Ma saan aru, et tegu on sõimerühmaga ja see küünistav laps on 2-3-aastane? Selles vanuses on selline käitumine suht harilik. Eriti kui lapsel pole veel kõne ladus. Ja ilmselt ollakse ka esimesi kuid lasteaias? Uue olukorra stress veel lisaks.
Ilmselgelt pole ka selle lapse emal kerge ja sellised teemaalgatajasugused lapsevanemad, kes viisakalt abi soovitavad otsida ei tee olukorda kohe sugugi kergemaks. Sellise soovituse peale on kaitsereaktsioon täiesti inimlik. Ma saan aru, et teemaalgatajal pole tegelikult aimu kui palju see lapsevanem oma lapsega vaeva näeb või ei näe, tema ainult süüdistab. Võimalik, et see lapsevanem vajabki abi, aga kindlasti ei vaja ta, et keegi suvaline talle seda niimoodi näkku viskaks. Selliseid soovitusi võiksid anda kasvatajad. Nemad on lastega päevad läbi koos ja on saanud ka vastava hariduse.
See asi algabki tavaliselt juba sõimerühmas. Sõimerühmas, nagu sa tead või teada võiksid, on lapsi erinevas vanuses. 1,5-3. Kolmene on juba suuteline tahtlikult teisele, endast nõrgemale, aremale, pisemale haiget tegema. 1,5a ei suuda end kaitsta. Lapsevanemale võib anda soovitusi, kuid lapsevanem ei usu. Igaüks tahab uskuda, et tema maimuke on maailma parim ju. Kurb, et lasteaias pole võimalik väikesi kakukulle teistest eraldada nagu koolis, on väikeklassid, erikoolid jne. Kõiki peetakse normaalseks ja kõik seda ju ei ole, sest koolis nagunii saavad need “erilised” diagnoosi kuigi kannatavad normaalsed lapsed aastaid, enne kui see juhtub.
Kõne pole nii ladus blabla b..s..t Kolmene laps juba oskab manipuleerida, oskab ära tunda teiste emotsioone. Kõnest ja keelust midagi teha saavad aru juba varem, kuid eks mõnele meeldib kui teine nutab.
