Mina olin kahe lapsega üksikema. Väiksem oli ülimalt rahutu ja pidevalt kõva kisa tõstev beebi, temaga koos lasteaeda minna oleks olnud mõeldamatu. Seega sai 2,5-aastasele väga ahvatlevas võtmes ära räägitud, kui tore koht lasteaed on, ja läks üksi. St hommikul läksime kolmekesi kohale, sai oma kapi ja asjad kappi aidatud, õpetajatega tutvustatud, aga rühma läks omapäi. Esimene kord muidugi vaid paariks tunniks. Ja kuna mina olin väiksemaga ju veel kodune, siis ega suurem ka esimestel aastatel üle kolme päeva nädalas lasteaias kunagi ei käinud. Ülihästi harjus, täiesti valutult ja pisarateta läks kogu see asi.
Väiksemaga oleks mul olnud küll võimalus kaasa minna ja ahvatlus endal näha, kuidas see lasteaiaelu neil käib, aga sain aru, et see oleks olnud puhtalt mu enda ego rahuldamine — väiksem oli mitu aastat suurema pealt näinud, et lasteaias käiakse üksi, ta ootas minekut ja minu kaasatulek oleks temas ainult segadust tekitanud. Seega usaldasin õpetajaid, kes vähemasti meie lasteaias on alati rääkinud, et enamik VANEMAID vajab hädasti seda, et saaks alguses ise kaasas käia last harjutamas, ning seetõttu kedagi ei keelata, aga lapse jaoks tähendab see kaht järjestikust kohanemist: kõigepealt lasteaia ja uute inimestega. Ning seejärel segadusega, mis tekib, kui selgub, et see polegi koht, kus käiakse koos emmega mängimas — ning see ei pruugi lapse jaoks sugugi kergem olla kui see, et algusest peale on selge, kuidas lasteaiaelu päriselt toimib. Nii et teadlikult langetasin otsuse noorem laps samuti kohe üksi rühma saata — ja meie pere jaoks toimis see super hästi.
Seega mul on kaks last läinud kohe üksi, ilma igasuguste probleemide ja tagasilöökideta, mõlemad kohanesid ülikiirelt ja suurepäraselt. Nii et mina oma kogemusest täitsa soovitaksin ka sellist varianti kaaluda. (Muidugi peab ise olema positiivne ja enesekindel, õpetajad Su otsust toetama jne, sest lapsed haaravad vanema hirme ja ebakindlust õhust.)
Või siis saadaksin lapse ikkagi isaga. Või läheksin ise ja väiksem jääks isaga, nagu keegi siin pakkus. Üle paari tunni ei olegi ju tarvis, esialgu ei jää ükski laps pikaks päevaks lasteaeda. Lasteaeda magama jäädakse ikka siis, kui laps on juba kohanenud ja vanemate juuresolek ei tule teemakski.
Aga imik rühmaruumis on küll minu arvates täiesti sobimatu ja kõigi jaoks väga häiriv variant, seda ma isegi ei kaaluks. Kuuekuune, kuitahes rahulik ja rõõmus laps, pole siiski ka enam vastsündinu, kes võiks ideaaljuhul mitu tundi häirimatult kuskil kandelina sees magada ja vahepeal nii märkamatult tissi võtta, et teised tema juuresolekut õieti ei märkakski.
