Mul on mõlemad lapsed kuni kolmeseks saamiseni väga halvasti maganud, st titena heal juhul 2 h järjest, aastasest alates ka ikka pidevate ärkamistega. Esimest korda magasidki ärkamata öö otsa umbes 2,5-aastaselt. Lapsed plaanisime väikese vanusevahega, lootsin, et teine laps ehk magab paremini. Tegelikult oli temaga sama lugu, tihedad ärkamised, lutti ei võtnud, rinnast sai aastaselt võõrutatud, lootsin, et ehk hakkab siis paremini magama, aga miski ei aidanud. Rutiin oli paigas jne, aga mitte miski lihtsalt kõigist neist laste hea une soovitustest ei aidanud. Teatud vanuseni lihtsalt olidki halvad magajad ja kõik. Sellist pidevate ärkamistega elu oli mul u 5 a järjest. Olin aastaid unevõlas, enesetunne oli lõpuks kohutav. Ja need ärkamised polnud lihtsalt, et korraks ärkab, magab edasi. Siis nad ei jäänud ju uuesti magama, esimese lapse päev algas ka väga vara hommikul, u 5 ajal. Sedasi jupiti ja mõne tunni kaupa magades ma isegi ei osanud arvestada, palju öö peale und tuli, parimatel öödel u 6 h, aga tavaline oli u 4-5 h und öö peale. Õhtul tuli mees töölt, siis üritasin paar tundi magada, et järjekordseks hulluks ööks valmis olla. Väga raske aeg oli. Magama hakkasid normaalsemalt lapsed alles siis, kui lõunauned ära jäid, st nad ise ei jäänud enam lõuna ajal magama, tee mis tahad. Õnneks oligi see neil u kolmeselt, pärast seda muutus ka ööuni rahulikumaks ja pikemaks.