Need kes alati naist kehva mehe valikus süüdistavad…teate ei ole see elu nii mustvalge.Ei ole alati nii, et võttis suvalise mehe, tegi ruttu lapsed ja nüüd hädaldab. Tean enda näitel. Valisin hoolega. Ülikoolikaaslane, intelligentse jutuga, hea klapp, tunded, tore suguvõsa ja sõbrad, mõlemad käisime tööl, ühine kodu, 8 aastat kooselu, enne kui lapsed tegime. Ja vot kui lapsed juba olid, hakkas asi allamäge minema. Praegune seis on see, et kogu majapidamine ja lastega seonduv on minu õlul, lisaks kõik majapidamiskulud. Lisaks täiskohaga töö. Mees käib ka tööl, aga ei panusta üldse ja rääkimisest kasu pole. Lahutada ma ka ei taha, sest lastel on isa siiski vaja. Kus ma vea tegin???