Tõsisele alkohoolikule ei mõju ei kaetamine, nõidumine ega sütimine rääkimata plaastritest ja tablettidest. Kui inimesel neelud jäävad siis hakkab ikka võtma. Algul on võibolla küll paha aga see läheb üle ja saab oma tsüklilist elu jätkata. Nii, et kui endal iseloomu ja tõsist soovi alkoholist loobumiseks pole siis ei aita miski. Kui raha on siis võib muidugi kõik need valikuvõimalused läbi proovida ja jõuda siis alles samale järeldusele, et aitab vaid joodiku enda tahe ja tõsine soov oma sõltuvusest vabaneda.
Isiklikult mind aitas küll sõltuvuskliinikus koostatud raviplaan koos nõustamise ja ravimitega. Niiet ei tasu meelevaldseid väiteid õhku loopida. Alkoholism on haigus. Ja selle vastu aitavad ravimid ja nõustamine. Fakt. Ravi efektiivsus ilmselgelt sõltub ka taustast ja muudest teguritest. Näiteks kui inimene on juba jäänud ilma enda kodust ja varast, tal ei ole tööd ega lähedasi, siis tõesti võib olla ravi tulemus viletsam, sest võimalus tagasilanguseks on suurem. Õnneks sain mina jaole siis, kui mul veel väliselt kõik hästi oli. Noorus, hea töökoht, välimus, sõbrad, laps jne. Oli rohkem, mille säilitamise nimel. Ka vähiravi vajab meeletut tahtejõudu või arvad, et kiiritused, operatsioonid jne on kerge tee käia? Või näiteks jalutuks jäänul uuesti abivahenditega elama hakata? Sinu idee on siis see, et kõik need võiks igasugused ravile käega lüüa, sest tahtejõudu ju vaja ja milleks? Tahtejõudu ongi vaja, aga see on iga veidi raskema haiguse ravi juures vajalik. Alkoholismi kindlasti saab ravida. Olen elav näide sellest ja tänu osalemisele grupiteraapias, tunnen sellest ajast veel nii mõndagi inimest, kes ei ole alkoholi juurde tagasi pöördunud. Ilma ravi ja ravimiteta ma seda ei suutnud. Proovisin korduvalt.
Sa ise tegelikult siis ei tahtnud alko sõltuvusest vabaneda tahad sa öelda?
