Umbes aasta tagasi leidsin endale netitutvuse. See on platooniline suhe. Suhtlus ei ole igapäevane ning mitte kuigi lähedane. Loetud korrad oleme ka kokku saanud. Oleme kohvikus käinud ja jalutanud. Kumbki kellegi kodus käinud ei ole. Seksi meie vahel olnud ei ole. Hingesugulus meie vahel puudub (vähemalt minu arvates). Lihtsalt suhtleme, kaks üksikut.
Asjast.
Netituttav tegi ettepaneku minna juuli lõpus 3-päevasele Läti matkale. Kahekesi, tema mootorrattaga, telgis ööbimisega.
Ja mina ei suuda otsustada, kas minna või mitte. Me mõlemad oleme vabad (tema suhe lõppes natukene varem kui mul). Meil mõlemal on puhkus. Meil kummalgi ei ole puhkuseks tehtud ühtegi plaani. Mõlemal on natukene igav.
Kui mehe vastu huvi üldse pole, aga igavusest tahad Lätti minna, siis võiks kindlasti ööbida eraldi. Kohe alguses võid öelda, et võtad oma telgi kaasa või olete majutusasutuses eraldi tubades. Kui sa pole talle öelnud, et su huvi tema, kui mehe vastu on null, siis ta loodab rohkemat. Vastasel juhul poleks ta ilmselt reisile kutsunud. Kui mees ei ootaks mitte midagi, siis miks ta peaks oma puhkust kulutama naisega, kelle vastu huvi on null? Samuti poleks ta teinud ettepanekut ööbida kahekesi telgis. Mees kasutaks oma puhkust pigem mõne meeldiva naise leidmiseks ja suhtlemiseks, kui igavusest suvalise naisega koos aega veeta. Kindlasti loodab rohkem, kui sulle tundub. Kui ta tahaks välismaal uusi tutvusi leida ja lahedalt aega veeta, siis ta kutsuks pigem kaasa mõne meessoost sõbra.
Vastassoost tutvuste otsimisel on enamasti eesmärk, tahetakse leida kedagi lühemaks või pikemaks ajaks. Pakun, et kui tutvus ei täida eesmärki, siis katkestatakse suhtlus. Seda vist ei juhtu, et kunagised netituttavad, kelle omavahelise tõmme oli null, aastate möödudes uuesti igavusest kontakti võtavad ja niisama suhtlema hakkavad.
