Miks niipalju õelust kohe ühe lihtsa heategevus kampaania pärast?

Ei pea annetama kui ei taha. Täitsa võib öelda, et tänan ei ja head päeva. Või, et ma juba annetasin (kui nii on) kas siis neile või kuhugile teise kohta ja selle kuu norm on juba täis.

Ma saan aru, et iga algatus ei saagi igale ühele südame lähedane olla aga milles need lapsed süüdi on, et mõndadele neist on saamatud vanemad sattunud? Peaks ja paremini oskama majandada ja planeerida aga… no kui ei oska? Et siis oletame kohe, et lapsed on oma päritolu perekonna saamatuse pärast samuti nkn “alla normi” (s.t. aja raisk) ja vaadaku ise kuidas saavad? Eriti hea kui veel selle neile kohe teatavaks teha saaks, et siis tunneksid oma vanemate päras tsobivalt palju häbi kohe algusest peale ja ei hakka liiga palju endast midagi arvama eks? Et oleks ikka parem “paremate” perede lastel koolis kiusata või kuidas?

Ma ei anneta ka paljude asjade jaoks sest lihtsalt mõistlik piir tuleb ette ja ma ei ole kõigi algatustega isiklikult päris nõus ka. Aga ma ei halvusta selle pärast veel ntx neid heategevus asutusi kes tegelevad millegi sellisega mis mulle isiklikult eriti mõtekas ei tundu.

Kerjamiseks nimetada sellist asja… no ma ei tea. Pigem juba siis nagu üks lisa maks praegu nende laste jaoks selle asemel, et me kõik hakkaks nende suuremate probleemidega tegelema kui nad on jõudnud täiskasvanu ikka.