Suuline keel ei käi reeglite alusel ja seega pole mitte kunagi vale. Ainuke asi, mis on normeeritud ja reeglipõhine, on standardiseeritud kirjakeel. Suuline keel on aga nö loodusnähtus, mis areneb omasoodu ja mis on õige täpselt sellisel kujul, nagu ta oma loomulikus keskkonnas esineb. Seega, need lasteaiaõpetajad, kui nad on emakeele poolest eestlased, räägivad kõik perfektset ja puhast eesti keelt.
Lasteaias on õpetaja, saad aru! Ta peab lapsi õpetama õigesti rääkima ja kirjutama, see on tema tööülesanne.
Kui läheb külapoodi, rääkigu, kuidas tahab.
Oled sa kindel, et see nii on sätestatud? Kas on kusagil riiklikul tasandil otsustatud ja sätestatud, et lasteaiaõpetaja peab rääkima normikohases kirjakeeles? Ma küll ei tea ja väga ka ei usu, et see nii oleks. Aga kui sa väidad, et selline reegel tõesti on, siis tahaks küll selle alusdokumenti hea meelega näha. Äkki oskad viite panna?
Ja kui palju kordi peab kordama – emakeelses kõnekeeles ei ole õiget ega valet. Seega pole võimalik õpetada inimest emakeelt valesti rääkima, sest sellist asja nagu “vale emakeel” pole olemas.
Need on lasteaialapsed. Normikohane kirjutamiseõpetus tuleb koolis. Suuline keel ei pea ühtima kirjakeelega ja on riike, kus see ei ühtigi ning selles pole midagi eriskummalist. Võta kasvõi inglise keel, mille erinevad suulise keele variatsioonid erinevad kirjakeelest märkimisväärselt. Samuti norra keel, mille puhul kirjalikku keelt ainult kirjutatakse – seda ei räägi mitte keegi.
