Sry, aga paistab hoopis, et tal lihtsalt armumine läks üle ja ta mõtleb vist, et kuhu ta on sattunud ja kuidas sellest suhtest aumehena välja saaks. Pool aastat suhet on nii värske, peaks olema veel silmini armunud, mitte hauduma mingeid kahtlaseid mõtteid. See selgitaks jonnakust. Muide selline lõksus olemise tunne ka tekitab depressiooni. Ja mõttetu, kangutatud suhe tekitab ka, niiet teemaalgataja, väldi parem olukorda, kus sa ise varsti vaimselt ja emotsionaalselt augus oled.

Mul oli kunagi kogemus “head suhted toimivad iseenesest, mingit tööd ei tohiks teha”- tüüpi selliga, kes ka seletas nii, kui olime lahku läinud. Mind õudsalt häiris siis see suhtumine ja tema süüdimatu käitumine, kompromissitu egotripp jne. Ma olin selles suhtes ka see pool, kes tegi rohkem, tahtis rohkem, … rohkem.

Täna ma natuke olen nõus sellega, et kangutamine ei vii kuhugi. Mitte, et suhteid peab kuidagi süüdimatult ja kergelt võtma aga ma arvan, et mehe ja naise vahel peab olema see mingi seletamatu magnet, mis tõmbab teineteise poole ka siis, kui on probleemid. Minumeelest on see seksuaalne magnet. Kui seda pole, siis kanguta palju tahad, sellest pole kasu. Ja kui on, siis kasvõi tülitsetakse nii et suled lendavad, aga laiali minna ka ei taheta.