Kle sorry, aga on asju, mida ei räägita omavahel. See, et seksiseiklusi minevikust ei teata, ei ole üldse imelik. Mu mees on öelnud, et tema ei taha teada, kui palju mul mehi on olnud. Ta teab, et tema on mul kolmas nö pikem suhe ehk elukaaslane, aga vahepealsed seiklused teda ei huvita.
Kas raske pole nii elada? Kogu aeg pead ju kätt pulsil hoidma, et mitte midagi kogemata välja ei lobiseks.
Vblla keegi neist “seiklustest” oli muidu tore inimene ja ütles mingi hea aforismi ja sa ei saa seda mehega jagada… Sest ta küsiks kohe, et mis tuttav see oli?
Või käisid mõnega mingis ilusas kohas/üritusel/teatris/langevarjuhüppel vms ja siis pead valetama, et pole käinud.
Jne, saad aru küll, mida ma mõtlen…
– Kuule, musi, läheks õige langevarjuhüppele, ma pole kunagi käinud.
– Aa, no lähme, muide ma olen. Kunagi, vist 10 aastat tagasi
– Oo, kellega sa käisid?
– Juhaniga
– Kas te keppisite ka Juhaniga?
…
Niisugused vestlused toimuvad teil iga kord, kui su kallike kuskil eelmises elus ilma sinuta on käinud või midagi kogenud? Väga sügavamõtteline ja lähedane, peab tunnistama. Kolmanda küsimusena küsiks normaalse enesehinnanguga inimene, et kuidas oli või kas meeldis vms. Kontrollifriik ja muidu imelik hakkab uurima kellega ja mis värk selle keegiga oli
