Eales ei läheks. Jalutamagi ei läheks su kirjelduse põhjal.
Milleks?
Kui oleks tõmme, iha või lootus sellele, siis oleks teine asi.
Üksiku inimesena olen mitu suve juba olnud avatud romantilistele seiklustele, aga ainult ROMANTILISTELE. See oli mu elus puudu palju aastaid. Ja sellega olen oma hinge rõõmustanud.
Ja keha ????
Sõbrad, perekond, sotsiaalne suhtlus, töö – kõik see on mul olemas. Pole vaja punnitatud tutvusi.Pole midagi hullemat, kui reisida koos inimesega, kellega pole mitte midagi ühist.
Mine üksi. Imetilluke võimalus on siis leida teine samasugune üksik hunt.
Aga, kas kõik vastassooliste omavahelised tutvused-suhtlemised peavad tingimata romantilist eesmärki kandma? Ma just seda mõtlengi, et miks mitte lihtsalt niisama suhelda. Minu tutvusringkonnas on väga palju naisterahvaid, keda ma ka otseselt enda sõbrannadeks või hingesugulasteks ei pea, aga ometigi suhtlen päris aktiivselt ja saame aegajalt kokku. Miks vastasooesindajaga samamoodi ei võiks olla?
Romantika on mu elust puudu küll. Armastus ja seks ka. Ootan seda väga. Aga ega ma praeguse niinimetatud suhtega ju seda kõige ära ei blokeeri. Pole ju kuskil kirjas, et kui ma temaga suhtlen, siis ma ei võiks suhelda teistegi meestega ja võimalikele variantidele avatud olla?
Meie suhtlus ei ole otseselt punnitatud, aga tõsi see on, et mina olen pigem passiivne, ja kontakti otsib pigem tema.
