või täiskasvanud lapsega on siis nii erinev kui on vaja rääkida selgeks mingi olukord. Ma ei tahagi konkreetsest olukorrast siin rääkida. Nagu te ka ilmselt ei soovi et mingit lugu seostatakse konkreetselt teiega.
Kas see kui tegu on mehega või täiskasvanud lapsega on siis nii erinev kui on vaja rääkida selgeks mingi olukord. Ma ei tahagi konkreetsest olukorrast siin rääkida. Nagu te ka ilmselt ei soovi et mingit lugu seostatakse konkreetselt teiega.
Siin on sule korduvalt öeldud, et inimesega, kes ei taha sinust midagi teada, ei saagi sa midagi arutada. Ütle lihtsalt välja, mis sul öelda on. Sa ei saa ega hakkagi saama midagi arutada inimesega, kelle jaoks sa oled tühine eikeegi, kellega pole isegi viisakas vaja olla. Suu lahti ütle.
Ma olen püüdnud rääkida asjast juba paar korda. Ei olevat aega, või et praegu ei saa ei taha. Mõtlesin siis et ütlen et räägime sellest siis õhtul. Ja jälle tundus see talle vale. Et ähvardan. Et ta nüüd päev läbi peab sellele mõtlema. Mind väga huvitab et kui teisel on probleem, siis kuidas on teile sellest antud teada et peab rääkima. Muidu küll öeldakse et tee suu lahti ja rääkige. Kuidas sa räägid kui teine ei taha?
On teada küll milles asi.
Aga tõesti on nii et öeldakse teisele kui tahetakse rääkida, et me peame ühest asjast rääkima. Et teine võtaks aega. Et mitte sõita sisse teise plaanidesse oma jutuga. Et millal siis sobiks talle. Äkki siis homme õhtul kui täna ei sobi. Aga see on nagu 2 päeva praadimist?
Ta ei taha sinuga rääkida, talle ei sobigi ükski aeg ja ta ei tahagi midagi arutada. Ta ei taha sulle otse öelda, sest ta loodab, et saad ise aru. Sinu järjekindlust ma ka ei mõista, lase inimesel ometi olla ja mõelda, mida ta tahab ja ära aja peale, et räägime, räägime.
Kui täiskasvanud laps elab vanemate kulul, on vanematel täielik õigus nõuda, et laps kuulaks. Tahab ise otsustada, kolib minema. Seni suhtleb vanematega aupaklikult.
TA ei taha ju, et teda kuulataks. Ta tahab ilmäratingimata arutada. Teine pool ent ei soovi arutada ega kuidagigi dialoogi selle isikuga astuda. Mis variandid siis nüüd on peale selle, et teemaalgataja võiks lihtsalt objektile välja öelda, mis teda piinab.
Kas see kui tegu on mehega või täiskasvanud lapsega on siis nii erinev kui on vaja rääkida selgeks mingi olukord. Ma ei tahagi konkreetsest olukorrast siin rääkida. Nagu te ka ilmselt ei soovi et mingit lugu seostatakse konkreetselt teiega.
Pole küsimustki, et on erinev. Laps jääb sinu lapseks ja sinu ülesanne on lapsega suhelda. Kui ei soovi, koligu välja ja paugutagu uksi mujal. Kui on vaimne probleem, skisofreenia nt ja ravimeid ei võta ja olukord eskaleerub, siis tuleb kohtult minu teada luba taotleda, et haiglasse saada. Lähenemine oleneb probleemist. Vahel ei ole võimalik rääkida.
Ma olen püüdnud rääkida asjast juba paar korda. Ei olevat aega, või et praegu ei saa ei taha. Mõtlesin siis et ütlen et räägime sellest siis õhtul. Ja jälle tundus see talle vale. Et ähvardan. Et ta nüüd päev läbi peab sellele mõtlema. Mind väga huvitab et kui teisel on probleem, siis kuidas on teile sellest antud teada et peab rääkima. Muidu küll öeldakse et tee suu lahti ja rääkige. Kuidas sa räägid kui teine ei taha?
On teada küll milles asi.
Aga tõesti on nii et öeldakse teisele kui tahetakse rääkida, et me peame ühest asjast rääkima. Et teine võtaks aega. Et mitte sõita sisse teise plaanidesse oma jutuga. Et millal siis sobiks talle. Äkki siis homme õhtul kui täna ei sobi. Aga see on nagu 2 päeva praadimist?
Ta ei taha sinuga rääkida, talle ei sobigi ükski aeg ja ta ei tahagi midagi arutada. Ta ei taha sulle otse öelda, sest ta loodab, et saad ise aru. Sinu järjekindlust ma ka ei mõista, lase inimesel ometi olla ja mõelda, mida ta tahab ja ära aja peale, et räägime, räägime.
Kui täiskasvanud laps elab vanemate kulul, on vanematel täielik õigus nõuda, et laps kuulaks. Tahab ise otsustada, kolib minema. Seni suhtleb vanematega aupaklikult.
TA ei taha ju, et teda kuulataks. Ta tahab ilmäratingimata arutada. Teine pool ent ei soovi arutada ega kuidagigi dialoogi selle isikuga astuda. Mis variandid siis nüüd on peale selle, et teemaalgataja võiks lihtsalt objektile välja öelda, mis teda piinab.
Pole küsimustki, et on erinev. Laps jääb sinu lapseks ja sinu ülesanne on lapsega suhelda. Kui ei soovi, koligu välja ja paugutagu uksi mujal. Kui on vaimne probleem, skisofreenia nt ja ravimeid ei võta ja olukord eskaleerub, siis tuleb kohtult minu teada luba taotleda, et haiglasse saada. Lähenemine oleneb probleemist. Vahel ei ole võimalik rääkida.
Kas see kui tegu on mehega või täiskasvanud lapsega on siis nii erinev kui on vaja rääkida selgeks mingi olukord. Ma ei tahagi konkreetsest olukorrast siin rääkida. Nagu te ka ilmselt ei soovi et mingit lugu seostatakse konkreetselt teiega.
See on ju foorum, mitte sa ei ole kohvikus sõbrannadega. Mis seostamist siin olla saab, kui see koht on anonüümne.
Milleks siis see teema üldse ja mitu lehekülge veel kirjutad mõistujuttu? Rate this item:Submit Rating00
Et kuidas rääkida kui teine ei soovi rääkida. Ta pole enam laps. Ja kui muidu soovitatakse et peab peab leidma sobiva aja, ärge autage asju vihasena jne siis need õpetused nagu reaalses elus ei toimi. Nagu on ka nüüd ilmnenud halb see kui öelda et me peame rääkima. Vabandust et valmistasin pettumuse ja ei ütle milles asi. Tahtsingi rohkem teada et kuidas te räägite selliseid asju mida teine ei soovi arutada.et probleem on, aga teine püüab seda vältida jutuks tulemast.
See et teine osapool end võib ära tunda probleemi täpses kirjeldamises ei ole paranoia.
See on lihtsalt ebaviisakas. Kellestki ei tohi selja taga rääkida, ISEGI, kui teada ei saa. Veelvähem pereliikmest ja VEREsugulasest. Ja veel on naeruväärne, et kodus ei saa rääkida. Selline ema siis.
See et teine osapool end võib ära tunda probleemi täpses kirjeldamises ei ole paranoia.
See on lihtsalt ebaviisakas. Kellestki ei tohi selja taga rääkida, ISEGI, kui teada ei saa. Veelvähem pereliikmest ja VEREsugulasest. Ja veel on naeruväärne, et kodus ei saa rääkida. Selline ema siis.
Jah, just ma ei räägigi taga, ei räägi konkreetsest asjast. Mis mõndagi siin pahandas. Ma vaid küsin et kuidas siis rääkida. õigesti rääkida. Et nagu soovitatakse et leia sobiv aeg, ei toimi. Sobivat aega lihtsalt pole.
Jah, just ma ei räägigi taga, ei räägi konkreetsest asjast. Mis mõndagi siin pahandas. Ma vaid küsin et kuidas siis rääkida. õigesti rääkida. Et nagu soovitatakse et leia sobiv aeg, ei toimi. Sobivat aega lihtsalt pole.
Nõustusin sinuga. Ma seda väidangi, et mina mõistan, MIKS ei soovi rääkida võõrastele. Ja tegelt ka lähedastele. Adressaat on tütar ja nagu eelpool ütlesin, oleneb probleemist ja nii sinu kui tütre vaimsest seisundist.
Taevane arm küll. Ta ei taha sinuga rääkida, sa ei huvita teda, ega huvita teda ka sinu mõtted. Ära ahista ometi inimest. TA E
Pole parata. Tõsi, ta ei taha minuga rääkida sel teemal. Ta on minu laps. Täisealine, kes elab kodus.
Sina ei oska rääkida, su laps ei oska kuulata, väga loogiline ju. Palju õnne, oled enda omadusi edukalt edasi andnud. Nüüd pane teraapiasse aeg ja hakka õppima, kuidas endaga hakkama saada. Ja lapsele ütle lihtsalt, et koligu välja vms, mingisuguse pika heietuse võimaluse oled ammu mööda lasnud.
