Õpi ka lapse peale käratama. See pidev kompromisside otsimine annabki lapsele märku, et võim on tema käes. Ära otsi kompromissi, vaid jää endale kindlaks.
Tahtsin ka just lisada, et kogu aeg ei pea mänguliselt ja mittemänguliselt veiderdama, arendama vestlust ja otsima kompromisse jne, kui kell on sada ja tegelikult on vaja kiiresti teha. Kui ikka vaja on ja teha tuleb, siis peab sellest mingil hetkel laps ka aru saama, et siis kas võetakse kaenlasse ja pannakse riidesse jne, sest muidu. me. jääme. hiljaks. jne. Ja hambapesust ei ole meil kunagi isegi lastud areneda mingit teemat, KAS peab (see veel puudus!), sest hambapesu on sama kindel kui päikeseloojang, see lihtsalt on. Kas pesed ise või pesen mina, või peseb issi, see on ainuke valik ja seda nad kasutavad.
See läheb üle! Tema on avastanud, et tal on ka teatud võime oma elu kontrollida ja mitte ainult käskudele kuuletuda ja kasutab seda mõnuga. Peab ainult vaatama, et vanemate närvid sellega läbi ei jahvataks 🙂
Ehk on aeg teha päevakavas muudatusi, kui laps pole magama sundides väsinud, siis on see tulutu võitlus, ise oled lõpuks läbi, tülitsete, nutate ja laps ikka ei maga. Sel vanuse ajal ongi, et pikaks päevauneks mõnikord on energiat palju ja kui magab, siis trallab öösel üleval, lõunauneta olemisega aga ei pea päeva vastu jne. Pead vaatama, nt et ülevalolemise aeg ei ületa 5 tundi: nt kui ärkab kell 8, siis on lõuna ja uinak algusega ca ühe-kahe vahel ja kui magab 1,5 tundi, siis jääb õhtusesse poolde 15-20 ja jälle ööuni. Või kohandad seda tema unevajadusele. Seda annab just jah päevakavaga ennetada, aga päevakava peab lapsele sobima.
Aga see teine laps õpib minu pealt järjekindlust, läbirääkimist, kavalust, ähvardamist ja karistamist, mitte normaalset käitumist. Kõik, mida ütlen talle, tuleb järgmisel korral ringiga tagasi. Olen aru saanud, et ainus võimalik käitumisviis temaga ongi jääda viisakaks, rahulikuks…
Õudne, aga nii see on. Kui sina manipuleerid väikelast, õpib tark laps kõik selle manipuleerimise arsenali varsti selgeks ja söödab sulle KÕIK tagasi! Helbi siis. Ja ega väikelapse võib jõuga riidesse toppida küll, seljas istudes hambaid pesta või vägisi autosse suruda, aga u nelja-aastasest enam toores jõud üle ei käi, mis siis peale hakata! Niiet need lapse tahte murdmised pole head strateegiad 🙂 sest kuidagi peab sellest lapsest “jagu” saama ka siis, kui ta on selliste vahenditega kasvatatud teismeliseks, kellele enam mingi sõna ega jõud üle ei käi. Ikka “nagu võrdne võrdsega” lapse arengu tasemelt lähtuvalt, nii nagu ise tahad, et sinuga probleeme lahendataks.
